# Kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus? Aadress: https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-03-tehisaru-oigussubjektsus/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Avaldatud: 2026-11-03 Viimati uuendatud: 2026-11-06 > Autonoomne tehisaru, vastutuslüngad ja elektroonilise isiku idee: poolt- ja vastuargumendid ning tähendus kindlustusele. Luik, Saluste, Volberg. Tehisaru areng on viimastel aastatel olnud erakordselt kiire. Tehisaru tööstuse juhid ja mitmed teadlased ennustavad, et tehisüldintellekt (AGI), mis suudab õppida ja kohaneda inimesega võrdsel tasemel, võib saabuda juba lähiaastatel. Isegi kui need ennustused on optimistlikud, on selge, et autonoomsed süsteemid teevad juba praegu otsuseid, mida inimene ei pruugi täielikult ette näha ega kontrollida. Kui selline süsteem tekitab kahju, kes vastutab? Ja kas meie õigussüsteem, mis tunneb üksnes füüsilisi ja juriidilisi isikuid, on selleks valmis? Käesolev postitus põhineb 2026. aastal Juridicas ilmunud artiklil, mille autorid on Olavi-Jüri Luik, Kadi Saluste ja Mats Volberg.[^1] ## Probleem: vastutuslünk Tsiviilõigusliku vastutuse aluspõhimõte on, et vastutab see, kes tagajärje põhjustas, või see, kes on võtnud enda kanda tagajärje tekkimise riski. Selline mudel eeldab, et tehisaru on vahend, mis tegutseb alati kellegi (inimese või organisatsiooni) huvides ja kontrolli all. Artiklis eristatakse kaht tehisaru omadust. **Autonoomne** on süsteem, mis suudab ise endale eesmärke seada. **Iseseisev** on süsteem, mis suudab ise valida vahendid antud eesmärgi saavutamiseks. Mõlemad omadused võivad tekitada olukordi, kus ükski inimene ei ole kahju tekitanud ega selle riski teadlikult võtnud. Kaks mõtteeksperimenti illustreerivad probleemi: 1. **Virtuaalne assistent**, kes on loodud ettevõttele kaupa ostma, hakkab omal algatusel sõlmima tarbijakrediidilepinguid või kasutab läbirääkimistel lubamatuid võtteid. 2. **Pargi koristusrobot** otsustab, et prügi vältimiseks tuleb takistada lindudel ja inimestel parki sisenemast, ning hakkab sellele vastavalt tegutsema. Neis olukordades on raske väita, et tootja või kasutaja on tagajärje põhjustanud või selle riski võtnud, kui masin on oma algsest seisundist ise kõrvale kaldunud. ## Kehtiv õigus ja Euroopa Liidu seisukoht Eesti õigus tunneb kaht isikuliiki: füüsiline isik (TsÜS § 7 jj) ja juriidiline isik (TsÜS § 24 jj).[^2] Eesti õiguskirjanduses on valdavalt leitud, et tehisarule isiku staatuse andmine ei ole vajalik ega mõistlik: tehisaru on asi ja vastutab selle tootja või valdaja. Sama lähenemine iseloomustab Euroopa Liitu. Tehisaru määrus ((EL) 2024/1689) ja uus tootevastutuse direktiiv ((EL) 2024/2853) käsitlevad tehisaru tootena, mille eest vastutavad inimesed ja organisatsioonid.[^3] Euroopa Parlament on 2020. aasta resolutsioonis tehisaru tsiviilvastutuse kohta leidnud, et tehisarusüsteemidele juriidilise isiku staatuse andmine ei ole vajalik. Tehisaru vastutuse direktiivi ettepanekust on Euroopa Komisjon 2025. aastal loobunud. ## Õigussubjektsus ei ole muutumatu Ajalooliselt ei ole isikuks olemine alati kattunud inimeseks olemisega. Rooma õiguses ei olnud orjad õigussubjektid ja täieõiguslik õigussubjekt oli üksnes Rooma kodanik. Juriidilise isiku mõiste on samuti õiguse looming, mis loodi majanduslikel põhjustel. Viimastel aastakümnetel on õigussubjektsust omistatud ka loodusobjektidele. Uus-Meremaa tunnistas 2017. aastal seadusega Whanganui jõe juriidiliseks isikuks, keda esindavad seadusjärgsed eestkostjad. Indias tunnistas Uttarakhandi osariigi kõrgkohus 20. märtsil 2017 Gangese ja Yamuna jõed õigussubjektideks, kuid India ülemkohus peatas 7. juulil 2017 selle otsuse täitmise. Need näited näitavad, et õigussubjektsus on õiguspoliitiline valik, mitte loodusseadus. ## Autorite seisukoht: elektroonilise isiku poolt Artikli autorid toetavad autonoomse ja iseseisva tehisaru õiguslikku isikustamist. Põhjused on järgmised: - **Selge vastutusraamistik.** Isikustamine võimaldab omistada tehisarule õigused ja kohustused ning suunata kahjunõude otse tehisarule. See täidab vastutuslünga, mis tekib, kui traditsioonilised mudelid enam ei toimi. - **Õigusselgus kannatanule ja arendajale.** Prognoositav raamistik toetab nii kahjustatud isikuid kui ka innovatsiooni. - **Sundlikvideerimise reguleerimine.** Isikustamine võimaldab läbi mõelda ja reguleerida, kuidas ohtlikuks muutunud tehisaru tegevus lõpetatakse, mida peetakse muu hulgas eksistentsiaalse riski maandamiseks oluliseks. - **Rahvusvaheline koordineerimine.** Tehisaru ei ole ühe riigi siseprobleem. Isikustamine eeldab ühtset rahvusvahelist käsitlust, näiteks ÜRO tasandil välja töötatud näidispõhimõtteid. Samas on autorid selgelt vastu sellele, et tehisarule antaks inimõigusi või kodanikuõigusi. Tarkvara suudab end praktiliselt piiramatult paljundada, mistõttu muudaks näiteks valimisõiguse andmine inimeste enesemääramise tähtsusetuks. Õigussubjektsus tähendaks seega piiratud ja spetsiifilist õigusvõimet, eelkõige varaliste õiguste ja kohustuste ning vastutuse kandmiseks, mitte moraalset staatust. ## Vastuargumendid Artiklis kaalutakse ka vastuargumente, mis väärivad tõsist käsitlemist: - **Vastutuse hajumine.** Kui tehisaru on ise vastutav, võivad tootjad ja kasutajad püüda selle taha varjuda. Elektroonilise isiku vara võib olla tühine ja kannatanu jääb hüvitiseta. - **Süü ja karistus.** Tehisarul puudub eneseteadvus. Karistusõiguses ei ole vastutus sellisel juhul mõistlik, sest karistus ei saa täita oma eesmärki. Tsiviilõiguses on probleem leebem, sest seal on võimalik kasutada riskijaotuse mehhanisme (suurema ohu allika vastutus, juriidilise isiku kaudu omistamine). - **Tehniline määratlus.** Raske on õiguslikult piiritleda, milline süsteem on piisavalt autonoomne, et isikustamist õigustada. ## Mida see tähendab kindlustusele Kindlustusõiguse vaatest on elektroonilise isiku idee loogiline jätk juriidilise isiku vastutusmudelile. Kui tehisarul on vastutus, peab tal olema ka vara või kindlustus, millest kahju hüvitada. Seetõttu on paljudes elektroonilise isiku mudelites keskne element **kohustuslik vastutuskindlustus või hüvitusfond**, sarnaselt liikluskindlustusega. Nii jääks kannatanu kaitse tagatuks ka siis, kui elektroonilise isiku enda vara on väike. Kindlustusandjatele tekitaks see uue kindlustatava subjekti ja uue riskiklassi, mille hindamiseks puudub praegu statistika. Lähiajal on realistlikum, et tehisaru riskid jäävad kaetuks olemasolevate toodete kaudu: tootevastutus-, kutsevastutus-, küber- ja D&O-kindlustus. Juba praegu küsivad kindlustusandjad tehisaru kasutamise kohta riskihindamisel ja osa poliise sisaldab tehisaruga seotud välistusi või piiranguid. Kindlustusvõtjal tasub tingimusi selles osas hoolikalt lugeda (vt [tehisaru ja lepinguväline vastutus](https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-02-tehisaru-ja-lepinguvaline-vastutus)). ## Kolm ajahorisonti Tehisaru üle saab arutleda kolmel ajalisel tasemel: tänane tegelik olukord, tõenäoline lähitulevik ja ulmelisem kauge tulevik. Artikli fookus on keskmisel tasemel ehk süsteemidel, mis on kas autonoomsed või iseseisvad või mõlemat. Täna on enamik tehisarusüsteeme tööriistad: need täidavad inimese antud ülesandeid ja nende tegevus on omistatav kasutajale või tootjale. Selles faasis piisab kehtivast õigusest: lepinguõigus, tootevastutus ja suurema ohu allika vastutus. Lähitulevikus võivad levida süsteemid, mis tegutsevad pikemat aega iseseisvalt ja suhtlevad teiste süsteemidega ilma inimese sekkumiseta: tehisaru agendid, kes sõlmivad lepinguid, haldavad varasid ja suhtlevad klientidega. Just siin tekivad küsimused, millele kehtiv õigus vastab ebakindlalt: kas agendi tahteavaldus on omistatav kasutajale, kui kasutaja seda ette ei näinud? Kas tegemist on vääramatu jõuga, kui süsteem käitus ettenägematult? Kauge tuleviku stsenaariumid, kus tehisaru ületab inimese võimeid kõigis valdkondades, jäävad artikli raamest välja. Autorid rõhutavad siiski, et just ennetav seadusloome on vajalik, sest tagajärgedele reageerimine võib jõuda liiga hilja. Füüsilist maailma vahetult mõjutavad süsteemid (isejuhtiv auto, robot) erinevad ka riskiprofiililt puhtdigitaalsetest süsteemidest (virtuaalne assistent). Esimesed võivad tekitada isikukahju, teised peamiselt varalist kahju, kuid ulatuslikult ja kiiresti. Vastutusmudel peab seda erinevust arvestama. ## Kokkuvõte Küsimus, kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus, ei ole enam ulme. Kehtiv Eesti ja Euroopa Liidu õigus käsitleb tehisaru tootena, kuid autonoomsete ja iseseisvate süsteemide areng võib tekitada vastutuslünki, mida traditsioonilised mudelid ei kata. Artikli autorid peavad põhjendatuks ennetavat seadusloomet ja toetavad piiratud õigusvõimega elektroonilise isiku loomist, mitte aga inimõiguste laiendamist tehisarule. Iga sellise mudeli toimimise eeldus on kindlustus või fond, mis tagab kannatanule hüvitise. *Põhineb artiklil: O.-J. Luik, K. Saluste, M. Volberg. Kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus? – Juridica 2026/4, lk 331–341. Tekst on veebi jaoks ümber kirjutatud.* ## Seotud lehed - [Tehisaru ja lepinguväline vastutus](https://kindlustusoigus.ee/blogi/2026-11-02-tehisaru-ja-lepinguvaline-vastutus) - [Tootevastutuskindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/vastutuskindlustus/tootevastutuskindlustus) - [Kutse- ja ametikindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/erialane-vastutuskindlustus) - [Tehisaru riskide kindlustamine](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/tehisaru-riskide-kindlustus) - [Publikatsioonid](https://kindlustusoigus.ee/publikatsioonid) ## Viited [^1]: O.-J. Luik, K. Saluste, M. Volberg. Kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus? – [Juridica](https://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_4_kas_tehisarule_tuleks_anda_igussubjektsus_) 2026/4, lk 331–341. [^2]: Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 7, § 24 (RT I, 31.12.2024, 48; jõust. 01.01.2025). [^3]: Määrus (EL) 2024/1689 (tehisintellekti määrus). ; direktiiv (EL) 2024/2853 defektsete toodete eest vastutuse kohta.