# Pensionikindlustus: II samba pensionileping ja III sammas

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus/pensionikindlustus/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-06

> Kohustusliku kogumispensioni pensionileping (annuiteet), täiendava kogumispensioni kindlustusleping, PEPP, maksusoodustused ja tüüpilised valikud.

> **Lühidalt.** Eestis on kaks pensionikindlustuse vormi. Kohustusliku kogumispensioni (II sammas) kindlustusandjaga sõlmitav **pensionileping** võib olla eluaegne annuiteet, millega kindlustusandja maksab kogutud vara eest perioodilist pensioni kuni inimese surmani, või alates 2021. aastast ka tähtajaline; eluaegse lepingu sõlmimiseks võib kasutada kogu II sambasse kogutud vara või ainult osa sellest. **Täiendava kogumispensioni kindlustusleping** (III sammas) on vabatahtlik säästutoode, mille maksed võib teatud piirides tulust maha arvata ja mille väljamaksed maksustatakse soodusmääraga 10% või on eluaegse pensioni korral maksuvabad. Mõlemad on elukindlustuse liigid ning neile kehtivad kogumispensionide seaduse ja tulumaksuseaduse erireeglid.

## 1. Pensionikindlustus kindlustusliikide süsteemis

[KindlTS](https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS) järgi on annuiteet elukindlustus, kus lepingu sõlmimisel lepitakse kokku hüvitise perioodiline väljamaksmine. Kohustusliku kogumispensioni pensionilepingute pakkumine on eraldi reguleeritud kindlustustegevus.[^1] Kindlustusandja peab pensionilepingute katteks hoidma eraldi vara ja järgima erinõudeid.[^2]

Pensionikindlustus erineb pensionifondist: fondis kannab investeerimisriski osakuomanik ja väljamaksed lõpevad, kui raha on otsas; eluaegses pensionilepingus võtab kindlustusandja eluea riski (*longevity risk*) ja maksab pensioni kuni surmani, ükskõik kui kaua inimene elab; tähtajalise pensionilepingu korral lõpevad väljamaksed kokkulepitud tähtaja möödumisel ja pikaealisuse riski kindlustusandja ei kanna.

## 2. II sammas: pensionileping

Kohustusliku kogumispensioni kogujal on pensionieas mitu võimalust: väljamaksed pensionifondist, ühekordne väljamakse, pensioni investeerimiskonto või pensionilepingu sõlmimine kindlustusandjaga. Pensionilepingu puhul kannab kindlustusandja kogutud vara üle enda bilanssi ja maksab perioodilist pensioni.

Pensionilepingu tunnused:

- **eluaegne või tähtajaline**: eluaegse pensionilepingu alusel makstakse pensioni kuni surmani, mõnes lepingus kokkulepitud garanteeritud perioodiga, mille jooksul surma korral jätkatakse väljamakseid soodustatud isikule; alates 2021. aastast saab kindlustusandjaga sõlmida ka tähtajalise pensionilepingu, mille väljamaksed lõpevad kokkulepitud tähtaja möödumisel. Eluaegse lepingu sõlmimiseks võib kasutada kogu II sambasse kogutud vara või ainult osa sellest ning liiga väikese summa korral võib kindlustusandja lepingu sõlmimisest keelduda ([Pensionikeskus: eluaegne pension](https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/valjamaksed/eluaegne-pension/), [tähtajaline pension](https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/valjamaksed/tahtajaline-pension/));
- **pöördumatu**: pärast sõlmimist ei saa lepingut tavaliselt lõpetada ega raha välja võtta; seadus näeb ette erandlikud juhud;[^3]
- **maksustamine**: kohustusliku kogumispensioni pensionilepingu väljamaksed maksustatakse tulumaksuseaduse § 20¹ järgi, seadusega ette nähtud soodustustega.[^4]

Pensionilepingu valikul on otsustav kindlustusandja pakutav annuiteedimäär: mitu eurot kuus makstakse iga kogutud tuhande euro eest. See sõltub vanusest, intressimääradest ja suremustabelitest. Kuna sootegurit kindlustusriski hindamisel kasutada ei tohi, on mehe ja naise pension sama kogutud summa juures võrdne.[^5]

## 3. III sammas: täiendava kogumispensioni kindlustusleping

Täiendava kogumispensioni kindlustusleping on vabatahtlik pikaajaline elukindlustusleping, mis vastab kogumispensionide seaduse nõuetele. Selle maksustamine on soodne:[^6]

- **maksete mahaarvamine**: residendist füüsiline isik võib tulust maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustuse ja vabatahtliku pensionifondi maksed kokku kuni 15% maksustatavast tulust, kuid mitte üle 6000 euro aastas;
- **tööandja maksed**: tööandja võib töötaja eest tasuda makseid samas piirmääras ilma erisoodustusmaksuta;[^7]
- **väljamaksed 10% määraga**: pärast seaduses sätestatud vanuse saabumist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, ning kindlustusandja likvideerimisel;
- **maksuvaba**: eluaegne kindlustuspension, mida makstakse vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni surmani; väljamaksed isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime; surmajuhtumi hüvitis.

Kui väljamakse tehakse enne seaduses sätestatud tingimuste täitumist, maksustatakse see tavamääraga.

**Muudatus võrreldes 2018. aastaga.** Varem oli soodusmäära eeldus 55-aastaseks saamine ja eraldi alus puuduv töövõime. Alates 1. jaanuarist 2021 on vanus seotud kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud eaga ja puuduva töövõime alus on viidud maksuvabade väljamaksete hulka.[^6]

Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust võib kasutada uue lepingu makseks või vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks; selline ülekanne ei ole maksustatav väljamakse ja viieaastast tähtaega arvestatakse varasema lepingu sõlmimisest.[^8]

## 4. PEPP

Üleeuroopaline personaalne pensionitoode (PEPP) on Euroopa Liidu määrusega loodud kaasaskantav pensionitoode, mida võivad pakkuda ka kindlustusandjad. Eesti maksuõigus kohtleb PEPP-i sarnaselt täiendava kogumispensioniga: makseid võib maha arvata ja väljamakseid maksustatakse soodusmääraga samadel tingimustel.[^9]

## 5. Kindlustusandja valik ja välisriigi kindlustusandja

Täiendava kogumispensioni maksusoodustused kehtivad, kui kindlustusandjal on lepinguriigis väljastatud tegevusluba või õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid piiriüleselt või filiaali kaudu ning on täidetud teabevahetuse tingimused.[^10]

## 6. Soovitused

1. Võrdle annuiteedimäärasid ja tasusid mitme kindlustusandja vahel.
2. Kontrolli, kas pensionileping sisaldab garanteeritud perioodi ja kes on soodustatud isik.
3. III samba puhul arvesta, et 10% soodusmäär eeldab nii vanuse kui ka viieaastase perioodi täitumist.
4. Eluaegse kindlustuspensioni valik muudab väljamaksed maksuvabaks, kuid ei võimalda raha hiljem korraga välja võtta.
5. Säilita teave tööandja tasutud maksete kohta, sest need vähendavad sinu mahaarvamise piirmäära.

## Seotud lehed

- [Elukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus)
- [Kogumiskindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus/kogumiskindlustus)
- [Investeerimisriskiga elukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus/investeerimisriskiga-elukindlustus)
- [Kindlustuse maksustamine](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kindlustuse-maksustamine)

## Viited

[^1]: KindlTS § 13 lg 1 p 4, lg 2 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS
[^2]: KindlTS § 53 (viide 1).
[^3]: TuMS § 20¹ lg 2 p 1 (RT I, 09.07.2026, 66). – https://www.riigiteataja.ee/akt/TuMS
[^4]: TuMS § 20¹ (viide 3).
[^5]: KindlTS § 216 (viide 1).
[^6]: TuMS § 28 lg 1–2, § 21 lg 2, 4 ja 5, § 4 lg 2 (viide 3).
[^7]: TuMS § 13 lg 3 p 15 (viide 3).
[^8]: TuMS § 21 lg 1¹ ja 2¹ (viide 3).
[^9]: TuMS § 21 lg 1 ja 3² (viide 3).
[^10]: TuMS § 21 lg 6 (viide 3).
