# Elukindlustuse erisused: soodustatud isik ja tagastusväärtus Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/elukindlustuse-erisused/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-12 > Elukindlustuslepingu erireeglid VÕS-is: kolmanda isiku nõusolek, soodustatud isik, enesetapp, riski suurenemine, makse muutmine, maksevabaks muutmine. **Lühidalt.** Elukindlustus on **summakindlustus**: kindlustusandja maksab kindlustatud isiku teatud eluea saabumise, abiellumise, kooselulepingu sõlmimise, surma või lapse sünni korral soodustatud isikule kokkulepitud summa, mitte ei hüvita tegelikku kahju.[^1] Seetõttu ei kohaldu elukindlustusele kahjukindlustuse sätted (kindlustusväärtus, alakindlustus, nõude üleminek) ning võlaõigusseadus (VÕS) näeb ette erireeglid: kolmanda isiku surma puhuks sõlmitud leping nõuab tema kirjalikku nõusolekut, soodustatud isikut võib vabalt muuta, riski suurenemisele saab tugineda üksnes selgesõnalise kirjaliku kokkuleppe alusel ja kuni kolme aasta jooksul, kindlustusvõtja võib lepingu igal ajal perioodi lõpuks üles öelda ning lepingu lõppemisel makstakse **tagastusväärtus**.[^2] Enamik elukindlustuse erisätteid on kindlustusvõtja kaitseks poolimperatiivsed.[^3] --- ## 1. Elukindlustuse liigid Kindlustustegevuse seadus (KindlTS) eristab § 13 lõikes 1 kolmteist elukindlustuse liiki: kindlustus surmajuhtumiks, üleelamistähtajaks, nende kombinatsioon, annuiteet, õnnetusjuhtumikindlustus ja haiguskindlustus lisakindlustusena, sünni- ja abiellumiskindlustus, **investeerimisriskiga elukindlustus**, katkestamisõiguseta pikaajaline haiguskindlustus, tontiin, kapitali kogumise tegevus, tööandja pensionifondi valitsemine ning Solventsus II direktiivi (2009/138/EÜ) art 2 lg 3 p b alapunktis v nimetatud tegevus.[^4] Investeerimisriskiga elukindlustuses sõltub hüvitis alusvara väärtusest; sellele kehtivad lisaks turustamisnõuded (sobivuse ja asjakohasuse hindamine, põhiteabedokument). ## 2. Lepingu sõlmimine ### 2.1. Lisateave Enne elukindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustusandja andma lisaks üldisele lepingueelsele teabele muu hulgas teabe hüvitiste liikide ja maksmise tingimuste, kasumiosaluse põhimõtete, tagastusväärtuse, maksevabaks muutmise miinimumsumma, investeerimisriskiga lepingu põhiteabedokumendi ja sobivuse hinnangu, huvide konflikti, maksustamise üldpõhimõtete ning solventsusaruande kättesaadavuse kohta. Kui kindlustusandja esitab näitlikke arvutusi garanteeritust suurema hüvitise kohta, tuleb kasutada vähemalt kolme intressimäära ja märkida, et need ei ole garanteeritud.[^5] Lepingu kehtivuse ajal tuleb kasumiosaluse ja investeerimisriskiga lepingu korral füüsilisest isikust kindlustusvõtjat regulaarselt teavitada.[^6] ### 2.2. Kolmanda isiku elu kindlustamine Elukindlustusleping kolmanda isiku surma puhuks kehtib üksnes siis, kui kolmas isik lepinguga **kirjalikult nõustub**. Piiratud teovõimega isiku eest saab seaduslik esindajast kindlustusvõtja nõusoleku anda üksnes kohtu nõusolekul.[^7] Nõue on moraalse riski vastu: ilma nõusolekuta on leping tühine (vt [tühisus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/lepingu-loppemine/tuhisus)). ### 2.3. Vanuse ebaõige avaldamine Kui kindlustatud isiku vanus avaldati ebaõigesti ja selle tõttu määrati liiga väike makse, vähendatakse kindlustusandja vastutust võrdeliselt tegelikule vanusele vastava ja kokkulepitud makse suhtega.[^8] See on proportsionaalne vähendamine, mitte vabanemine. ### 2.4. Taganemisõigus Kindlustusvõtja võib elukindlustuslepingust 14 päeva jooksul taganeda; kohese kindlustuskaitse saamine ega majandustegevuse eesmärk seda õigust ei välista.[^9] Sidevahendi abil sõlmitud elu- ja pensionikindlustuslepingust võib tarbija taganeda 30 päeva jooksul.[^10] ## 3. Soodustatud isik Kindlustusvõtja võib määrata soodustatud isikuks kolmanda isiku ja teda muuta **ilma kindlustusandja nõusolekuta**, isegi kui soodustatud isik oli lepingus nimetatud. Soodustatud isik saab õiguse nõuda täitmist alles kindlustusjuhtumi toimumisel; kuni selleni on tal üksnes ootus. Kui soodustatud isik sureb enne kindlustusjuhtumit, täidetakse kohustus kindlustusvõtjale või tema pärijatele, kui kindlustusvõtja ei määra teisiti.[^11] Mitu soodustatud isikut on soodustatud võrdsetes osades, kui osasid ei ole täpsustatud; vastu võtmata osa lisandub teistele.[^12] Pärast kindlustusvõtja surma ei või pärijad soodustatud isikut asendada.[^13] **Pärimisõiguslik tähendus.** Kuna soodustatud isiku õigus tekib otse lepingust, ei kuulu väljamakse üldjuhul pärandvarasse. Soodustatud isiku määramine on seega varalise planeerimise vahend, kuid tekitab vaidlusi pärijatega, kui määramine on aegunud (nt endine abikaasa). **Soodustatud isiku astumine lepingusse.** Kui kindlustusvõtja nõue kindlustusandja vastu arestitakse, selle suhtes algatatakse täitemenetlus või kindlustusvõtja pankrot kuulutatakse välja, võib soodustatud isik kindlustusvõtja nõusolekul astuda lepingusse kindlustusvõtja asemele, rahuldades võlausaldajate nõuded tagastusväärtuse ulatuses; nimeliselt määramata soodustatud isiku korral on see õigus abikaasal, registreeritud elukaaslasel ja lastel.[^14] ## 4. Kindlustusandja vabanemine - **Enesetapp**: surma puhuks sõlmitud kindlustuse korral vabaneb kindlustusandja, kui kindlustatu sooritab enesetapu kahe aasta jooksul lepingu sõlmimisest; kohustus jääb kehtima, kui enesetapp sooritati vaimutegevuse patoloogilise kõrvalekalde seisundis, mis välistab vaba tahte.[^15] - **Kindlustusvõtja põhjustatud surm**: kolmanda isiku surma puhuks sõlmitud lepingu korral vabaneb kindlustusandja, kui kindlustusvõtja põhjustas surma tahtliku õigusvastase teoga; sel juhul tagastusväärtust ei maksta.[^16] - **Soodustatud isiku põhjustatud surm**: kui soodustatud isik põhjustas kindlustatu surma tahtliku õigusvastase teoga, loetakse tema määramist mittetoimunuks; kindlustusandja ei vabane, vaid maksab teistele õigustatud isikutele.[^17] ## 5. Lepingu kehtivuse ajal ### 5.1. Riski suurenemine Elukindlustuses loetakse riski suurenemiseks üksnes asjaolude muutust, mida **selgesõnalise kirjaliku kokkuleppe** järgi loetakse riski suurenemiseks. Kindlustusandja ei või riski suurenemisele tugineda, kui sellest on möödunud kolm aastat, välja arvatud kindlustusvõtja tahtliku rikkumise korral.[^18] Kindlustatu tervise halvenemine ega vananemine ei ole seega iseenesest riski suurenemine. ### 5.2. Makse muutmine Kindlustusandja võib makset suurendada, kui see on vajalik tema kohustuste püsiva täitmise tagamiseks; ta ei või aga muuta lepingut üksnes kindlustatu vananemise või tervise halvenemise tõttu (kokku võib leppida vanusepõhises tõusus). Tagasiulatuv makse suurendamine on tühine ja suurendamine jõustub kõige varem ühe kuu möödumisel teavitamisest.[^19] ### 5.3. Kindlustusjuhtumist teatamine Kui kindlustusjuhtum on teatud eluea saabumine, ei pea sellest teatama. Kui täitmisele on õigus kolmandal isikul, peab tema teatama ning andma teavet ja tõendeid.[^20] ## 6. Lepingu lõppemine ### 6.1. Ülesütlemine Kindlustusvõtja võib elukindlustuslepingu igal ajal jooksva kindlustusperioodi lõpuks üles öelda.[^21] ### 6.2. Maksevabaks muutmine Kindlustusvõtja võib taotleda kindlustuse muutmist maksevabaks, mille korral ta ei tasu enam makseid ja kindlustusandja täidab lepingu juba tasutud maksete arvel; eelduseks on, et saavutatud on kokkulepitud miinimumsumma, vastasel juhul on tal õigus tagastusväärtusele. Kui kindlustusandja ütleb lepingu järgmise makse tasumata jätmise tõttu üles, muutub kindlustus maksevabaks ja makseteates tuleb sellest teavitada.[^22] ### 6.3. Tagastusväärtus Kui elukindlustusleping lõpeb taganemise või ülesütlemisega, tunnustatakse selle tühisust või see tühistatakse, peab kindlustusandja maksma **tagastusväärtuse**, mis arvutatakse kindlustusmatemaatika tunnustatud reeglite järgi. Tagastusväärtus tuleb maksta ka siis, kui kindlustusandja vabaneb pärast kindlustusjuhtumit, välja arvatud kindlustusvõtja põhjustatud surma korral. Tagastusväärtusest arvestatakse seaduse alusel maha kindlustusmaksete võlgnevused. Muid mahaarvamisi võib teha üksnes kokkulepitud ulatuses ja tingimusel, et need on mõistlikud.[^23] Tagastusväärtuse arvutus ja mahaarvamiste mõistlikkus on elukindlustuse vaidluste tüüpiline objekt. ## 7. Kohtupraktika lünk Riigikohtu praktikas ei ole elukindlustuse ja investeerimisriskiga elukindlustuse kohta kaasaegset sisulahendit; olemasolev lahend käsitleb enne VÕS-i kehtinud õigust ja pettuse ning eksimuse eristamist elukindlustuslepingu kehtetuks tunnistamisel.[^24] Vaidlustes tuleb seetõttu tugineda seadusele, õiguskirjandusele ja turustamisõigusele (vt [kindlustusvahendus ja nõustamine](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kindlustusvahendus-ja-noustamine)). --- ## Seotud lehed - [Kolmanda isiku kasuks kindlustus ja soodustatud isik](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kolmanda-isiku-kasuks-kindlustus-ja-soodustatud-isik) - [Elukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus) - [Sidevahendi abil sõlmitud lepingud ja taganemisõigus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kaugsidevahendi-lepingud-ja-taganemisoigus) - [Riigikohtu praktika: isikukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/isikukindlustus-onnetusjuhtumi-reisi-ja-elukindlustus) ## Viited [^1]: Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 532. Kättesaadav: . [^2]: VÕS § 533, § 535–537, § 546. [^3]: VÕS § 427 lg 1. [^4]: Kindlustustegevuse seadus. – RT I, 07.07.2015, 1; RT I, 11.07.2026, 140, § 13. Kättesaadav: . [^5]: VÕS § 428 lg 2–2³. [^6]: VÕS § 429 lg 2–4. [^7]: VÕS § 533. [^8]: VÕS § 534. [^9]: VÕS § 433 lg 1 ja 4. [^10]: VÕS § 56 lg 1⁵. [^11]: VÕS § 537. [^12]: VÕS § 538. [^13]: VÕS § 425 lg 2. [^14]: VÕS § 547. [^15]: VÕS § 539. [^16]: VÕS § 540 lg 1, § 546 lg 2. [^17]: VÕS § 540 lg 2. [^18]: VÕS § 535. [^19]: VÕS § 542. [^20]: VÕS § 541. [^21]: VÕS § 536. [^22]: VÕS § 543–545. [^23]: VÕS § 546. [^24]: RKTKo 25.05.2001, 3-2-1-34-01. Kättesaadav: .