# Kindlustusvajaduse väljaselgitamine ja turustaja vastutus Aadress: https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-01-kindlustusvajadus-ja-kvaasikindlustuskaitse/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Avaldatud: 2026-11-01 Viimati uuendatud: 2026-11-06 > Kas kindlustusõiguses kehtib vastutustundliku kindlustamise põhimõte? KindlTS § 221, maakleri ja agendi vastutus ning kvaasikindlustuskaitse. Klient soovib „kõiki riske katvat“ kodukindlustust, kuid sõlmitud leping ei kata üleujutust. Ettevõte kindlustab hoone, kuid keegi ei soovita vastutuskindlustust juhuks, kui katuselt kukkunud jää vigastab möödujat. Ehitaja palub ehituse koguriskikindlustust, kuid leping ei kata olemasolevat ehitist. Kui kahju tekib, on kindlustusandjal õigus keelduda, sest risk ei olnud kaetud. Kas klient jääb siis tühjade kätega või vastutab keegi selle eest, et talle ei soovitatud õiget kindlustust? Käesolev postitus põhineb Olavi-Jüri Luige ja Kadi Saluste 2025. aastal Juridicas ilmunud artiklil.[^1] ## Seadusest tulenev kohustus Kindlustuse turustajad on [kindlustustegevuse seaduse](https://www.riigiteataja.ee/akt/111072026140) (KindlTS) § 5 lg 3 järgi kindlustusandja, kindlustusmaakler ja kindlustusagent.[^2] Neil kõigil on kohustus, mis tuleneb kindlustustoodete turustamise direktiivist (IDD, direktiiv (EL) 2016/97). KindlTS § 221 lg 1 järgi peab kindlustusandja iga kord enne lepingu sõlmimist (ja äratuntava vajaduse korral ka enne muutmist) kliendi antud teabe põhjal välja selgitama tema kindlustushuvi ja nõudmised, soovitama enda pakutavatest lepingutest kõige paremini sobivat ning andma piisavaid selgitusi vastavalt lepingu keerukusele ja kliendi tüübile, et klient saaks teha teadliku otsuse.[^2] Agendi kohustus on sätestatud KindlTS § 198 lg 2-s ja maakleri kohustus samuti KindlTS-is. Kaks olulist erandit: KindlTS § 221 lg 2 järgi ei kohaldu kindlustusandja kohustus, kui leping sõlmitakse maakleri vahendusel (siis lasub kohustus maakleril), ega VÕS § 427 lõigetes 2 ja 3 nimetatud lepingutele ehk suurtele riskidele ja transpordiriskidele (vt [suured riskid](https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-01-suured-riskid-lepinguvabadus)).[^2] ## Mida kohustus sisaldab Kindlustusvajaduse väljaselgitamise kohustus koosneb kolmest osast: 1. **Järelepärimiskohustus:** turustaja peab küsima kliendilt asjakohaseid küsimusi tema olukorra ja soovide kohta. 2. **Nõustamiskohustus:** turustaja peab soovitama kliendi vajadusele kõige paremini vastavat toodet. 3. **Põhjendamiskohustus:** turustaja peab selgitama, miks soovitatud toode vajadusele vastab. Kõik kolm on seotud kliendi antud teabega. See tõstatab piiri küsimuse: kuhu ulatub turustaja kohustus ja kust algab kliendi enda kohustus teavet anda? Leivapood ei pea ostjalt küsima gluteenitalumatuse kohta. Kindlustus on aga finantsteenus ning seadus kaitseb kliente liiga keeruliste toodete eest, mistõttu on turustaja kohustus oluliselt laiem. Praktikas on küsitavad näiteks järgmised olukorrad: - õnnetusjuhtumi- või vastutuskindlustuse sõlmimine liiga väikese kindlustussummaga, kuigi kindlustusandja pakub suuremat; - hoonekindlustuse sõlmimine ilma vastutuskindlustust soovitamata; - üleujutusriskiga piirkonnas hoone kindlustamine ilma üleujutuskatteta; - piiratud kaitsega lepingu soovitamine, kui klient palus „kõike katvat“ kindlustust ja turul oleks olnud laiema kattega toode. ## „Vastutustundliku kindlustamise põhimõte“ või kvaasikindlustuskaitse? VÕS-i kommentaarides on leitud, et vähemalt maakleri puhul on kindlustusvajaduse väljaselgitamine võrreldav krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõttega. Artiklis eelistasime terminit, mis on tuntud Saksamaa õiguses: **kvaasikindlustuskaitse** (*Quasideckung*). Saksa kindlustuslepingu seadus (VVG) sätestab kindlustusandja nõustamiskohustuse (§ 6) ja kindlustusvahendaja nõustamiskohustuse (§ 61) ning vahendaja kahju hüvitamise kohustuse nende rikkumisel (§ 63).[^3] Saksa õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on välja kujunenud põhimõte, et kui turustaja rikub nõustamiskohustust, peab ta klienti asetama olukorda, nagu oleks klient saanud õige nõu. Kui õige nõu korral oleks sõlmitud leping, mis kahju kataks, vastutab turustaja sisuliselt nii, nagu oleks ta ise kindlustusandja: ta hüvitab kahju kindlustuslepingu ulatuses. Sellest ka termin kvaasikindlustuskaitse. Leiame, et ka Eestis vastutavad turustajad sisuliselt kvaasikindlustuskaitse alusel, kui nad on rikkunud kohustust aidata kindlustusvõtjat teadliku otsuse tegemisel. Vastutuse alus erineb turustaja järgi: kindlustusandja puhul lepingueelse teabekohustuse rikkumine (VÕS § 14), maakleri puhul maaklerlepingu kohaste nõustamis- ja hoolsuskohustuste rikkumine ning agendi puhul lepinguväline vastutus.[^4] ## Kohtupraktika ja tõendamine Eesti kohtupraktika on selles küsimuses napp. Madalama astme kohtud on jaatanud maakleri vastutust näiteks alakindlustuse eest ja olukorras, kus kliendi antud teabe põhjal jäeti õige kindlustusvajadus tuvastamata (ehituse koguriskikindlustus, mis ei katnud olemasolevat ehitist). Riigikohus on sellistes asjades rõhutanud põhjusliku seose tõendamist. Just põhjuslik seos on kvaasikindlustuskaitse nõude keskne raskus. Klient peab tõendama, et: 1. turustaja rikkus kohustust (ei küsinud, ei soovitanud, ei selgitanud); 2. õige nõu korral oleks klient sõlminud teistsuguse lepingu; 3. selline leping oli turul saadaval ja oleks kahju katnud. Rahvusvaheline praktika näitab sama. Näiteks Austraalias leidis kohus, et maakler rikkus hoolsuskohustust, jättes kliendi teavitamata välistusest, kuid hagi jäi rahuldamata, sest klient ei tõendanud, et teadlikuna oleks ta sõlminud kahju katva lepingu. Siit tuleneb turustajale oluline järeldus: **dokumenteerimine**. Kui turustaja on kirjalikult fikseerinud, milliseid küsimusi ta esitas, mida klient vastas ja miks konkreetne toode soovitati, on tal vaidluses tugev positsioon. Saksamaa õiguses on dokumenteerimiskohustus seaduses sätestatud. Eestis tuleneb kogu nõustamisvestluse dokumenteerimise ootus sisuliselt [Finantsinspektsiooni](https://www.fi.ee) soovituslikust juhendist kindlustuse turustamise kohta ja Eesti Kindlustusseltside Liidu hea tava dokumendist: seadus ei sätesta üldist kohustust kogu nõustamisvestlust protokollida. Seaduslikud dokumenteerimis- ja vorminõuded on siiski olemas erijuhtudel: investeerimisriskiga elukindlustuse sobivuse ja asjakohasuse hindamise asjaolud tuleb dokumenteerida ja säilitada kuni nõuete aegumiseni (KindlTS § 222 lg 10) ning lepingueelne teave tuleb esitada VÕS § 430 vorminõudeid järgides (KindlTS § 221 lg 1¹). ## Ettepanek seadusandjale Artiklis tegime ettepaneku reguleerida turustaja kohustus aidata kindlustusvõtjat teadliku otsuse tegemisel ja selle rikkumisest tulenev vastutus võlaõigusseaduses, sarnaselt Saksamaaga, koos täpse dokumenteerimiskohustusega. Praegune regulatsioon, kus kohustus on haldusõiguslikus KindlTS-is, kuid vastutuse alus tuleb tuletada üldnormidest, ei kaitse kindlustusvõtjaid piisavalt. ## Erijuhtum: MGA-d ja piiriülesed vahendajad KindlTS ei tunne juhtivate üldagentide (*Managing General Agent*, MGA) mõistet, kuid nad tegutsevad Eestis piiriüleselt. MGA-l on kindlustusandja volitused hinnastamiseks, lepingute sõlmimiseks ja sageli ka kahjukäsitluseks. Kliendi vaatest on oluline teada, kas ta suhtleb kindlustusandja, agendi või maakleriga, sest sellest sõltub, kellel on kindlustusvajaduse väljaselgitamise kohustus ja kelle vastu nõue esitada. ## Praktiline kontrollnimekiri kliendile ja turustajale **Kliendile enne lepingu sõlmimist:** 1. Kirjelda oma olukorda võimalikult täpselt: vara asukoht ja kasutus, tegevusala, varasemad kahjud, kolmandad isikud, kellele võid kahju tekitada. 2. Küsi turustajalt kirjalikult, millised riskid on kaetud ja millised välistatud. Eriti küsi üleujutuse, vastutuse, ärikatkestuse ja kindlustussumma piisavuse kohta. 3. Kui soovid laia kaitset, ütle seda sõnaselgelt ja palu võrrelda mitut toodet. 4. Hoia alles kogu kirjavahetus ja pakkumused. **Turustajale:** 1. Kasuta struktureeritud küsimustikku, mis on kohandatud kliendi tüübile (tarbija, väikeettevõte, suurettevõte). 2. Fikseeri kliendi vastused ja oma soovitus koos põhjendusega. 3. Kui klient keeldub soovitatud kattest (näiteks vastutuskindlustusest või suuremast kindlustussummast), dokumenteeri keeldumine. 4. Selgita olulisemaid välistusi ja piiranguid arusaadavalt, mitte üksnes viitega tingimustele. Selline protsess ei ole bürokraatia. See kaitseb klienti alakindlustuse eest ja turustajat hilisemate nõuete eest. ## Kokkuvõte Kindlustusvajaduse väljaselgitamine ei ole formaalsus. Kui turustaja rikub kohustust küsida, soovitada ja selgitada, võib ta vastutada kliendi ees ulatuses, nagu oleks õige leping olnud sõlmitud. Kliendi jaoks tähendab see, et kindlustusandja keeldumise korral tasub kontrollida ka seda, kas talle anti lepingu sõlmimisel õiget nõu. Turustaja jaoks tähendab see vajadust nõustamisprotsess hoolikalt dokumenteerida. *Põhineb artiklil: O.-J. Luik, K. Saluste. Kas kindlustusõiguses eksisteerib vastutustundliku kindlustamise põhimõte? – Juridica 2025/3, lk 174–184. Tekst on veebi jaoks ümber kirjutatud ja õigus ajakohastatud seisuga november 2026.* ## Seotud lehed - [Kindlustussüsteem ja turustajad](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem) - [Kindlustuslepingu regulatsioon](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon) - [Suured riskid ja lepinguvabadus](https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-01-suured-riskid-lepinguvabadus) - [Kinnisvara kindlustamine: viis nüanssi](https://kindlustusoigus.ee/blogi/2023-10-09-kinnisvara-kindlustus-viis-nuanssi) - [Organisatsioonid](https://kindlustusoigus.ee/organisatsioonid) ## Viited [^1]: O.-J. Luik, K. Saluste. Kas kindlustusõiguses eksisteerib vastutustundliku kindlustamise põhimõte? – [Juridica](https://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_3_kas_kindlustus_iguses_eksisteerib_vastutustundliku_kindlustamise_p_him_te_) 2025/3, lk 174–184. [^2]: Kindlustustegevuse seadus (KindlTS) § 5 lg 3, § 198 lg 2, § 221 lg 1–2 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). [^3]: Gesetz über den Versicherungsvertrag (VVG) § 6, § 61, § 63. [^4]: VÕS § 14 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026).