# Riskielukindlustus: surmajuhtumi kindlustus ja vaidlused Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus/riskielukindlustus/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-08 > Surmajuhtumi kindlustus: terviseküsimustik, taganemine 3 aasta jooksul, enesetapp, vanus, riski suurenemine ja menetlus. > **Lühidalt.** Riskielukindlustus (surmajuhtumi kindlustus) maksab kokkulepitud summa, kui kindlustatud isik sureb lepingu kehtivuse ajal. Kogumisosa ei ole, mistõttu makse on väike ja lepingu lõppemisel üldjuhul midagi tagasi ei maksta. Seda kasutatakse pere kaitseks ja laenu tagatiseks. Vaidlused tekivad peamiselt terviseküsimustiku vastuste üle: kindlustusandja võib olulise asjaolu teatamata jätmise korral lepingust taganeda ühe kuu jooksul teadasaamisest, kuid mitte pärast kolme aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Kahe aasta jooksul toimunud enesetapu korral kindlustusandja üldjuhul vabaneb. ## 1. Toote olemus Riskielukindlustus kuulub [kindlustustegevuse seaduse (KindlTS)](https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS) järgi elukindlustuse liiki „kindlustus surmajuhtumiks“.[^1] [VÕS-i](https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S) järgi kohustub kindlustusandja kindlustatud isiku surma korral maksma soodustatud isikule kokkulepitud summa ühekordselt või perioodiliselt.[^2] Kuna elukindlustus on summakindlustus, ei pea soodustatud isik tõendama kahju: summa makstakse sõltumata sellest, kui suur on lähedaste tegelik majanduslik kaotus. Levinud vormid on: - **tähtajaline riskikindlustus**: kindlustussumma on kogu perioodi jooksul ühesugune; - **väheneva summaga kindlustus**: summa väheneb koos laenujäägiga (laenukindlustus); - **lisakindlustused**: õnnetusjuhtumi tagajärjel surm (topeltsumma), püsiv töövõimetus, kriitiline haigus, makse vabastus töövõimetuse korral. Lisakindlustusena sõlmitud õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus on KindlTS-i järgi samuti elukindlustuse liik.[^1] ## 2. Laenu tagatiseks sõlmitud riskikindlustus Kodulaenu andmisel nõuab pank sageli, et laenusaaja sõlmiks riskielukindlustuse ja märgiks panga soodustatud isikuks laenujäägi ulatuses. Laenusaaja surma korral maksab kindlustusandja pangale laenujäägi ja ülejäänu läheb teisele soodustatud isikule või pärijatele. Laenukindlustuse eri vorme (vähenev kindlustussumma, laenumaksete kaitse, töötuse kate) käsitleb eraldi leht [Laenukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus/laenukindlustus). ## 3. Terviseküsimustik ja teatamiskohustus Elukindlustuse lepingu sõlmimisel küsib kindlustusandja tervisliku seisundi, harrastuste, ameti ja eluviisi kohta. Kindlustusvõtja peab teatama kõigist talle teadaolevatest asjaoludest, millel on kindlustusriski võtmise otsuse või tingimuste jaoks oluline tähendus; kirjalikult küsitud asjaolu eeldatakse olulisena.[^3] Kui kindlustusvõtja rikub teatamiskohustust, võib kindlustusandja lepingust taganeda ühe kuu jooksul ajast, mil ta rikkumisest teada sai. Taganemine ei ole lubatud, kui lepingu sõlmimisest on möödunud kolm aastat.[^4] Kui kindlustusandja taganeb pärast kindlustusjuhtumit, peab ta kohustuse siiski täitma, kui teatamata jäetud asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega kindlustusandja kohustuse ulatust.[^4] Praktikas tähendab see: 1. kolm aastat pärast lepingu sõlmimist on kindlustusvõtja hooletu vea mõju välistatud; 2. kui inimene suri südameinfarkti ja ta jättis teatamata varasema põlveoperatsiooni, ei ole põhjuslikku seost ja kindlustusandja peab maksma; 3. tahtliku vale korral (nt teadlikult varjatud vähidiagnoos) võib kindlustusandja tugineda ka pettusele ja lepingu tühistamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi.[^5] Riigikohus on juba 2001. aastal käsitlenud elukindlustuslepingu kehtetuks tunnistamist pettuse alusel ja rõhutanud pettuse ja eksimuse eristamist.[^6] Geneetiliste andmete kasutamist kindlustusriski hindamisel piirab KindlTS eraldi säte.[^7] ## 4. Vanus, riski suurenemine, makse muutmine ja ülesütlemine **Vanus.** Kui kindlustatud isiku vanus on avaldatud ebaõigesti ja seetõttu määrati liiga väike kindlustusmakse, vähendatakse kindlustusandja vastutust võrdeliselt tegelikule vanusele vastava makse ja kokkulepitud makse suhtega.[^8] Kindlustusandja ei vabane seega täielikult, vaid kindlustussumma väheneb proportsionaalselt. **Riski suurenemine.** Elukindlustuses loetakse riski suurenemiseks üksnes neid asjaolude muutusi, mida selgesõnalise kirjaliku kokkuleppe kohaselt loetakse riski suurenemiseks (nt ohtliku ameti või harrastuse alustamine). Kindlustusandja ei või riski suurenemisele tugineda, kui sellest on möödunud kolm aastat, välja arvatud kindlustusvõtja tahtliku rikkumise korral.[^9] Tervisliku seisundi halvenemine pärast lepingu sõlmimist ei ole riski suurenemine. **Makse muutmine.** Kindlustusandja võib kindlustusmakset suurendada, kui see on vajalik kohustuste püsiva täitmise tagamiseks, kuid ei või lepingut muuta üksnes põhjusel, et kindlustatud isik vananeb või tema tervis halveneb. Pooled võivad siiski kokku leppida, et algset kindlustusmakset suurendatakse teatavast vanusest alates summani, mille kindlustusmaksemäär näeb ette isikule, kes selles vanuses lepingu sõlmib; kui leping näeb ette vanusest sõltuva makse tõusu, tasub tõusude tabel enne lepingu sõlmimist läbi vaadata.[^15] **Ülesütlemine.** Kindlustusvõtja võib elukindlustuslepingu igal ajal jooksva kindlustusperioodi lõpuks üles öelda.[^10] Riskikindlustuses tagastusväärtust üldjuhul ei teki, sest kogumisosa puudub. ## 5. Vabanemise alused **Enesetapp.** Kindlustusandja vabaneb, kui kindlustatud isik sooritab kahe aasta jooksul lepingu sõlmimisest enesetapu; kohustus jääb kehtima, kui enesetapp sooritati vaimutegevuse patoloogilise kõrvalekalde seisundis, mis välistab vaba tahte.[^11] **Surma tahtlik põhjustamine.** Kolmanda isiku surma puhuks sõlmitud lepingu puhul vabaneb kindlustusandja, kui surma põhjustas kindlustusvõtja tahtliku õigusvastase teoga. Kui soodustatud isik põhjustas tahtlikult kindlustatud isiku surma, loetakse, et teda ei ole soodustatud isikuks määratud.[^12] **Kolmanda isiku elu kindlustamine.** Kolmanda isiku surma puhuks sõlmitud leping kehtib üksnes kolmanda isiku kirjalikul nõusolekul.[^13] Ettevõte, kes kindlustab võtmeisiku elu (*key person*), peab saama isiku nõusoleku. ## 6. Kindlustusjuhtumi menetlus Soodustatud isik peab esitama surmatõendi, poliisi andmed ja vajaduse korral meditsiinidokumendid. Kindlustusandja võib kontrollida terviseküsimustiku vastuseid ja küsida raviandmeid. Kindlustussumma tuleb maksta, kui kindlustusjuhtum ja täitmise ulatus on kindlaks tehtud. Keeldumise korral pea silmas üheaastast hagi esitamise tähtaega: kui kindlustusandja on taotluse rahuldamata jätmisest kirjalikult teatanud ja selgitanud oma vastuses üheaastase tähtaja möödumise õiguslikku tagajärge, vabaneb ta täitmise kohustusest, kui hagi ei esitata ühe aasta jooksul vastuse saamisest.[^14] Ilma sellise hoiatuseta üheaastane tähtaeg ei kohaldu ning nõue aegub kindlustuslepingust tulenevate nõuete üldreeglite järgi (VÕS § 475 lg 1–2). ## Seotud lehed - [Elukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus) - [Soodustatud isik ja pärimine](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/elukindlustus/soodustatud-isik-ja-parimine) - [Lepingueelne teavitamiskohustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/lepingueelne-teavitamiskohustus) - [Riigikohtu praktika: tühisus, tühistamine, taganemine ja ülesütlemine](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/tuhisus-tuhistamine-taganemine-ja-ulesutlemine) ## Viited [^1]: KindlTS § 13 lg 1 p 1, 5 ja 6 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS [^2]: VÕS § 532 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S [^3]: VÕS § 440 lg 1 (viide 2). [^4]: VÕS § 441, § 442 (viide 2). [^5]: TsÜS § 94. – https://www.riigiteataja.ee/akt/Ts%C3%9CS [^6]: RKTKo 25.05.2001, 3-2-1-34-01. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-34-01 [^7]: KindlTS § 216¹ (viide 1). [^8]: VÕS § 534 (viide 2). [^9]: VÕS § 535 (viide 2). [^10]: VÕS § 536 (viide 2). [^11]: VÕS § 539 (viide 2). [^12]: VÕS § 540 lg 1–2 (viide 2). [^13]: VÕS § 533 (viide 2). [^14]: VÕS § 475 lg 3 (viide 2). [^15]: VÕS § 542 lg 1–2 (viide 2).