# Kui droon tabab tehast: sõjariski kindlustus ja välistused Aadress: https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-02-sojariski-kindlustus-droonid/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Avaldatud: 2026-11-02 Viimati uuendatud: 2026-11-09 > Sõjariski välistus vara- ja ärikatkestuskindlustuses, Nord Streami kohtuotsus 2026, droonijuhtumid Baltikumis ja mida ettevõtja peaks kontrollima. Kujutleme, et ühel varahommikul tabab tehase katust üle piiri eksinud sõjaline droon. Tehniliselt ei ole kahju suur: mõlk katuses, purunenud aknad, ehmunud töötajad. Kindlustusandjale helistades kõlab vastus: tegemist on sõjariskiga ja leping seda ei kata. Veel mõne aasta eest tundus selline stsenaarium Eesti ettevõtjale kauge. 2026. aastal on see juba reaalsus. ## Miks sõjarisk on kindlustusest välistatud Tavapärane vara- ja ärikatkestuskindlustus välistab peaaegu alati kahju, mis on tekkinud sõjast, sissetungist, relvastatud konfliktist, kodusõjast, rahutustest, terrorismist või sabotaažist. Välistus on rahvusvaheliselt standardne ja selle põhjus on kindlustustehniline: sõda on süsteemne risk, mida ei saa tavapäraste mehhanismidega hajutada. Kui üksikut tulekahju või vargust saab statistiliselt prognoosida, siis korraga realiseeruv sõjakahju võib ületada terve kindlustusturu kandevõime. See loogika on ajalooliselt mõistetav, kuid tekitab tänapäeval terava probleemi: piir sõjategevuse, sabotaaži, terrorismi ja tavalise kuritegevuse vahel on hägustunud. Kui naaberriikide konfliktis kasutatud droon eksib kursilt ja tabab Eesti tehase korstnat, kas tegemist on sõjategevuse, õnnetusjuhtumi või millegi kolmandaga? Eesti õiguses on sõjariski välistus nn puhas riskivälistus: see piiritleb kindlustatud riski objektiivselt ega sõltu kindlustusvõtja käitumisest. Riigikohus on rõhutanud, et välistust tuleb eristada hoolsuskohustusest, sest viimase rikkumise korral kehtivad VÕS-i imperatiivsed piirangud kindlustusandja vabanemisele.[^1] Välistuse kohaldamise eelduseid peab tõendama kindlustusandja.[^2] Kui tüüptingimus on mitmeti mõistetav, tõlgendatakse seda tingimuse kasutaja kahjuks (VÕS § 39 lg 1).[^3] ## Nord Stream: kui lai on „otseselt või kaudselt“ 2022. aasta septembris said Läänemeres plahvatuste tõttu tõsiselt kahjustada Nord Streami gaasitorud. Torujuhtme omanik esitas varakindlustuse alusel kindlustusandjatele nõude ligikaudu 580 miljoni euro ulatuses. Kindlustusandjad keeldusid, tuginedes sõjariski välistusele, mis välistas kahju, mis on „otseselt või kaudselt põhjustatud sõjast, toimunud sõja kaudu või on sõja tagajärg“. Inglismaa kõrgema kohtu kaubanduskolleegium jättis 2026. aasta juulis hagi rahuldamata (*Nord Stream AG v Lloyd's Insurance Company S.A. and Arch Insurance (EU) DAC* [2026] EWHC 1685 (Comm)).[^4] Otsuse keskne mõttekäik puudutab põhjuslikku seost: - sõnastus „otseselt või kaudselt“ kehtestab tavapärasest oluliselt laiema põhjusliku seose testi; sõda ei pea olema kahju otsene ega peamine põhjus; - piisab, kui sõda on kahju tekkimisel oluline, märgatav kaasaaitav tegur; - kohus ei pidanud tuvastama ründaja isikut: iga võimaliku toimepanija puhul oleks sõda olnud tema tegevuse oluline põhjus; - argument, et torud asusid väljaspool sõjategevuse piirkonda, ei välistanud seost sõjaga. Eesti ettevõtja jaoks on otsusel kaks õppetundi. Esiteks võivad laialt sõnastatud välistused hõlmata kahju, mis tekib kaugel lahinguväljast, kui sündmus on seotud laiema geopoliitilise konfliktiga. Teiseks näitab kaasus, et vaidlus omistatavuse üle (kes rünnaku toime pani) ei pruugi kindlustusvõtjat aidata, kui välistuse põhjuslikkuse test on piisavalt lai. Eesti kohus ei ole Inglise kohtupraktikaga seotud ning Eesti õiguse järgi tuleb tingimust tõlgendada VÕS-i tüüptingimuste reeglite järgi. Siiski kasutavad Balti turul tegutsevad rahvusvahelised kindlustusandjad sageli Londoni turu klausleid ja Inglise kohtu tõlgendus mõjutab kindlasti nende kahjukäsitlust. ## Baltikumi droonijuhtumid ei ole enam teooria 2026. aasta märtsis tabas Ida-Virumaal Auvere elektrijaama korstnat Venemaa suunalt Eesti õhuruumi sisenenud droon.[^5] Prokuratuur lõpetas 23. oktoobril 2026 uurimise, sest drooni päritolu ja juhtunu täpsemaid asjaolusid ei õnnestunud välja selgitada; kogutud teave ei andnud alust arvata, et tegemist oli Eesti vastu suunatud rünnakuga ([prokuratuuri teade 23.10.2026](https://www.prokuratuur.ee/uudised/prokuratuur-lopetas-auvere-drooni-juhtumi-uurimise)). Korstna ülaosas tekkis kahjustus, kuid jaama tööd see oluliselt ei mõjutanud. Sarnaseid intsidente on olnud ka mujal Baltikumis: Leedus on droonid korduvalt sundinud sulgema Vilniuse lennujaama. Kindlustusõiguslikult tekitab Auvere-tüüpi juhtum mitu küsimust. Kas eksinud droon on „sõjategevus“, kui Eesti ei ole konflikti osapool? Kas oluline on, et droon ei olnud suunatud Eesti vara vastu? Kuidas mõjutab tõlgendust see, et omistatavus selgus alles hiljem? Kui välistus on sõnastatud laialt („otseselt või kaudselt“), on kindlustusandjal Nord Streami loogika järgi tugev argument. ## Kohalikud sõjariski laiendused: samm edasi, kuid piiratud 2026. aastal tõid mitu Eestis tegutsevat kindlustusandjat turule sõjariski laiendusi kodu- ja ärikindlustusele. See on oluline ja tervitatav samm. Kindlustusvõtja peab siiski mõistma, et tegemist on esimese põlvkonna toodetega, mitte täieliku kaitsega geopoliitiliste riskide vastu. Laienduste tüüpilised piirangud on: - **kitsas kindlustusjuhtum:** kaetud võib olla üksnes juhuslik tabamus (rakett, droon, mürsk tabab vara, mis ei olnud rünnaku sihtmärk), mitte sihtrünnak; - **pikk välistuste loetelu:** kodusõda, terrorism, sabotaaž, küberrünnakud, keemilised, bioloogilised ja tuumarelvad ning sõda suurriikide vahel; - **kommunaalteenuste katkestuse välistus:** vee-, gaasi- või elektrivarustuse katkemisest tulenev kahju, mis kriisis võib olla suurim praktiline risk; - **madalad kindlustussummad:** laienduse kindlustussumma on sageli väiksem kui põhikindlustuse oma; - **ajaline piiratus ja muutmisõigus:** laiendus võib kehtida kindla perioodi ja kindlustusandja võib jätta endale õiguse kate muuta või lõpetada. Eriline tõlgendusprobleem tekib suurriikide sõja välistusega. Kui laiendus katab „sõjalise operatsiooni“, kuid välistab „sõja suurriikide vahel“, siis kuhu paigutub olukord, kus NATO liitlase hävitaja tulistab Eesti kohal alla drooni ja rusud tekitavad kahju? Kas Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 kollektiivkaitse käivitumine aktiveerib suurriikide sõja välistuse? Tingimuste sõnastusest ühest vastust ei tulene. Ebaselgus tõlgendatakse VÕS § 39 lg 1 järgi kindlustusvõtja kasuks, kuid see ei välista pikka vaidlust. ## Rahvusvahelised lahendused Rahvusvahelisel turul on saadaval eraldi poliitilise vägivalla (*political violence*), terrorismi ja sabotaaži kindlustus, mis katab ka sellele järgnevat ärikatkestust ja ulatub kohalikest laiendustest oluliselt kaugemale. Need tooted ei paku samuti piiramatut kaitset: suurriikidevahelist sõda ei kata ükski erakindlustusandja ja täiemahulise sõja kahjud jäävad riikliku kompensatsiooni küsimuseks. Suur osa praktikas realiseeruvatest riskidest (üksik droonijuhtum, sabotaaž, kübersõjaga piirnev intsident) on siiski kindlustatav, kui kindlustusvõtja teab, mida turg pakub. ## Mida ettevõtja peaks kontrollima 1. **Sõjariski välistuse sõnastus.** Kas välistus hõlmab ka „kaudselt põhjustatud“ kahju? Kui jah, on välistus väga lai. 2. **Mõisted.** Sõja, terrorismi, sabotaaži ja poliitilise vägivalla definitsioonid ei ole standardiseeritud. Üks leping võib katta olukorra, mille teine välistab. 3. **Tõendamine ja omistatavus.** Kes peab tõendama, et kahju on seotud sõjaga, ja kuidas toimub vaidlus, kui esialgne info hiljem muutub? 4. **Asukoht.** Piiri või kriitilise taristu (elektrijaamad, sadamad, energiavõrk) lähedal asuva vara puhul on sõjariski kate prioriteet. 5. **Ärikatkestus ja tarneahel.** Kas sõjariski laiendus hõlmab ka ärikatkestust ja kommunaalteenuste katkestust? 6. **Küberrisk.** Küberrünnakud on sõjariski laiendustest peaaegu alati välistatud; see risk vajab eraldi [küberkindlustust](https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-03-kuberkindlustus-lunavara). ## Kokkuvõte Sõjariskide kindlustus on Eesti turul lähimineviku nähtus, kuid geopoliitiline olukord ei luba teemat edasi lükata. Auvere juhtum, Balti õhuruumi intsidendid ja Nord Streami kohtuotsus näitavad, et geopoliitilised riskid ei jää riigipiiride taha ja laialt sõnastatud välistused võivad jätta kindlustusvõtja kaitseta ka sündmuste puhul, mis esmapilgul tunduvad sõjast kaugel. Kohalikud sõjariski laiendused on tervitatav esimene samm, kuid need ei asenda põhjalikku analüüsi selle üle, milliseid riske ettevõte tegelikult kannab ja kas olemasolev kate neid piisavalt katab. *Autor: Olavi-Jüri Luik. Õiguslik seis november 2026.* ## Seotud lehed - [Sõjarisk ja geopoliitiline risk kindlustuses](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk) - [Ettevõtte varakindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/varakindlustus) - [Ärikatkestuskindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/arikatkestuskindlustus) - [Tüüptingimused ja nende kontroll](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused) - [Kindlustusandja keeldumise alused](https://kindlustusoigus.ee/keeldumise-alused) ## Viited [^1]: RKTKo 28.06.2024, 2-22-2313/65, p 13, 15–17. ; RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 13–14. [^2]: RKTKo 05.04.2006, 3-2-1-17-06, p 10–11. [^3]: VÕS § 39 lg 1 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). [^4]: Nord Stream AG v Lloyd's Insurance Company S.A. and Arch Insurance (EU) DAC [2026] EWHC 1685 (Comm). Kokkuvõte: Mills & Reeve, 14.07.2026. [^5]: ERR News, „Drone entering Estonian airspace from Russia hits Auvere power station chimney“.