# Teadusartikkel: kindlustusmakse tasumise kohustus Aadress: https://kindlustusoigus.ee/blogi/2010-07-01-teadusartikkel-kindlustusmakse-tasumise-kohustus/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-09 > Luik ja Haavasalu, Juridica 2010/3: kindlustusmakse kui kindlustusvõtja põhikohustus, makse tasumise kord ja mittekohase tasumise tagajärjed. > **Artikkel:** O.-J. Luik, K. Haavasalu. Kindlustusmakse tasumise kohustus kui kindlustusvõtja põhikohustus kahjukindlustuses. – Juridica 2010/3, lk 184–195. [Artikkel Juridica veebis](https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2010/3/178332.SUM.php) (ilmus 2010) Kaasautor: Karl Haavasalu. ## Uurimisküsimus Kindlustusleping on kahepoolne: kindlustusvõtja põhikohustus on tasuda kindlustusmakseid, kindlustusandja põhikohustus on hüvitada kindlustusriski realiseerumisel tekkinud kahju ([VÕS](https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S) § 422 lg 1). Artikkel analüüsib praktilisi küsimusi: milline on makse tasumise kord, mis juhtub, kui kindlustusvõtja hilineb, maksab vähem või ei maksa üldse, kes tohib makseid koguda ning kuidas ja kes peab edastama seaduses nõutud teated. ## Peamised seisukohad Artiklis analüüsitakse kindlustusmakse tasumise kohustust kahjukindlustuses ja selle mittekohase täitmise õiguslikke tagajärgi, eristades esimese ja järgmiste maksete hilinemist ning kindlustusandja õigust lepingust taganeda, see üles öelda või täitmiskohustusest vabaneda. ## Tähendus praktikale Põhiskeem kehtib endiselt. Kui esimene makse ei ole tasutud 14 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, võib kindlustusandja kuni makse tasumiseni lepingust taganeda (VÕS § 457 lg 1). Järgmise makse hilinemise korral peab kindlustusandja, kui ta soovib hilinemisele tugineda, määrama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kahenädalase, ehitise kindlustamise korral vähemalt ühekuulise täiendava tähtaja ja märkima teates tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed (VÕS § 458 lg 1). Riigikohus on rõhutanud, et neid sätteid ei saa kindlustusvõtja kahjuks muuta ning kindlustusandja peab enne kaitse lõppemist kindlustusvõtjat teavitama, esitama arve ja hoiatama.[^1] ## Seotud lehed - [Kindlustusmakse](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kindlustusmakse) - [Riigikohus: kindlustusmakse](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/kindlustusmakse) - [Kas PEICL-i makse reeglid kaitsevad piisavalt? (2012)](https://kindlustusoigus.ee/blogi/2012-07-01-teadusartikkel-kindlustusmakse-peicl) ## Viited [^1]: RKTKo 16.05.2006, 3-2-1-51-06, p 13. –