# Panga vastutus maksepettuse korral: VÕS makseteenuste reeglid

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/crime-kindlustus/panga-vastutus-makseteenuste-reeglid/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-09

> Autoriseeritud ja autoriseerimata makse, 50 euro piir, 13 kuu tähtaeg, kordumatu tunnus, makse saaja kontroll ja panga vastutuse piiramine.

> **Lühidalt.** Maksepettuse kahju kannab Eesti õiguses see, kelle riskisfääri pettus jääb. Kui makse on autoriseerimata (maksja ei andnud nõusolekut), peab pank summa maksjale viivitamata ja hiljemalt järgmisel arvelduspäeval tagastama, välja arvatud maksja pettuse korral, kui pank teavitab politseid; maksja kannab kaotatud või varastatud makseinstrumendi puhul riski kuni 50 euro ulatuses, kuid tahtliku või raske hooletusega kohustuste rikkumise korral piiramatult. Kui makse on autoriseeritud (töötaja tegi selle ise, olles petetud), ei ole pangal autoriseerimata makse reeglite järgi tagastamiskohustust ja makse loetakse kontonumbri järgi nõuetekohaselt täidetuks; panga võimalik vastutus oma kohustuste (nt makse saaja kontrolli) rikkumise eest hinnatakse eraldi. Ettevõtjast kliendiga võib pank osa sätetest lepinguga kõrvale jätta. Crime-kindlustus täidab just selle lünga.

## 1. Õiguslik raamistik

Makseteenuste tsiviilõiguslikud reeglid on Eestis võlaõigusseaduses (makseteenuse leping ja maksete täitmine). Need reeglid võtavad üle ELi makseteenuste direktiivi. Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus reguleerib makseteenuse pakkujate tegevuslubasid ja järelevalvet, kuid panga ja kliendi vahelise vastutuse jaotuse määrab VÕS. Kõik selle lehe viited on võlaõigusseaduse kehtivale redaktsioonile.[^1]

## 2. Autoriseerimine: põhimõiste

Maksetehing on maksjale siduv, kui ta on andnud selle täitmiseks nõusoleku (autoriseerimine). Nõusoleku võib anda enne tehingut või poolte kokkuleppel ka tagantjärele. Autoriseerimise viis ja kord lepitakse kokku makseteenuse lepingus; kokkuleppimata viisil antud nõusoleku korral ei loeta maksetehingut autoriseerituks.[^2]

Maksepettuse liigid jagunevad selle järgi kaheks:

| | Autoriseerimata makse | Autoriseeritud makse |
|---|---|---|
| Kes algatab | pettur (varastatud paroolid, kaardiandmed, ülevõetud internetipank) | maksja ise (töötaja), olles petetud |
| Näide | internetipanga konto ülevõtmine, kaardi väärkasutus | arve ümbersuunamine, CEO-pettus |
| Panga tagastamiskohustus | jah, piirangutega | ei |
| Crime-kindlustuse komponent | rahaülekande pettus, arvutipettus | petturlik juhis, sotsiaalne manipulatsioon |

## 3. Autoriseerimata makse

### 3.1. Panga kohustus

Autoriseerimata makse eest ei ole pangal õigust nõuda maksjalt tasu. Maksja makseteenuse pakkuja peab autoriseerimata makse puhul tagastama maksesumma maksjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui järgmisel arvelduspäeval pärast autoriseerimata maksest teadasaamist, ning taastama konto seisu, mis oleks olnud ilma maksega. Pank võib tagastamisest keelduda, kui tegemist on maksjapoolse pettusega, kuid üksnes siis, kui ta teavitab politseid võimalikust pettusest (VÕS § 733² lg 4).[^3]

### 3.2. Maksja vastutus

Kui autoriseerimata makse on tehtud kadunud või varastatud makseinstrumendi abil, kannab maksja riski kokkulepitud piirsumma ulatuses, kuid kõige rohkem 50 euro ulatuses; sama kehtib makseinstrumendi muu õigustamatu kasutamise korral. Summaline piirang ei kehti, kui maksja tegutses pettuse teel või rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu makseinstrumendi kasutamise kohustusi või tingimusi (nt jagas paroole või kinnituskoode). Pärast seda, kui maksja on makseinstrumendi kaotusest või vargusest teatanud, ei kanna ta riski, välja arvatud pettuse korral. Maksja ei kanna riski ka siis, kui pank ei nõudnud kliendi tugevat autentimist või kui kahju põhjustas panga või tema agendi tegevus.[^4]

### 3.3. Teavitamine ja 13 kuud

Klient peab pangale autoriseerimata või valesti täidetud maksest teatama viivitamata pärast sellest teadasaamist. Kui klient ei ole teatanud 13 kuu jooksul konto debiteerimisest, kaotab ta selle jaotise alusel nõuete esitamise õiguse; tähtaega kohaldatakse siiski üksnes juhul, kui makseteenuse pakkuja on klienti teavitanud või teinud maksejuhise täitmise kohta teabe kättesaadavaks VÕS § 727 või § 727¹ kohaselt (§ 733⁷ lg 3).[^5] Ettevõttele võib kokkuleppel kehtida lühem tähtaeg (vt p 5).

### 3.4. Muud nõuded

Makseteenuste jaotise nõuded on erinormid: nende alusel esitatavaid nõudeid ei saa esitada muudel alustel, kuid see ei välista muid nõudeid muul alusel, sealhulgas kahju hüvitamise nõuet lepingu rikkumise eest.[^6] Kui pank rikkus näiteks pettuse tuvastamise kohustust või ignoreeris kliendi hoiatust, võib ettevõttel olla nõue üldiste lepinguõiguse reeglite järgi.

## 4. Autoriseeritud makse ja kordumatu tunnus

Sotsiaalse manipulatsiooni pettuses annab töötaja maksekorralduse ise, kasutades kokkulepitud autentimisvahendeid. Makse on autoriseeritud ja pangal ei teki autoriseerimata makse reeglitel põhinevat tagastamiskohustust; eraldi tuleb kontrollida, kas pank täitis oma kohustused, sealhulgas allpool kirjeldatud makse saaja kontrolli, ja kas ta vastutab nende rikkumise eest. Kui maksejuhis täidetakse kooskõlas kordumatu tunnusega (kontonumbriga), loetakse see nõuetekohaselt täidetuks. Kui kliendi esitatud kordumatu tunnus on vale, ei vastuta pank makse täitmata jätmise ega valesti täitmise eest; kui klient esitas lisaks muid andmeid (nt saaja nime), vastutab pank üksnes kordumatu tunnuse järgi täitmise eest.[^7]

Muutuse on toonud ELi kiirmaksete määrus, mis lisas SEPA-määrusesse makse saaja kontrolli (*verification of payee*). Euroala makseteenuse pakkujad peavad alates 9. oktoobrist 2025 enne makse autoriseerimist kontrollima, kas maksja märgitud saaja nimi vastab kontonumbrile, ning teavitama maksjat lahknevusest. Kui pank ei osuta teenust nõuetekohaselt ja see põhjustab kahju, vastutab pank määruses sätestatud ulatuses.[^8] See ei muuda petetud maksja olukorda, kui maksja jätab hoiatuse tähelepanuta või kui pettur kasutab kontot, mis on avatud tema enda või tarnijaga sarnase nimega.

### 4.1. Uus makseteenuste määrus (PSR)

Euroopa Liidu makseteenuste määrus muudab pettusekahjude jaotust. Makseteenuse pakkuja vastutab teatud tingimustel pettuse eest, mille puhul pettur esineb panga töötaja või ametliku suhtluskanalina, kui pakkuja ei ole rakendanud piisavaid ennetusmeetmeid. Enne kreeditkorralduse täitmist tuleb kontrollida, kas saaja nimi vastab kontonumbrile, ning suured veebiplatvormid ja otsingumootorid peavad kontrollima finantsteenuste reklaamijate tegevusluba ja võivad vastutada pettusreklaamide eest. Nõukogu võttis esimese lugemise seisukoha vastu 29. oktoobril 2026; määrus jõustub pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu ja avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning kohaldub üleminekuaja järel.[^11] Määrus kohaldub otse ega vaja ülevõtmist; selle jõustumisel tuleb käesoleva lehe VÕS-il põhinevaid reegleid lugeda koos määrusega.

Crime-kindlustusandjale tähendab see, et pärast kahju hüvitamist tasub hinnata tagasinõuet panga või platvormi vastu. Ettevõtja seisukohalt jääb ärikliendi tingimuste küsimus (punkt 5) oluliseks, sest tarbija kaitseks ette nähtud reeglid ei pruugi kehtida ettevõtjale samas ulatuses.

## 5. Ettevõtja ja pank: lepinguvabadus

Kui makseteenuse pakkuja klient ei ole tarbija, võivad pooled kokku leppida, et osa makseteenuste sätteid ei kohaldata osaliselt või täielikult, sealhulgas maksja vastutuse piirang autoriseerimata maksete korral (VÕS § 733⁸) ning valesti täidetud maksete vastutus ja tõendamiskoormus. Samuti võib kokku leppida seadusest erinevas tähtajas.[^9] Ettevõtte internetipanga tingimused kasutavad seda võimalust sageli. Ettevõte ei saa seega eeldada, et tarbija kaitsereeglid kehtivad ka temale.

Praktiline järeldus: ettevõte peab lugema oma panga ärikliendi tingimusi koos crime-kindlustuse lepinguga. Kui pank on lepinguga vastutust piiranud, peab crime-leping katma ka autoriseerimata maksete riski (rahaülekande pettus, arvutipettus).

## 6. Tagasinõue panga ja saaja vastu

Kui kindlustusandja hüvitab maksepettuse kahju, läheb kindlustusvõtja nõue kolmanda isiku vastu kindlustusandjale üle.[^10] See hõlmab nõuet petturi vastu, nõuet raha saanud isiku vastu alusetu rikastumise alusel ning võimalikku nõuet panga vastu, kui pank rikkus oma kohustusi. Praktikas on raha tagasisaamine võimalik peamiselt esimestel tundidel, kui saaja pank suudab raha külmutada.

## 7. Kontrollnimekiri ettevõttele

1. Loe ärikliendi tingimustest, millised VÕS-i kaitsesätted on välja lülitatud ja milline on teavitamise tähtaeg.
2. Kehtesta maksete topeltkinnitus ja pangarekvisiitide muutmise sõltumatu kontroll.
3. Võta makse saaja kontrolli hoiatusi tõsiselt ja dokumenteeri nende käsitlemine.
4. Kontrolli, kas crime-leping katab nii autoriseerimata kui ka autoriseeritud pettusmakseid.
5. Pettuse korral teavita panka kohe ja palu makse tagasikutsumist.

## Korduma kippuvad küsimused

### Kas pank vastutab, kui ta ei märganud kahtlast makset?

Makseteenuste jaotis ei pane pangale üldist kohustust kontrollida iga autoriseeritud makse sisu. Pangal on aga muud õigusest ja lepingust tulenevad kohustused, näiteks hoolsusmeetmed ja turvalisuse nõuded. Kui pank on lepinguga võtnud kohustuse teatud kontrollideks või ignoreeris selget hoiatust, võib tekkida nõue lepingu rikkumise alusel. Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi.

### Mis on makse saaja kontroll ja kas see kaitseb ettevõtet?

Makse saaja kontroll võrdleb maksja märgitud saaja nime kontonumbri omaniku nimega ja hoiatab lahknevuse korral. See vähendab arve ümbersuunamise riski, kui pettur kasutab enda nimel avatud kontot. Kui maksja jätab hoiatuse tähelepanuta, jääb risk tema kanda.

## Seotud lehed

- [Sotsiaalne manipulatsioon, arvepettus ja CEO-pettus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/crime-kindlustus/sotsiaalne-manipulatsioon-arve-ja-ceo-pettus)
- [Arvutipettus ja rahaülekande pettus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/crime-kindlustus/arvutipettus)
- [Kahju tõendamine crime-kindlustuses](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/crime-kindlustus/kahju-toendamine)
- [Koostoime küberkindlustusega](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/crime-kindlustus/koostoime-kuberkindlustusega)
- [Crime-kindlustus (ülevaade)](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/crime-kindlustus)
- [Eraisiku küberkindlustus ja internetipettused](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/eraisiku-kuberkindlustus)

## Viited

[^1]: VÕS (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). - https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S
[^2]: VÕS § 724¹ lg 1-3 (viide 1).
[^3]: VÕS § 733² lg 1, 2 ja 4 (viide 1).
[^4]: VÕS § 733⁸ lg 1-4 (viide 1).
[^5]: VÕS § 733⁷ lg 1-2 (viide 1).
[^6]: VÕS § 733⁹ lg 1 (viide 1).
[^7]: VÕS § 733¹ lg 1-2 (viide 1).
[^8]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/886, art 1 (määruse (EL) nr 260/2012 art 5c lg 1, 8-9). - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32024R0886
[^9]: VÕS § 733¹⁴ lg 6 (viide 1).
[^10]: VÕS § 492 lg 1 (viide 1).
[^11]: Euroopa Liidu Nõukogu. Nõukogu seisukoht esimesel lugemisel makseteenuste määruse vastuvõtmiseks ja põhjendused (ST 8543/26 ADD 1 REV 1, 21.10.2026); hääletuse tulemus (ST 15154/26, 30.10.2026). – https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8543-2026-ADD-1-REV-1/en/pdf