# Taganemine kaugsõlmitud kindlustuslepingust alates 01.09.2026 Aadress: https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-02-taganemisoigus-kaugsolmitud-kindlustuslepingust/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Avaldatud: 2026-11-02 Viimati uuendatud: 2026-11-06 > VÕS § 433 muudatus: veebis ja telefoni teel sõlmitud kindlustuslepingutele kohaldub alates 1.09.2026 § 56. Tähtajad, erandid ja tagajärjed. Enamik kodu-, sõiduki- ja reisikindlustuse lepinguid sõlmitakse tänapäeval veebis, rakenduses või telefoni teel. Õiguslikult on need sidevahendi abil sõlmitud lepingud. Pikka aega oli vaieldav, kas tarbijast kindlustusvõtja saab sellisest kahjukindlustuslepingust taganeda samadel alustel nagu muust sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingust. 1. septembril 2026 jõustunud võlaõigusseaduse muudatus lahendas selle küsimuse.[^1] Käesolev postitus selgitab, mis muutus, kellele uus regulatsioon kohaldub ja millised on taganemise tagajärjed. ## Taganemine ei ole ülesütlemine ega tühistamine Kõigepealt mõisted. Taganemine on kujundiõigus, mille teostamisel leping lõpeb ja pooled peavad üldjuhul saadu tagastama. Kindlustuslepingust taganemise erireeglid on VÕS § 433-s ning sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul VÕS §-des 56–57. Taganemist tuleb eristada: - **ülesütlemisest**, mis lõpetab kestva lepingu edaspidiseks (kindlustuslepingu puhul VÕS § 466–475); - **tühistamisest**, mis tühistab tehingu algusest peale tahteavalduse vea, eelkõige pettuse tõttu (TsÜS § 90 jj); - **kindlustusandja taganemisest** lepingueelse teatamiskohustuse rikkumise tõttu (VÕS § 441), mis on hoopis teine instituut. Kindlustusvõtja taganemisõigus on n-ö järelemõtlemisõigus: seda ei pea põhjendama ja see ei eelda teise poole rikkumist. ## Õiguslik olukord enne 1. septembrit 2026 VÕS § 433 lg 1 andis kindlustusvõtjale õiguse 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda kindlustuslepingust, mis on sõlmitud enam kui üheks aastaks, ja elukindlustuslepingust. Ühe aasta pikkune või lühem kahjukindlustusleping (ja just sellised on enamik kodu- ja sõidukikindlustuse lepinguid) sellesse ringi ei kuulunud. Paragrahvi 433 lg 3 välistas taganemisõiguse, kui kindlustusandja oli andnud kohese kindlustuskaitse. Samal ajal näeb VÕS § 56 ette, et tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Õiguskirjanduses vaieldi, kas § 56 kohaldub ka muudele kui elu- ja pensionikindlustuse sidevahendi lepingutele või on § 433 selle suhtes erinorm. Praktika oli ebaühtlane. ## Mis muutus: uus § 433 1. septembril 2026 jõustunud muudatustega (RT I, 27.05.2026, 2) täiendati VÕS § 433 lõiget 1 lausega, mille järgi sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele kohaldatakse §-s 56 sätestatut, välja arvatud § 53 lg 4 punktis 9 nimetatud lepingud.[^1] Viimased on reisi- ja pagasikindlustuse lepingud ning muud sarnased lühiajalised kindlustuslepingud kestusega alla ühe kuu.[^2] Samaaegselt muudeti § 433 lõiget 3. Taganemisõigust ei ole nüüd, kui: 1. kindlustusandja on andnud kohese kindlustuskaitse **ja** leping ei ole sõlmitud sidevahendi abil; või 2. kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvõtja majandus- või kutsetegevuse jaoks.[^1] Seega ei välista kohene kindlustuskaitse enam taganemisõigust sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul. Lõike 3 välistus ei kohaldu elukindlustuslepingule (§ 433 lg 4). ## Mida see praktikas tähendab **Tarbija võib taganeda ka aastasest kodu- või kaskokindlustusest.** Kui leping on sõlmitud veebis, rakenduses, e-posti teel või telefonis (st ilma poolte samaaegse füüsilise kohalolekuta), on tarbijal 14 päeva taganemisõigus sõltumata lepingu kestusest ja sellest, kas kaitse algas kohe.[^3] **Tähtaja algus.** Finantsteenuse lepingu puhul algab taganemistähtaeg lepingu sõlmimise päevast või päevast, mil tarbija sai lepingutingimused ja seadusjärgse lepingueelse teabe, kui see juhtus hiljem (§ 56 lg 1⁴).[^3] Kui tarbijale ei ole teavet antud, võib tähtaeg pikeneda märkimisväärselt; finantsteenuse lepingu puhul lõpeb see üldjuhul 12 kuu ja 14 päeva möödumisel (§ 56 lg 2).[^3] **Elu- ja pensionikindlustus.** Sidevahendi abil sõlmitud elu- ja pensionikindlustuslepingust võib tarbija taganeda 30 päeva jooksul (§ 56 lg 1⁵).[^3] **Erand: lühiajalised reisi- ja pagasikindlustused.** Alla ühe kuu pikkusest reisikindlustusest sidevahendi kaudu taganeda ei saa. Kui aga reisikindlustus on sõlmitud aastaseks, kohaldub üldreegel. **Ettevõtja ei saa üldjuhul taganeda.** Kui leping sõlmitakse majandus- või kutsetegevuse jaoks, taganemisõigust ei ole, välja arvatud elukindlustuslepingu puhul, millele § 433 lg 3 välistus ei kohaldu (§ 433 lg 4). See on loogiline, sest § 56 kaitseb tarbijat. Küsimusi võib tekitada segaotstarve (näiteks FIE sõiduk, mida kasutatakse ka eraotstarbel); siis tuleb hinnata, milline eesmärk on valdav. **Lepingud, mis ei ole sõlmitud sidevahendi abil.** Kontoris või kindlustusagendi juures paberil või digiallkirjaga sõlmitud lepingule kohaldub endiselt § 433 klassikaline reegel: taganemisõigus on üle aasta kestva lepingu ja elukindlustuse puhul ning ei ole, kui anti kohene kindlustuskaitse. ## Taganemise tagajärjed Taganemisel peab tarbijast kindlustusvõtja hüvitama üksnes kindlustuskaitse väärtuse taganemiseni. Hüvitamisega seotud kulud ja riisiko kannab kindlustusandja; pooled võivad kokku leppida, et kindlustusvõtja kannab kulud kuni 10 euro ulatuses, välja arvatud juhul, kui taganemine tuleneb kindlustusteenuse mittevastavusest (§ 433 lg 2¹).[^1] Muid nõudeid kindlustusandja esitada ei saa. Tüüptingimus, mis raskendab tarbija taganemisõiguse kasutamist (näiteks seob taganemise leppetrahviga), on tühine (§ 433 lg 5).[^1] Praktiline küsimus on, kas tarbija, kes taganeb pärast seda, kui kindlustusjuhtum on juba toimunud ja hüvitis välja makstud, peab hüvitise tagastama. Taganemise üldine loogika viitab tagastamiskohustusele, kuid lahendus sõltub sellest, kuidas sisustada „kindlustuskaitse väärtus“. Seda küsimust kohtupraktika veel lahendanud ei ole. ## Mida peaksid kindlustusandjad ja vahendajad tegema 1. **Uuendama lepingueelset teavet.** Taganemisõiguse teave peab vastama § 56 nõuetele. Teabe puudumine pikendab tähtaega ja tekitab ebakindlust. 2. **Kohandama veebiprotsesse.** Kliendi kinnitus taganemisõigusest teadasaamise kohta tuleb dokumenteerida. 3. **Ülevaatama tüüptingimused.** Tingimused, mis viitavad endisele § 433 lg 3 sõnastusele (kohene kaitse välistab taganemise), on sidevahendi lepingute puhul aegunud. 4. **Eristama kliendi tüüpi.** Taganemisõiguse olemasolu sõltub sellest, kas klient on tarbija või ettevõtja. ## Korduvad küsimused **Kas taganemisõigus kehtib ka lepingu pikendamisel?** Kui leping pikeneb automaatselt sama kindlustusandja juures, ei ole tavaliselt tegemist uue sidevahendi abil sõlmitud lepinguga. Kui aga pikendamisel sõlmitakse veebis uus leping uute tingimustega, kehtib uue lepingu suhtes taganemisõigus. Piir sõltub sellest, kuidas pikendamine on korraldatud. **Mis saab, kui kindlustusjuhtum toimub taganemistähtaja jooksul?** Kuni taganemiseni on leping kehtiv ja kindlustusandja peab hüvitama. Kui kindlustusvõtja pärast hüvitise saamist taganeb, tekib küsimus hüvitise tagastamisest, mida eespool käsitlesime. **Kas taganemine tuleb teha kirjalikult?** Taganemine on tahteavaldus, mis peab jõudma kindlustusandjani. Tähtaja järgimiseks piisab avalduse ärasaatmisest tähtaja jooksul (§ 433 lg 1). Tõendamise huvides tasub kasutada vormi, mis jätab jälje (e-kiri, kindlustusandja iseteenindus). **Kas kindlustusandja võib keelduda raha tagastamisest?** Tarbija hüvitab üksnes kindlustuskaitse väärtuse taganemiseni ja kokkuleppel kuni 10-eurose kulu. Ülejäänud kindlustusmakse tuleb tagastada. **Kas muudatus kehtib ka enne 1. septembrit 2026 sõlmitud lepingutele?** Muudatus puudutab lepingu sõlmimisel tekkivat taganemisõigust. Enne 1. septembrit 2026 sõlmitud lepingute puhul tuleb lähtuda sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonist; taganemistähtajad on neil juhtudel enamasti niikuinii möödunud. ## Kokkuvõte Alates 1. septembrist 2026 on tarbijal, kes sõlmib kindlustuslepingu veebis või telefoni teel, 14-päevane taganemisõigus ka aastasest kahjukindlustusest ja sõltumata kohese kaitse andmisest. Erand kehtib reisi- ja pagasikindlustusele ning muudele sarnastele alla ühe kuu kestvatele lühiajalistele kindlustuslepingutele (VÕS § 53 lg 4 p 9) ning majandus- või kutsetegevuse jaoks sõlmitud lepingutele, välja arvatud elukindlustus (§ 433 lg 4). Muudatus lõpetab aastaid kestnud tõlgendusvaidluse ja ühtlustab kindlustuslepingute kaitset muude finantsteenustega. 2018. aasta kindlustusõiguse õpikus kirjeldatud vaidlus on seega seadusega lahendatud.[^4] ## Seotud lehed - [Kindlustuslepingu regulatsioon](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon) - [Terminoloogia: taganemine, tühistamine, ülesütlemine](https://kindlustusoigus.ee/terminoloogia) - [Kodukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/kodukindlustus) - [Reisikindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/reisikindlustus) - [Suured riskid ja lepinguvabadus](https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-01-suured-riskid-lepinguvabadus) ## Viited [^1]: VÕS § 433 lg 1, 2¹, 3–5 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). Lg 1 kolmas lause ja lg 3 muudetud: RT I, 27.05.2026, 2 (jõust. 01.09.2026). [^2]: VÕS § 53 lg 4 p 9. [^3]: VÕS § 56 lg 1, 1⁴, 1⁵, 2. [^4]: J. Lahe, O.-J. Luik. Kindlustusõigus. Tallinn: Juura 2018 (normatiivmaterjal seisuga 01.05.2018).