# Kindlustuslepingu sõlmimine: avaldus, poliis ja kaitse algus Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/lepingu-solmimine/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-10 > Kuidas kindlustusleping sõlmitakse: pakkumus ja nõustumus, avaldus, poliis, kõrvalekalded, vastuvaidlemisõigus, kaitse algus ja kohene kindlustuskaitse. **Lühidalt.** Kindlustusleping sõlmitakse Eestis üldiste lepinguõiguse reeglite järgi: pakkumuse ja nõustumusega, ilma kohustusliku kirjaliku vormita. Võlaõigusseaduse (VÕS) kindlustuslepingu üldosa lisab sellele kindlustusele omased kaitsemehhanismid: kindlustusandja peab andma lepingueelset teavet ja üle andma tingimused, väljastama poliisi, juhtima eraldi tähelepanu igale kõrvalekaldele kindlustusvõtja avaldusest ning kindlustusvõtjal on teatud juhtudel õigus lepingule vastu vaielda või sellest taganeda.[^1] Need sätted on kindlustusvõtja kaitseks poolimperatiivsed: kindlustusvõtja kahjuks neist kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.[^2] Praktikas otsustatakse just lepingu sõlmimise etapis, milline tingimuste versioon kehtib, millal kaitse algas ja kas kindlustusandja võib hiljem viidata kindlustusvõtja vastustele riskiküsimustikus. --- ## 1. Kindlustuslepingu olemus ja pooled Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kahju, maksma kokkulepitud summa või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil; kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid.[^3] Kindlustusleping on vastastikune ja aleatoorne (riski)leping: kindlustusandja peamine sooritus on riski kandmine kogu lepingu kestel, mitte üksnes väljamakse kindlustusjuhtumi korral. Seetõttu on kindlustusandjal õigus maksele ka siis, kui kindlustusjuhtumit kunagi ei toimu. Lepingupooled on **kindlustusandja** ja **kindlustusvõtja**. Lepinguga võivad olla seotud ka **kindlustatud isik** (kindlustatu), kelle riski on kindlustatud, ja **soodustatud isik**, kellel on õigus kindlustusjuhtumi korral täitmist saada.[^4] Neid isikuid ei tohi omavahel segi ajada: kindlustusvõtja on maksekohustuslane ja lepingu pool, kindlustatu riskikandja, soodustatud isik väljamakse saaja. Vastutuskindlustuses lisandub **kahjustatud isik**, kes ei ole lepingu pool, kuid kelle kaitseks seadus sisaldab erinorme.[^5] Kolmanda isiku riski kindlustamist on lähemalt käsitletud lehel [kolmanda isiku kasuks kindlustus ja soodustatud isik](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kolmanda-isiku-kasuks-kindlustus-ja-soodustatud-isik). ## 2. Lepingu sõlmimise viis ### 2.1. Pakkumus, nõustumus ja vorm Seadus ei nõua kindlustuslepingu sõlmimiseks kirjalikku vormi. Leping on sõlmitud, kui pooled on jõudnud kokkuleppele olulistes tingimustes. Tüüpiliselt teeb pakkumuse kindlustusvõtja, esitades kindlustusandjale **avalduse** (taotluse); kindlustusandja nõustub avaldusega, väljastades poliisi või teatades muul viisil lepingu sõlmimisest. Veebikeskkonnas ja telefoni teel on rollijaotus sageli vastupidine: kindlustusandja pakkumus kuvatakse kliendile ja klient nõustub sellega makse tasumise või kinnitusnupu vajutamisega. Kindlustusandja kasutatava avalduse blanketi kohta kehtivad eraldi nõuded: blankett ei tohi sisaldada nii palju ettepanekuid, et see piiraks selle ülevaatlikkust, loetavust või arusaadavust, ning tingimused tuleb märkida blanketile või anda üle enne avalduse esitamist või sellega samal ajal.[^6] Nõue on tihedalt seotud tüüptingimuste lepingu osaks saamise reeglitega, mida on käsitletud lehel [tüüptingimuse mõiste ja lepingu osaks saamine](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/tuuptingimuse-moiste-ja-lepingu-osaks-saamine). ### 2.2. Volitus ja esindamine Kindlustuslepingu võib kindlustusvõtja nimel sõlmida esindaja, näiteks kindlustusmaakler või liisinguandja. Esindusõiguse piirid tulenevad tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS). Riigikohus on leidnud, et kui liisinguvõtja on volituse tagasi võtnud ja kindlustanud vara ise mujal, ei seo tema nimel volituseta sõlmitud kindlustusleping teda, kui ta seda heaks ei kiida; sellise lepingu alusel tasutu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete järgi.[^7] Praktiline järeldus: liisingu- ja laenulepingutes sisalduv volitus kindlustada vara kliendi nimel ei anna piiramatut õigust sõlmida kliendi eest kindlustuslepinguid tema tahte vastaselt. ### 2.3. Lepingueelne teave ja tingimuste üleandmine Enne lepingu sõlmimist peab kindlustusandja andma lepingut sõlmida soovivale isikule seaduses loetletud teabe, sh tüüptingimused, kohaldatava õiguse, lepingu kehtivusaja ja lõpetamise tingimused, maksed ning kaebuste ja kohtuvälise lahendamise võimalused; kahjukindlustuses lisandub standardvormis teabedokument.[^8] Teave tuleb anda selgelt, ülevaatlikult ja eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud muud keelt.[^9] Kindlustusandja teavitamiskohustust ja kindlustusvõtja vastupidist kohustust on lähemalt käsitletud lehel [lepingueelne teavitamiskohustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/lepingueelne-teavitamiskohustus). ### 2.4. Kahjukindlustuse teabedokument (IPID) Kahjukindlustuses peab kindlustusvõtja saama enne lepingu sõlmimist lisaks muule lepingueelsele teabele kahjukindlustuse teabedokumendi, mida Euroopa Liidu õiguses nimetatakse kindlustustoote teabedokumendiks (*insurance product information document*, IPID).[^10] Teabedokumendi koostab kahjukindlustustoote väljatöötajast kindlustusandja, järgides komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1469 kehtestatud standardvormi.[^11] Nõue pärineb kindlustustoodete turustamise direktiivist (IDD): kahjukindlustuse liikide puhul tuleb lepingueelne tooteteave esitada standardse kindlustustoote teabedokumendina paberil või muul püsival andmekandjal.[^12] **Kes ja millal esitab.** Kui kindlustusandja sõlmib lepingu ise, esitab ta teabedokumendi kindlustusvõtjale enne kahjukindlustuslepingu sõlmimist; teavet, mis juba sisaldub teabedokumendis, ei pea eraldi esitama.[^10] Kindlustusmaakler peab esitama teabedokumendi koos iga kliendile tehtud pakkumusega ning kindlustusagent lisaks muule seaduses nõutud teabele.[^13] Teabedokument esitatakse püsival andmekandjal.[^14] **Vorm ja sisu.** Teabedokument on lühike ja eraldiseisev dokument, mis on koostatud selgelt ja kergesti loetavana ega tohi olla eksitav; värvilisena koostatud dokument ei tohi mustvalgelt trükituna olla vähem arusaadav.[^11] Direktiivi järgi on esimese lehekülje ülaservas pealkiri „Kindlustustoote teabedokument“ ja märge, et kogu lepingueelne ja lepinguline teave toote kohta esitatakse muudes dokumentides. Dokument annab teavet kindlustuse liigi, kindlustuskatte (sh peamised kindlustatud riskid, kindlustussumma ja vajaduse korral geograafiline ulatus ning katmata riskid), kindlustusmaksete tasumise viisi ja kestuse, tähtsamate välistuste, kindlustusvõtja kohustuste kohta lepingu sõlmimisel, lepingu kehtivuse ajal ja nõude esitamisel ning lepingu kehtivusaja ja lõpetamise viisi kohta.[^12] **Kehtivusala.** Teabedokumendi nõue puudutab üksnes kahjukindlustust. Elukindlustuses kehtivad teised teabenõuded: investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral tuleb anda PRIIPide määruse kohasel põhiteabedokumendil esitatud andmed ja üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) korral PEPP-i põhiteabedokumendil esitatud andmed.[^15] Teabedokumendi nõuet ei kohaldata suurte riskide kindlustamisel.[^16] **Tähendus vaidluses.** Teabedokument ei asenda kindlustustingimusi ega muuda neid. Kui teabedokument ja tingimused on vastuolus, võib see siiski mõjutada tingimuse tõlgendamist, üllatuslikkuse hinnangut ja turustaja vastutust; Riigikohus on samas leidnud, et pankrotihalduri kohustusliku vastutuskindlustuse teabedokument ei muutnud kindlustustingimustes selgelt kokkulepitud tahtluse välistust kehtetuks.[^17] Lähemalt vt [Kindlustustingimuste läbipaistvus ja teabedokument (IPID)](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/labipaistvus) ja [Üllatuslikud kindlustustingimused](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/ullatuslikud-tingimused). ### 2.5. Vastuvaidlemisõigus teabe või tingimuste puudumisel Kui kindlustusandja jättis teabe andmata, eelkõige ei andnud üle tüüptingimusi, ei loeta lepingut sõlmituks, kui kindlustusvõtja vaidleb sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul alates teabe ja tingimuste edastamisest. Tähtaeg hakkab kulgema üksnes siis, kui kindlustusvõtjat on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja trükitehniliselt selgelt teavitatud vastuvaidlemise õigusest, tähtaja algusest ja kestusest; dokumentide kättesaamist tõendab kindlustusandja. Õigus lõpeb igal juhul ühe aasta möödumisel esimese makse tasumisest. Vastuvaidlemisõigust ei ole, kui kindlustusandja andis kohese kindlustuskaitse ja pooled leppisid kokku teabe ja tingimuste üleandmisest loobumises; ka siis tuleb tingimused kindlustusvõtja nõudel üle anda hiljemalt koos poliisiga.[^18] Säte on omapärane: see ei ole taganemine ega tühistamine, vaid seadusest tulenev võimalus takistada lepingu sõlmituks lugemist. Vastuvaidlemise tagajärjel puudub lepingul alus algusest peale ja pooled tagastavad saadu. Kindlustusvõtja jaoks on see kasulik eelkõige siis, kui leping „ilmus“ tema ellu ilma, et talle oleks antud tingimused, ning kindlustusandja nõuab makseid. ## 3. Poliis ### 3.1. Poliisi väljastamise kohustus ja sisu Kindlustusandja peab väljastama kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi lepingu sõlmimise kohta (poliisi); kindlustusvõtja nõudel tuleb poliis väljastada kirjalikult.[^19] Poliisil märgitakse lisaks lepingueelsele teabele vähemalt kindlustusvõtja ja kindlustatu andmed, kindlustusliik ja -ese, kindlustatud riskid, kindlustusjuhtumist teatamise tähtaeg, kindlustussumma või selle arvutamise alused, lepingu ja kindlustuskaitse kehtivusaeg ning kohustusliku kindlustuse korral selle õiguslik alus.[^20] Poliis ei ole leping ise, vaid lepingu sõlmimist ja sisu tõendav dokument. Kui poliis ja tegelik kokkulepe lahknevad, on määrav poolte kokkulepe. Riigikohus on juba enne VÕS-i jõustumist rõhutanud, et kui kindlustusandja üldtingimused ei ole kooskõlas poliisil väljendatud kokkuleppega, on ülimuslik poolte kokkulepe.[^21] Sama põhimõte kehtib nüüd VÕS § 38 kaudu: eraldi kokkulepe on tüüptingimuse suhtes ülimuslik.[^22] ### 3.2. Poliisi kõrvalekalded avaldusest (VÕS § 436) Kui poliisi sisu kaldub kõrvale kindlustusvõtja avaldusest, loetakse kõrvalekalle heakskiidetuks, kui kindlustusvõtja ei vaidle sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul poliisi saamisest. Kõrvalekalle loetakse aga heakskiidetuks üksnes siis, kui kindlustusandja on poliisi väljastamisel juhtinud kindlustusvõtja tähelepanu sellele vastuvaidlemise võimalusele eraldi teatega; teate võib asendada poliisi sisust eraldi esiletõstetud märkega, kuid **iga kõrvalekalle tuleb eraldi ära näidata**. Kui kindlustusandja seda ei teinud, ei ole kõrvalekalle kindlustusvõtjale siduv ja kehtivad avalduses sisaldunud tingimused.[^23] Riigikohus on sätet tõlgendanud rangelt. Poliisile kantud eritingimus, mille järgi ei hüvitata ebakvaliteetsest ehitustööst või -materjalist tingitud kahju, sai kindlustusvõtjale siduvaks üksnes juhul, kui kindlustusandja oli eraldi ja seaduses nõutud vormis juhtinud tähelepanu kõrvalekaldele ja 14-päevasele vastuväite tähtajale; pelgalt tingimuse visuaalne esiletõstmine poliisil seda teavitust ei asenda.[^24] Säte on praktikas eriti oluline **lepingu uuendamisel**. Uuel perioodil saadetud poliis võib sisaldada muudetud välistusi, suuremat omavastutust või uusi alamlimiite. Kui kindlustusandja ei ole kõrvalekallet eraldi välja toonud, ei saa ta hiljem väita, et kindlustusvõtja nõustus muudatusega vaikimisi. Kindlustusvõtja seisukohalt tasub uuendatud poliisi alati võrrelda eelmise perioodi omaga ja kirjalikult küsida, kas tingimustes on midagi muutunud. ## 4. Kindlustuskaitse algus ja ajaline ulatus ### 4.1. Eeldus: kaitse algab järgmisel päeval Kui kindlustuskaitse tähtaeg on määratud päevades või pikema ajaühikuna, eeldatakse, et kaitse algab lepingu sõlmimisele järgneva päeva algusest ja lõpeb tähtaja viimase päeva lõpus.[^25] Eeldus on ümberlükatav: poliis või eriseadus võib näha ette teisiti. Riigikohus on kohustusliku liikluskindlustuse asjas leidnud, et poliisi andmeid ja eelmise lepingu lõppemise aega arvestades võis kaitse alata juba lepingu sõlmimise päeva algusest, ning lükanud tagasi kindlustusandja tõlgenduse, mille järgi oleks VÕS § 437 tõttu alguseks tulnud lugeda alles järgmine päev.[^26] Kaitse ajaline ulatus tuleneb seega eelkõige poliisist ja poolte kokkuleppest. ### 4.2. Tagasiulatuv kindlustuskaitse Pooled võivad kokku leppida, et kindlustuskaitse algab enne lepingu sõlmimist. Sellisel juhul ei ole kindlustusandjal täitmiskohustust, kui kindlustusvõtja teadis või pidi teadma, et kindlustusjuhtum on juba toimunud.[^27] Tagasiulatuv kaitse on tavaline vastutuskindlustuses, kus kasutatakse nõude esitamise põhimõtet (*claims made*) koos tagasiulatuva kuupäevaga. Seal on varasema teadmise risk tavaliselt lisaks välistatud eraldi klausliga (*prior knowledge*). Nende klauslite tõlgendamist ja koostoimet on käsitletud lehel [claims made ja retroaktiivne kuupäev](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/vastutuskindlustus/claims-made-ja-retroaktiivne-kuupaev). ### 4.3. Kohene (ajutine) kindlustuskaitse Kindlustusvõtja võib taotleda kindlustuskaitset juba ajaks, mil kindlustusandja avaldust läbi vaatab; kindlustusandja peab teatama, kas ta kohest kaitset annab.[^28] Kohese kaitse andmine mõjutab ka taganemisõigust: alates 1. septembrist 2026 välistab kohene kaitse kindlustusvõtja taganemisõiguse üksnes siis, kui leping ei ole sõlmitud sidevahendi abil.[^29] Sidevahendi abil sõlmitud lepingute taganemisõigust on käsitletud lehel [sidevahendi abil sõlmitud lepingud ja taganemisõigus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kaugsidevahendi-lepingud-ja-taganemisoigus). ## 5. Kindlustusvõtja mõtlemisaeg ja muud lõpetamisõigused sõlmimise järel Kui leping on sõlmitud enam kui üheks aastaks või tegemist on elukindlustuslepinguga, võib kindlustusvõtja 14 päeva jooksul lepingust põhjust avaldamata taganeda; tähtaja järgimiseks piisab avalduse ärasaatmisest. Tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui kindlustusandja on taganemisõigusest teatanud ja kindlustusvõtja on teatamist allkirjaga kinnitanud; teatamata jätmisel lõpeb õigus ühe kuu möödumisel esimese makse tasumisest.[^30] Tarbija peab taganemisel hüvitama üksnes kindlustuskaitse väärtuse taganemiseni; kokkulepe, mis raskendab tarbijal taganemisõiguse kasutamist (nt seob selle leppetrahviga), on tühine.[^31] Majandus- või kutsetegevuse jaoks sõlmitud lepingust (v.a elukindlustus) taganemisõigust ei ole.[^32] ## 6. Praktilised soovitused **Kindlustusvõtjale.** 1. Nõudke enne sõlmimist tingimuste täisversiooni ja säilitage just see versioon, mis kehtis sõlmimise ajal. Hilisem vaidlus käib alati sõlmimise aja tingimuste üle. 2. Võrrelge poliisi oma avaldusega ja uuendamisel eelmise poliisiga. Kui midagi on muutunud, küsige kirjalikult selgitust 14 päeva jooksul. 3. Kontrollige kaitse algust (kuupäev ja kellaaeg) eriti siis, kui vahetate kindlustusandjat; kahe lepingu vahele ei tohi jääda kaitseta tunde. 4. Kui leping sõlmiti maakleri kaudu, nõudke maaklerilt kirjalikku kokkuvõtet olulistest tingimustest ja välistustest. **Kindlustusandjale.** 1. Tooge iga kõrvalekalle avaldusest eraldi välja ja selgitage 14-päevast vastuvaidlemise tähtaega; muudetud tingimuse enda esiletõstmine ei asenda teadet vastuvaidlemise võimalusest. 2. Dokumenteerige tingimuste ja teabe üleandmine; tõendamiskoormis lasub kindlustusandjal. 3. Kontrollige esindaja volituse ulatust, eriti liisingu- ja kontsernilepingutes. --- ## Seotud lehed - [Lepingueelne teavitamiskohustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/lepingueelne-teavitamiskohustus) - [Kindlustusmakse](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kindlustusmakse) - [Sidevahendi abil sõlmitud lepingud ja taganemisõigus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/kaugsidevahendi-lepingud-ja-taganemisoigus) - [Tüüptingimuse mõiste ja lepingu osaks saamine](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/tuuptingimuse-moiste-ja-lepingu-osaks-saamine) - [Riigikohtu praktika: lepingu sõlmimine ja poliis](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/kindlustuslepingu-solmimine-poliis-ja-lepingueelne-teavitamine) ## Viited [^1]: Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 428–439. Kättesaadav: . [^2]: VÕS § 427 lg 1. [^3]: VÕS § 422 lg 1. [^4]: VÕS § 424–425. [^5]: VÕS § 510, § 521–523. [^6]: VÕS § 431 lg 1–2. [^7]: RKTKo 19.12.2018, 2-17-284/42, p 16, 18, 25–31. Kättesaadav: . [^8]: VÕS § 428 lg 1 ja 2⁴; Kindlustustegevuse seadus. – RT I, 07.07.2015, 1; RT I, 11.07.2026, 140, § 103² lg 6–7. Kättesaadav: . [^9]: VÕS § 430. [^10]: VÕS § 428 lg 2⁴. [^11]: KindlTS § 103² lg 6–7; komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1469, millega kehtestatakse kindlustustoote teabedokumendi standardvorm. Kättesaadav: . [^12]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97 kindlustustoodete turustamise kohta (IDD), art 20 lg 5–8. Kättesaadav: . [^13]: KindlTS § 192 lg 2 p 5¹ ja lg 2¹, § 198 lg 2¹. [^14]: KindlTS § 181 lg 6; VÕS § 430. [^15]: VÕS § 428 lg 2 p 3¹ ja 4. [^16]: KindlTS § 103² lg 8; VÕS § 427 lg 2–3; IDD art 22 lg 1. [^17]: RKTKo 15.10.2025, 2-21-16822/84, p 14–15. Kättesaadav: . [^18]: VÕS § 432. [^19]: VÕS § 434 lg 1. [^20]: VÕS § 434 lg 2–3. [^21]: RKTKo 01.04.2003, 3-2-1-34-03, p 8, 10–11. Kättesaadav: . [^22]: VÕS § 38. [^23]: VÕS § 436. [^24]: RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-125-12, p 9–10. Kättesaadav: . [^25]: VÕS § 437. [^26]: RKTKo 02.11.2012, 3-2-1-97-12, p 9–11. Kättesaadav: . [^27]: VÕS § 438. [^28]: VÕS § 439. [^29]: VÕS § 433 lg 3 (RT I, 27.05.2026, 2; jõust. 01.09.2026). [^30]: VÕS § 433 lg 1–2. [^31]: VÕS § 433 lg 2¹ ja 5. [^32]: VÕS § 433 lg 3–4.