# Tõendamiskoormus kindlustusvaidluses: kes mida tõendab

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/keeldumise-alused/toendamiskoormus/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-09

> Kindlustusvõtja tõendab kindlustusjuhtumi ja kahju, kindlustusandja keeldumise aluse: VÕS § 448 lg 2, kaudsed tõendid, koostöökohustus.

**Lühidalt.** Kindlustusvaidluses kehtib lihtne põhireegel: **kindlustusvõtja tõendab** lepingu, kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse; **kindlustusandja tõendab** keeldumise või vähendamise aluse, sh kohustuse rikkumise, süü, põhjusliku seose ja mõju ulatuse.[^1] Võlaõigusseaduse (VÕS) § 448 lg 2, mis lubab kindlustusandjal nõuda teavet ja tõendeid, ei muuda tõendamiskoormist ning piirab tõendite nõudmist sellega, mida kindlustusvõtjalt saab mõistlikult oodata.[^2] Tarbijalepingus on ebamõistlikult kahjustav tingimus, mis piirab ebamõistlikult tarbija õigust kasutada tõendeid või paneb talle tõendamiskohustuse, mis seaduse järgi lasub kindlustusandjal (VÕS § 42 lg 3 p 11); ettevõtjaga sõlmitud lepingus seda eeldatakse (§ 44).[^3] Kindlustusvõtja peab siiski tegema koostööd; koostööst keeldumine võib tõendamisolukorda tema kahjuks muuta.[^4]

---

## 1. Tõendamiskoormise jaotus

| Asjaolu | Kes tõendab | Allikas |
|---|---|---|
| Kindlustusleping ja selle tingimused | kindlustusvõtja (nõude alus) | üldreegel |
| Tingimuste üleandmine ja teavitamine | kindlustusandja | VÕS § 432 lg 2 |
| Kindlustusjuhtumi toimumine | kindlustusvõtja | RKTKo 3-2-1-17-06 |
| Kahju suurus | kindlustusvõtja; kindlustusandja peab kahju kindlaks tegema | VÕS § 489; RKTKo 3-2-1-106-07 |
| Välistuse asjaolud | kindlustusandja | vastuväide |
| Kohustuse rikkumine, süü, põhjuslik seos, mõju ulatus | kindlustusandja | RKTKo 3-2-1-58-17, 2-23-10549/35 |
| Riski suurenemine ja selle mehhanism | kindlustusandja | RKTKo 2-16-14152/67 |
| Tahtlus, pettus | kindlustusandja | RKTKo 3-2-1-108-09 |
| Tähtaegade järgimine (taganemine, tühistamine) | kindlustusandja | kujundusõiguse eeldus |
| Õigus hüvitist vähendada ja arvutus | kindlustusandja | vastuväide |
| Kindlustatu tervise kahjustumine temast mittetuleneval põhjusel (õnnetusjuhtumikindlustus) | eeldus kindlustatu kasuks | VÕS § 552 |

Tabel on lähtekoht; konkreetses vaidluses võib tõendamiskoormis sõltuda tingimuste sõnastusest ja sellest, kas tingimus on kindlustusjuhtumi määratlus või vastuväide.

## 2. Kindlustusvõtja tõendamiskoormis

### 2.1. Kindlustusjuhtum

Kindlustusvõtja peab tõendama, et toimus lepingus kirjeldatud sündmus. Kohus peab esmalt tuvastama, kas kindlustusjuhtum toimus, ja alles seejärel hindama keeldumise aluseid.[^5] Olemuslikult raskesti tõendatavate juhtumite (vargus, kadumine) puhul ei või kindlustusandja nõuda tõendeid, mida kindlustusvõtjalt mõistlikult oodata ei saa; Riigikohus on välismaal toimunud sõidukivarguse asjas rõhutanud, et lisaks tingimustele tuleb arvestada VÕS § 448 lg-ga 2.[^6] Lähisugulaste ütlused ei ole iseenesest ebausaldusväärsed; nende kaalu hindab kohus.

### 2.2. Kahju suurus

Kindlustusvõtja tõendab kahju suurust; kahju kindlakstegemine on samas kindlustusandja kohustus, mis ei muuda tõendamiskoormist.[^7] Kui tööd on tehtud, on kahjuks tegelikud kulud, mitte arvestuslik maksumus.[^8] Asjade kogumi kindlustuses ei pea esemeid lepingus loetlema, kuid see ei vabasta kindlustusvõtjat hävinud esemete koosseisu ja väärtuse tõendamisest.[^9] Kui kahju tekkimine on tuvastatud, kuid täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või see oleks ebamõistlikult kulukas, otsustab kohus selle oma siseveendumuse järgi.[^10]

## 3. Kindlustusandja tõendamiskoormis

### 3.1. Rikkumine ja selle mõju

Kindlustusandja, kes tugineb vabanemisele, peab tõendama kohustuse rikkumise ja selle mõju.[^11] Riigikohus on kaskokindlustuse asjas selgitanud, et kindlustusandja peab tõendama, kas ja kuivõrd rikkumine mõjutas liiklusõnnetuse toimumist; kindlustusvõtjal ei ole kohustust tõendada õnnetuse muid põhjusi.[^12] Kindlustusvõtja ei pea tõendama, et ta täitis kõik muud tingimused, kui kindlustusandja tugineb ühele konkreetsele rikkumisele.[^13]

### 3.2. Kaudsed tõendid

Kindlustusandja võib tõendada ka kaudsete tõenditega, kuid kohus peab näitama, kuidas kaudsed tõendid vaidlusalust asjaolu tõendavad; abstraktne väide (nt tühi hoone on tuleohtlikum) ei piisa.[^14]

### 3.3. Uued vastuväited kohtus

Kindlustusandja võib esitada kohtumenetluses ka vastuväiteid, mida ta keeldumisotsuses ei maininud.[^15] Kujundusõiguste (taganemine, tühistamine) tähtajad kehtivad aga ka siis: kohtus esitatud taganemisavaldus peab olema tähtaegne.

## 4. Koostöökohustus

Kindlustusvõtja peab hea usu põhimõttest tulenevalt võimaldama kindlustusandjal asjaolusid uurida: andma kahjustatud eseme ekspertiisiks, lubama ülevaatust, esitama mõistlikult oodatavad dokumendid. Riigikohus on rõhutanud, et vastasel juhul ei saaks kindlustusandja oma tõendamiskoormist täita.[^16] Kui kindlustusvõtja koostööd ei tee, võib kohus seda tõendite hindamisel tema kahjuks arvestada.

## 5. Tingimused, mis muudavad tõendamiskoormist

Tarbijalepingus on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis paneb tarbijale tõendamiskoormise küsimuses, milles see seaduse järgi lasub kindlustusandjal, või piirab ebamõistlikult tema õigust kasutada tõendeid (VÕS § 42 lg 3 p 11).[^17] Riigikohus on leidnud, et kodukindlustuse tingimus, mille järgi ei hüvitata vara, mille olemasolu ei ole tõendatud ülevaatuse, jäänuste või dokumentidega, piirab tarbija õigust kasutada muid tõendeid (nt tunnistajaid) ja on ebamõistlikult kahjustav.[^18] Ettevõtja puhul eeldatakse sama, kuid kindlustusandja võib tõendada, et tingimus ei ole ebamõistlik.[^19]

Tüüpilised probleemsed tingimused:

- „kindlustusvõtja peab tõendama, et ta täitis kõik ohutusnõuded“;
- „vargust tõendab üksnes politsei menetlusotsus“;
- „hüvitatakse ainult originaalarvetega tõendatud vara“;
- „kindlustusvõtja peab tõendama, et kahju ei tekkinud kulumise tõttu“.

## 6. Menetluslikud vahendid

- **Eksperdiarvamus**: kohus võib määrata ekspertiisi; pooled võivad esitada eriteadmistega isiku arvamuse.[^20] Kindlustusvaidluses on tehniline ekspertiis sageli otsustava tähtsusega (vt [tõendamine ja ekspertiis](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusvaidlused/toendamine-ja-ekspertiis)).
- **Tõendite kogumine ja esitamine**: kumbki pool peab tõendama asjaolud, millele ta tugineb.[^21]
- **Kahju suuruse hindamine**: kohus võib kahju suuruse määrata siseveendumuse järgi.[^22]

## 7. Praktilised soovitused

**Kindlustusvõtjale**: dokumenteeri kahju kohe (fotod, video, tunnistajad); säilita kahjustatud esemed; koonda ostudokumendid; tee koostööd ekspertiisiga, kuid nõua ekspertiisi tulemuste koopiat; kui kindlustusandja nõuab ebamõistlikke tõendeid, vasta kirjalikult viitega VÕS § 448 lg-le 2.

**Kindlustusandjale**: kogu tõendid keeldumise aluse kohta enne otsust; dokumenteeri põhjuslik seos ja mõju ulatus; väldi tingimuste rakendamist, mis panevad tõendamiskoormise kindlustusvõtjale.

---

## Seotud lehed

- [Tõendamine ja ekspertiis](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusvaidlused/toendamine-ja-ekspertiis)
- [Kindlustusjuhtumist teatamine](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kindlustusjuhtumist-teatamine)
- [Ohutusnõude rikkumine](https://kindlustusoigus.ee/keeldumise-alused/ohutusnoude-rikkumine)
- [Riigikohtu praktika: kindlustusjuhtum ja tõendamine](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/kindlustusjuhtum-teatamine-toendamine-ja-huvitise-sissenoutavus)

## Viited

[^1]: RKTKo 05.04.2006, 3-2-1-17-06, p 10–11. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-17-06>.
[^2]: Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 448 lg 2. Kättesaadav: <https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018>; RKTKo 05.04.2006, 3-2-1-17-06, p 11 (viide 1).
[^3]: VÕS § 42 lg 3 p 11.
[^4]: RKTKo 25.03.2026, 2-23-10549/35, p 13. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-23-10549/35>.
[^5]: RKTKo 29.11.2004, 3-2-1-120-04, p 11–15. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-120-04>.
[^6]: RKTKo 14.03.2014, 3-2-1-171-13, p 13. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-171-13>.
[^7]: VÕS § 489 lg 1; RKTKo 28.11.2007, 3-2-1-106-07, p 10–12. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-106-07>.
[^8]: RKTKo 17.11.2004, 3-2-1-131-04, p 19–21. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-131-04>.
[^9]: RKTKo 18.01.2006, 3-2-1-155-05, p 18–20. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-155-05>.
[^10]: Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – RT I 2005, 26, 197; RT I, 20.06.2026, 21, § 233 lg 1. Kättesaadav: <https://www.riigiteataja.ee/akt/TsMS>.
[^11]: RKTKo 07.06.2017, 3-2-1-58-17, p 13. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-58-17>.
[^12]: RKTKo 01.04.2009, 3-2-1-10-09, p 12–14. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-10-09>.
[^13]: RKTKo 07.06.2017, 3-2-1-58-17, p 13 (viide 11).
[^14]: RKTKo 31.03.2020, 2-16-14152/67, p 13. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-14152/67>.
[^15]: RKTKo 14.03.2014, 3-2-1-171-13, p 10 (viide 6).
[^16]: RKTKo 25.03.2026, 2-23-10549/35, p 13 (viide 4).
[^17]: VÕS § 42 lg 3 p 11.
[^18]: RKTKo 28.11.2007, 3-2-1-106-07, p 10–12 (viide 7).
[^19]: VÕS § 44.
[^20]: TsMS § 293–294.
[^21]: TsMS § 230.
[^22]: TsMS § 233.
