# Ala-, üle-, kaas- ja mitmekordne kindlustus Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/ala-yle-ja-mitmekordne-kindlustus/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-10 > Alakindlustuse proportsionaalne hüvitis, ülekindlustus, kaaskindlustus ja juhtiv kindlustusandja. **Lühidalt.** Kui kindlustussumma ei vasta kindlustusväärtusele, tekib ala- või ülekindlustus. **Alakindlustuse** korral hüvitab kindlustusandja kahju samas proportsioonis, milles kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem.[^1] **Ülekindlustuse** korral võib kumbki pool nõuda kindlustussumma ja makse vähendamist, kuid hüvitis ei ületa igal juhul tegelikku kahju.[^2] Kui sama riski on kindlustanud mitu kindlustusandjat, on kaks erinevat olukorda: **kaaskindlustuses** jagavad kindlustusandjad riski kokkuleppel ja igaüks vastutab oma osa ulatuses, **mitmekordses kindlustuses** vastutavad kindlustusandjad kindlustusvõtja ees solidaarselt, kuid kokku ei saa nõuda rohkem kui kahju.[^3] Riigikohus on rõhutanud, et alakindlustus ei saa tekkida, kui kindlustussumma ise on kokku lepitud taastamisväärtusena, ning et sellise kokkuleppe korral ei lahendata lepingu sõlmimisel antud ebaõiget teavet alakindlustuse kaudu, vaid teavitamiskohustuse ja kindlustusmakse suurendamise sätete alusel.[^4] Kui lepingus on aga fikseeritud rahaline kindlustussumma, mis on kindlustusjuhtumi ajal kindlustusväärtusest väiksem, võib alakindlustus tekkida ka siis, kui summa arvutati taastamisväärtuse alusel (analüütiline järeldus). --- **Joonis 1. Ala-, üle- ja mitmekordne kindlustus** Võrdlus käib kindlustusväärtuse järgi kindlustusjuhtumi ajal. Lepingus võib olla kokku lepitud teisiti, nt esimese riski kindlustus. - **Alakindlustus** (Seaduse reegel) Kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus: kindlustusandja vastutab võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse (VÕS § 482). - **Ülekindlustus** (Seaduse reegel) Kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust: kumbki pool võib kindlustussummat koos maksega vähendada (§ 481). - **Mitmekordne kindlustus** (Seaduse reegel) Sama risk on kindlustatud mitme kindlustusandja juures: nad vastutavad solidaarselt, igaüks oma lepingu ulatuses, kuid kokku ei saa nõuda rohkem kui kahju; omavahel jaotatakse võrdeliselt (§ 486). _Näide: alakindlustus_ (Näide) | Kindlustusväärtus | Kindlustussumma | Kahju | Hüvitis enne omavastutust | |---|---|---|---| | 400 000 € | 300 000 € | 100 000 € | 100 000 × 300 000 / 400 000 = 75 000 € | Õiguslik alus: [VÕS §-d 481, 482, 486](https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018). Õigusaktide kehtiv sõnastus kontrollitud 09.11.2026. ## 1. Alakindlustus ### 1.1. Mõiste ja arvutus Alakindlustus on olukord, kus kindlustussumma on kindlustusjuhtumi ajal väiksem kui kindlustusväärtus. Sel juhul hüvitab kindlustusandja kahju proportsionaalselt: **hüvitis = kahju × kindlustussumma / kindlustusväärtus** Näide: ehitise kindlustusväärtus on 400 000 eurot, kindlustussumma 300 000 eurot, osaline kahju 100 000 eurot. Hüvitis on 100 000 × 300 000 / 400 000 = 75 000 eurot, millest arvatakse maha omavastutus. Samas proportsioonis hüvitatakse ka kahju vältimise ja vähendamise kulud.[^5] Proportsiooni põhjendus on võrdne kohtlemine: alakindlustatud kindlustusvõtja on maksnud makset väiksema väärtuse eest, kui ta tegelikult kindlustas. Kui ta saaks osalise kahju korral täishüvitise, maksaksid teised kindlustusvõtjad tema eest. Riigikohus kinnitas juba enne VÕS-i jõustumist proportsionaalse valemi kohaldamist; põhimõte vastab VÕS §-le 482.[^6] ### 1.2. Millal alakindlustust ei ole **Taastamisväärtusena kokkulepitud kindlustussumma.** Kui pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma on taastamisväärtus, on see sisuliselt võrdne kindlustusväärtusega kindlustusjuhtumi ajal ja alakindlustus ei saa tekkida; kohus ei tohi sel juhul lepingusse konstrueerida väiksemat rahalist kindlustussummat.[^7] Teine olukord on see, kui lepingus on fikseeritud rahaline kindlustussumma ja üksnes kindlustusväärtust hinnatakse taastamiskulu järgi: siis ei kõrvalda taastamisväärtusele viitamine iseenesest alakindlustust (VÕS § 482). Kindlustusandja peab tingimustes kindlustussumma ja kindlustusväärtuse selgelt eristama. **Kindlustusandja teadlik alakindlustus.** Kui kindlustusandja määras kindlustussumma ise või teadis lepingu sõlmimisel, et kindlustussumma on tegelikust väärtusest väiksem, võib tema hilisem tuginemine alakindlustusele olla vastuolus hea usuga. Riigikohus on koolihoone tulekahju asjas nõustunud kohtutega, et kindlustusandja teadlik alakindlustusega lepingu sõlmimine ei olnud tõendatud, mistõttu küsimus jäi lahtiseks; argument on siiski kasutatav, kui faktid seda toetavad.[^8] **Esimese riski kindlustus.** Paljudes tingimustes on teatud kahjuliikide puhul kokku lepitud nn esimese riski põhimõttel kindlustus, kus alakindlustust ei arvestata. See on kindlustusvõtjale soodsam kokkulepe ja kehtib. ### 1.3. Alakindlustus ja ebaõige teave Kindlustusandjad on mõnikord püüdnud lahendada alakindlustuse kaudu olukorda, kus kindlustusvõtja andis lepingu sõlmimisel ebaõiget teavet, näiteks hoone suuruse kohta. Riigikohus on seda lähenemist tagasi lükanud: ebaõige teave hoone suuruse kohta ei muuda olukorda automaatselt alakindlustuseks; sellel võib olla tähendus lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumisena, mille tagajärjed tuleb tuletada nendest sätetest.[^9] Kindlustusandja peab sel juhul kasutama taganemist või makse suurendamist ühe kuu jooksul teadasaamisest (vt [lepingueelne teavitamiskohustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/lepingueelne-teavitamiskohustus)). ### 1.4. Kohtu roll Ala- või ülekindlustuse kvalifitseerimine on kohtu ülesanne ka siis, kui pooled sellele ei tugine.[^10] Kohus peab seega hüvitise arvutamisel kontrollima, kas kindlustussumma ja kindlustusväärtus on omavahel õiges suhtes. ## 2. Ülekindlustus Ülekindlustus tekib, kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. Kumbki pool võib nõuda kindlustussumma vähendamist ja vastavat makse vähendamist.[^11] Kindlustusandja ei pea aga ülekindlustuse korral maksma üle tegeliku kahju: hüvitise piiramine kahjuga kehtib ka ilma lepingut muutmata.[^12] Kindlustusvõtjale tähendab ülekindlustus seega peamiselt asjatult makstud makset; mõistlik on kindlustussumma üle vaadata ja vähendamist nõuda. Ülekindlustuse kõrvaldamine toimub tahteavaldusega teisele lepingupoolele; kohtu poole pöörduma ei pea.[^13] Erinevalt mitmekordsest kindlustusest ei näe seadus ülekindlustuse kohta ette tühisust pettuse kavatsuse korral; kui kindlustusvõtja kasutab ülekindlustust kahju suurendamiseks või varjamiseks, on asjakohased pettuse ja kahjukäsitluses valeandmete esitamise reeglid. ## 3. Kaaskindlustus Kaaskindlustuses kindlustavad mitu kindlustusandjat sama riski kokkuleppel, igaüks kindlaksmääratud osas. Iga kaaskindlustaja vastutab üksnes oma osa ulatuses.[^14] Kaaskindlustust kasutatakse suurte riskide paigutamisel, kus ühe kindlustusandja võimekus ei piisa. Kaaskindlustuslepingus määratakse tavaliselt **juhtiv kindlustusandja**, keda loetakse teiste esindajaks; tahteavaldused, sh kahjuteade, tuleb edastada juhtivale kindlustusandjale. Kui juhtivat kindlustusandjat ei ole määratud, võib kindlustusvõtja ise valida, keda käsitada juhtivana.[^15] Kohtuvaidluses tuleb arvestada, et iga kaaskindlustaja vastutab eraldi; kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (nt juhtiva kindlustusandja kohtulahend seob kõiki), tuleb nõue esitada kõigi vastu nende osade ulatuses. Kaaskindlustusest tuleb eristada **edasikindlustust**, kus otsekindlustaja kindlustab oma riski edasikindlustaja juures; kindlustusvõtjal ei ole edasikindlustaja vastu nõuet. ## 4. Mitmekordne kindlustus ### 4.1. Mõiste ja teatamiskohustus Mitmekordne kindlustus tekib, kui sama huvi on sama riski vastu kindlustatud mitme kindlustusandja juures ja kindlustussummad ületavad kokku kindlustusväärtuse või hüvitised ületaksid muul põhjusel kahju. Kindlustusvõtja peab viivitamata teatama kindlustusandjale, et ta on sama riski kindlustanud teise kindlustusandja juures.[^16] ### 4.2. Solidaarvastutus ja omavaheline jagamine Mitmekordse kindlustuse korral vastutavad kindlustusandjad kindlustusvõtja ees **solidaarselt**, igaüks oma lepingu kindlustussumma piires, kuid kindlustusvõtja ei saa kokku nõuda rohkem kui kahju. Omavahel jagavad kindlustusandjad kohustuse vastavalt sellele, kui palju igaüks oleks oma lepingu järgi pidanud maksma. Kindlustusvõtja kahjuks sellest kõrvale kalduda ei saa. Kui kindlustusvõtja võttis mitmekordse kindlustuse kavatsusega saada õigusvastane varaline eelis, on sellise kavatsusega sõlmitud lepingud tühised; kui kindlustusandja tühisusest ei teadnud, on tal õigus maksele kuni selle kindlustusperioodi lõpuni, mil ta tühisusest teada sai või pidi saama.[^17] Praktikas tähendab see, et kindlustusvõtja võib valida, kummalt kindlustusandjalt ta hüvitist nõuab, ja kindlustusandjad lahendavad jagamise omavahel. Tingimustes sageli sisalduvad nn teise kindlustuse klauslid (*other insurance*), mis püüavad muuta poliisi teiste suhtes ülejäägi poliisiks, ei saa mitmekordse kindlustuse korral muuta seadusjärgset solidaarvastutust ega selle jaotust (VÕS § 486 lg 5). See piirang puudutab olukorda, kus sama huvi on kindlustatud sama riski vastu; kui lepingud katavad erinevaid huvisid või riske, määravad katte piirid poliisid ise ning kõik katteaugud ei ole seadusvastased. ### 4.3. Kindlustusvõtja teadmata tekkinud mitmekordne kindlustus Kui kindlustusvõtja sõlmis mitmekordse kindlustuse tekitanud lepingu seda teadmata või kui mitmekordne kindlustus tekkis hiljem kindlustusväärtuse vähenemise tõttu, võib ta hiljem sõlmitud lepingu üles öelda või vähendada kindlustussummat osani, mis ei ole kaetud varasema kindlustusega, koos makse vähendamisega. Seda tuleb teha viivitamata pärast teadasaamist; leping loetakse üles öelduks või summa vähendatuks selle kindlustusperioodi lõpuks.[^18] Tüüpiline olukord on kodukindlustus, mis katab ka reisil kaasas oleva vara, ja eraldi reisikindlustuse pagasikaitse; või ettevõtte vastutuskindlustus ja projektipõhine vastutuskindlustus. ## 5. Kontrollnimekiri 1. Kas kindlustussumma on määratud rahasummana või väärtusena (taastamisväärtus)? 2. Milline on kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi ajal ja kuidas on arvestatud kulumit? 3. Kas tingimustes on esimese riski kaitse, mis välistab alakindlustuse? 4. Kas kindlustusandja teadis lepingu sõlmimisel tegelikku väärtust? 5. Kas sama risk on kindlustatud mitmes lepingus ja kas sellest on teatatud? 6. Kaaskindlustuse korral: kes on juhtiv kindlustusandja ja kas kahjuteade on talle edastatud? --- ## Seotud lehed - [Kindlustusväärtus ja kindlustussumma](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kindlustusvaartus-ja-kindlustussumma) - [Hüvitise vähendamine](https://kindlustusoigus.ee/keeldumise-alused/huvitise-vahendamine) - [Suured riskid](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/suured-riskid) - [Edasikindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/edasikindlustus) - [Riigikohtu praktika: kindlustusväärtus, ala- ja ülekindlustus](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/kahjukindlustus-kindlustusvaartus-ala-ja-ulekindlustus-huvitise) ## Viited [^1]: Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 482. Kättesaadav: . [^2]: VÕS § 477, § 481. [^3]: VÕS § 484–486. [^4]: RKTKo 06.11.2024, 2-22-18155/63, p 10–14. Kättesaadav: . [^5]: VÕS § 482, § 491 lg 3. [^6]: RKTKo 19.04.2005, 3-2-1-28-05, p 18–20. Kättesaadav: . [^7]: RKTKo 06.11.2024, 2-22-18155/63, p 10–13 (viide 4). [^8]: RKTKo 21.09.2016, 3-2-1-57-16, p 16, 18–20. Kättesaadav: . [^9]: RKTKo 06.11.2024, 2-22-18155/63, p 14 (viide 4). [^10]: RKTKo 25.10.2006, 3-2-1-90-06, p 15, 17–21. Kättesaadav: . [^11]: VÕS § 481. [^12]: RKTKo 20.11.2007, 3-2-1-104-07, p 12–13. Kättesaadav: . [^13]: VÕS § 481. [^14]: VÕS § 484. [^15]: VÕS § 485. [^16]: VÕS § 483. [^17]: VÕS § 486. [^18]: VÕS § 487.