# Ravikindlustus: eraisiku ja tööandja tervisekindlustus Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus/ravikindlustus/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-09 > Vabatahtlik ravikindlustus (VÕS §-d 554–567): ravikulu-, haigla- ja töövõimetuskindlustus, ooteajad, tähtajatus, tööandja grupileping ja maksud. > **Lühidalt.** Vabatahtlik ravikindlustus (turul ka tervisekindlustus) katab ravikulusid, haiglaravi, töövõimetusest tulenevat sissetuleku kaotust või hooldust. See ei asenda riiklikku ravikindlustust, vaid täiendab seda. Kindlustustegevuse seaduse järgi on haiguskindlustus kahjukindlustuse liik, kuid elukindlustusandja võib seda pakkuda elukindlustuse kõrval ja lisakindlustusena.[^1] Seepärast on ravikindlustus sellel saidil elukindlustuse rubriigis: turul müüvad seda sageli elukindlustusandjad ja tööandjad ostavad seda koos grupielukindlustusega. Lepingule kohalduvad VÕS-i ravikindlustuse erisätted, mis on kindlustusvõtja kaitseks suures osas poolkohustuslikud.[^2] ## 1. Ravikindlustuse liigid VÕS-i järgi võib ravikindlustuse anda ravikulukindlustusena, haiglakindlustusena, töövõimetuskindlustusena, hoolduskindlustusena või muud liiki kindlustusena.[^3] | Liik | Mida tavaliselt katab | |---|---| | ravikulukindlustus | meditsiiniliselt vajalikud ravikulud ning haiguste tuvastamiseks ja ennetamiseks tehtavate ambulatoorsete uuringute kulud[^4] | | haiglakindlustus | päevaraha haiglas viibitud päevade eest | | töövõimetuskindlustus | päevaraha töövõimetusest tuleneva sissetuleku kaotuse eest[^4] | | hoolduskindlustus | hoolduskulud või hooldusraha | Ravikulukindlustusele kohaldatakse kahjukindlustuse sätteid; päevarahal põhinevad kaitsed on tavaliselt summakindlustused.[^5] ## 2. Eraisiku ravikindlustus Eraisiku leping katab tavaliselt eriarsti vastuvõtte, uuringuid, ravimeid ja hambaravi kuni aastalimiidini. Tüüpilised valikud on limiidi suurus, omaosalus, hambaravi ja nägemise lisakaitse ning pereliikmete lisamine. Pakettide koosseis ja nimetused on kindlustusandjati erinevad; siduv on konkreetse lepingu tingimuste loetelu. **Kestus.** Ravikindlustusleping sõlmitakse üldjuhul tähtajatult. Tähtajalise lepingu võib sõlmida, kui füüsilisest isikust kindlustusvõtjale on pakutud ka tähtajatut lepingut, kui kindlustusvõtja on juriidiline isik või kui leping on seotud õppe, välisriigis viibimise, elamisloa, reisimise või tähtajalise tööga. Töövõimetuskindlustuse võib sõlmida tähtajaliselt, kuid mitte alla kolme aasta.[^6] Tähtajatus kaitseb kindlustatud isikut: kindlustusandja ei saa lepingut lõpetada pärast seda, kui isik haigestub krooniliselt. **Ooteajad.** Ravikulu-, haigla- ja töövõimetuskindlustuse ooteaeg ei või olla pikem kui viis kuud ning sünnituse puhul üheksa kuud; hoolduskindlustuse puhul kolm aastat. Kui kindlustusjuhtum toimub ooteajal, peab kindlustusandja siiski täitma, kui kindlustusvõtja tõendab, et haigus ilmnes või rasedus algas pärast lepingu sõlmimist.[^7] **Vastsündinu.** Kui lapse sünni ajal on vähemalt ühel vanemal ravikindlustus, peab kindlustusandja kindlustama lapse alates sünnist ilma täiendava makseta ja ooteaegadeta, kui avaldus esitatakse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast sündi. Kohustus on siiski piiratud: kindlustusandja peab last kindlustama üksnes ulatuses, milles lapsele taotletav kaitse ei ole ulatuslikum kui kindlustatud vanemal. Kui vanem soovib lapsele laiemat kaitset (nt suuremat limiiti või lisakatet), seadusest tulenev erikohustus laiema kaitse osale ei laiene ning selle võimaldamine sõltub tavapärastest lepingutingimustest (riskihindamine, kindlustusmakse, ooteaeg).[^8] **Töövõimetuskindlustus.** Erinevalt riiklikust ajutise töövõimetuse hüvitisest sõltub selle suurus lepingust. Seda kasutavad eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjad ja kõrgema sissetulekuga töötajad. Lepingus tuleb kontrollida töövõimetuse määratlust (oma amet või mis tahes amet), ooteaega ja maksmise maksimaalset kestust. ## 3. Tööandja ravikindlustus Tööandja sõlmitud grupikindlustuses on kindlustusvõtja tööandja ja kindlustatud isikud töötajad. VÕS sisaldab kollektiivse ravikindlustuse kohta eraldi sätet.[^9] Töötaja peaks teadma, kas kate jätkub pärast töösuhte lõppu ja kas tal on õigus jätkata kindlustust individuaalselt ilma uue terviseküsimustikuta. Töötaja terviseandmed ei tohi jõuda tööandjani. Kindlustusandja peab kindlustatud isiku nõudmisel võimaldama tutvuda teabega, mida ta on tema tervisliku seisundi kohta kogunud.[^10] **Maksud.** Tööandja makstud ravikindlustuse makse ei ole erisoodustus kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas koos muude tervisekuludega, kui tingimused on täidetud.[^11] Ülejäänud osa on erisoodustus. Maksustamist selgitab leht [Kindlustuse maksustamine](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kindlustuse-maksustamine). ## 4. Lepingueelne teave ja välistused Ravikindlustuses on terviseküsimustik keskne. Kindlustusandja võib olulise asjaolu teatamata jätmise korral lepingust taganeda ühe kuu jooksul teadasaamisest, kuid mitte pärast kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Kui ta taganeb pärast kindlustusjuhtumit, peab ta siiski täitma oma kohustuse, kui teatamata asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist.[^12] Kirjalikult küsimata asjaolu teatamata jätmise tõttu saab taganeda ainult tahtliku varjamise korral.[^12] Tüüpilised välistused on enne lepingu sõlmimist alanud haigused, kosmeetilised protseduurid, eksperimentaalne ravi ja ravi, mida riiklik ravikindlustus niigi katab. Kindlustusandja vabaneb, kui kindlustusvõtja või kindlustatud isik põhjustas oma haiguse või õnnetuse tahtlikult; kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustatud isiku haiguse tahtlikult, jääb kindlustusandja kindlustatud isiku ees kohustatuks.[^13] ## 5. Tüüpilised vaidluskohad - kas haigus oli olemas enne lepingu sõlmimist ja kas sellest küsiti kirjalikult; - kas ravi oli meditsiiniliselt vajalik; - ooteaja kohaldamine ja haiguse ilmnemise aeg; - töövõimetuse määratlus töövõimetuskindlustuses. Isikukindlustuse kohtupraktikat koondab leht [Riigikohus: isikukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/isikukindlustus-onnetusjuhtumi-reisi-ja-elukindlustus); taganemise kohta vt [Riigikohus: tühisus, tühistamine, taganemine ja ülesütlemine](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/tuhisus-tuhistamine-taganemine-ja-ulesutlemine). ## Seotud lehed - [Õnnetusjuhtumikindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/onnetusjuhtumikindlustus) - [Elukindlustuse lisakaitsed](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus/lisakaitsed) - [Reisikindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/reisikindlustus) - [Kindlustusliigid ja kindlustustooted](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/liigid-ja-tooted) - [Elukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus) ## Viited [^1]: KindlTS § 12 lg 1 p 2, § 13 lg 1 p 6 ja 9, § 16 lg 6 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS [^2]: VÕS § 427 lg 1 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S [^3]: VÕS § 554 (viide 2). [^4]: VÕS § 555 lg 1–3 (viide 2). [^5]: VÕS § 556 (viide 2). [^6]: VÕS § 557 lg 1–4 (viide 2). [^7]: VÕS § 558 lg 1–2 (viide 2). [^8]: VÕS § 559 (viide 2). [^9]: VÕS § 567 (viide 2). [^10]: VÕS § 565 (viide 2). [^11]: TuMS § 48 lg 5⁵ p 5 (RT I, 09.07.2026, 66). – https://www.riigiteataja.ee/akt/TuMS [^12]: VÕS § 441 lg 1–3, § 442 (viide 2). [^13]: VÕS § 564 lg 1–2 (viide 2).