# Roheline kaart ja välisriigis toimunud liikluskahju

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/liikluskindlustus/roheline-kaart-ja-valisriigi-kahjud/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-09

> Liikluskindlustuse territoriaalne kehtivus, roheline kaart, välismaal juhtunud õnnetus, Eesti esindaja, korrespondent ja LKF kui hüvitusasutus.

> **Lühidalt.** Eesti liikluskindlustus kehtib automaatselt kõigis Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides; kolmandas riigis kehtib see üksnes siis, kui riik on märgitud poliisil või rohelisel kaardil. Kui Eesti elanik saab kahju teises lepinguriigis, võib ta esitada nõude välisriigi kindlustusandja Eesti esindajale, kes peab otsuse tegema hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui esindajat ei ole, ta ei vasta või kahju põhjustanud sõidukit ei õnnestu tuvastada, on Eestis hüvitusasutuseks Liikluskindlustuse Fond. Eestis välismaise sõidukiga tekitatud kahju hüvitab välisriigi kindlustusandja korrespondent või selle puudumisel fond.

## 1. Kolm süsteemi kihti

Eesti liikluskindlustus toimib kolmel tasandil. Esimene on riigisisene [liikluskindlustuse seadus (LKindlS)](https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS). Teine on rahvusvaheline rohelise kaardi süsteem, mis põhineb rahvuslike büroode kokkulepetel ja hõlmab ka riike väljaspool Euroopa Liitu. Kolmas on Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiiv 2009/103/EÜ (muudetud direktiiviga (EL) 2021/2118), mis ühtlustab liikmesriikides kindlustuskohustuse, miinimumsummad ja piiriüleste nõuete lahendamise.[^1]

Liikluskindlustuse Fond on Rohelise Kaardi Büroode Nõukogu (*Council of Bureaux*) liige ja rohelise kaardi büroo Eestis.[^2] Fond on seega Eestis see institutsioon, kelle kaudu välismaised ja Eesti kindlustusandjad teineteise eest vastutavad.

## 2. Kindlustuskaitse territoriaalne kehtivus

Lepingu alusel antav kindlustuskaitse kehtib kõigis lepinguriikides, ilma et pooled peaksid selles eraldi kokku leppima. Kolmandas riigis kehtib kindlustuskaitse siis, kui see riik on märgitud lepingu sõlmimist kinnitaval poliisil või rohelisel kaardil.[^3] Liikluskindlustuse seaduse tähenduses on lepinguriigid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid ja Šveitsi Konföderatsioon.

Teises lepinguriigis kehtiva kindlustuskaitse eest ei või kindlustusandja võtta lisakindlustusmakset ega muud tasu; kolmandas riigis kehtiva kaitse eest võib.[^3] Liikluskindlustuse direktiivi süsteemi eesmärk on, et kindlustuskaitse vastaks vähemalt õnnetuse toimumise riigi kohustusliku kindlustuse nõuetele; konkreetse riigi miinimumsummad tasub enne pikemat sõitu üle kontrollida.

## 3. Roheline kaart

Roheline kaart on poliisi eriliik, mis tõendab lepingus kokku lepitud kindlustuskaitse kehtimist peale Eesti ja lepinguriikide ka rohelisel kaardil märgitud kolmandas riigis. Kindlustusvõtja taotlusel väljastab kindlustusandja rohelise kaardi kindlustusvõtjale või tema nimetatud kindlustatud isikule.[^4] Rohelise kaardi väljastamisel ei kohaldata VÕS-i reeglit, mille järgi poliisi kõrvalekalle avaldusest loetakse heakskiidetuks, kui kindlustusvõtja sellele ei vaidle vastu.[^4]

Liikluskindlustuse Fondi juhendi järgi kehtib Eesti liikluskindlustus alati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ja Šveitsis ning samamoodi San Marinos, Vatikanis ja Monacos.[^11] Praktiliselt vajab Eesti juht rohelist kaarti eelkõige sõites teistesse rohelise kaardi süsteemi riikidesse; see, kas kaart tuleb seal ka esitada, sõltub siht- ja transiitriigist ning kohaldatavatest rahvusvahelistest kokkulepetest, mistõttu EMP-sse mittekuulumine üksi ei ole kaardi vajalikkuse õige test. Eristada tuleb kindlustuskaitse territooriumi ja kaardi kaasaskandmise kohustust ning kontrollida ka dokumendi lubatud vormi. Enne reisi tuleb kontrollida, kas sihtriik on kaardil märgitud. Kui sihtriik ei kuulu süsteemi, tuleb seal kohalik piirikindlustus osta. Rohelise kaardi süsteemi liikmeskonda on geopoliitilised sündmused viimastel aastatel mõjutanud, mistõttu tuleb liikmesuse küsimus enne reisi alati kontrollida rohelise kaardi büroo või kindlustusandja kaudu.

## 4. Eesti elanik saab kahju teises lepinguriigis

### 4.1. Nõue välisriigi kindlustusandja Eesti esindajale

Kui lepinguriigis põhiasukohta omava ja seal kindlustatud sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum lepinguriigi või rohelise kaardi süsteemiga ühinenud riigi territooriumil ja kindlustusandja on teada, võib kahjustatud isik, kelle elu- või asukoht on Eestis, esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu tema Eesti esindaja kaudu.[^5] See on liikluskindlustuse direktiivi n-ö neljanda põlvkonna lahendus: kannatanu saab suhelda kodumaal ja oma keeles, kuigi kohustatud kindlustusandja on välismaine.

Nõude saanud esindaja peab välja selgitama kindlustusandja kohustuse olemasolu ja ulatuse ning tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta kohe, kui vajalik teave on olemas, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul nõude kättesaamisest.[^5] Esindaja ei ole iseseisev võlgnik, vaid tegutseb kindlustusandja nimel; kohtuvaidlus tuleb pidada kindlustusandja vastu.

Kohaldatav õigus määratakse lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse määruse (Rooma II) järgi: üldjuhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus õnnetus juhtus. Seega võib Eesti kahjustatud isiku hüvitis välismaal juhtunud õnnetuse korral sõltuda õnnetuse toimumise riigi kahjuõigusest, mis võib olla Eesti õigusest soodsam või ebasoodsam.

### 4.2. Fond kui hüvitusasutus

Kahjustatud isik võib esitada nõude fondile, kui kindlustusandjal ei ole Eestis esindajat või kui kolme kalendrikuu jooksul nõude esitamisest ei ole kindlustusandja või esindaja põhjendatud vastust andnud.[^6] Fond hüvitab kahju ja nõuab selle tagasi teise riigi hüvitusasutuselt, kes omakorda nõuab selle kindlustusandjalt.

Kui kindlustusjuhtum toimus teise lepinguriigi territooriumil ning kahju põhjustanud sõidukit või selle kindlustusandjat ei ole kahe kalendrikuu jooksul kindlustusjuhtumist tuvastatud, võib Eestis elav kahjustatud isik esitada nõude fondile.[^7]

## 5. Välisriigi sõiduk põhjustab kahju Eestis

Kui Eestis toimunud kindlustusjuhtumi põhjustas sõiduk, mille vastutuse on kindlustanud välisriigi kindlustusandja, hüvitab kahjustatud isikule kahju kindlustusandja nimel tema esindaja Eestis (korrespondent). Kui korrespondenti ei ole, hüvitab kahju fond.[^8] Kahjustatud isik ei pea seega pöörduma välismaale; tal on Eestis alati kohustatud vastaspool.

Kahjustatud isiku oma kindlustusandja ei hüvita kahju, kui kahju põhjustanud sõiduki põhiasukoht on välisriigis.[^9] See tähendab, et välismaise sõidukiga tekitatud kahju korral ei saa kasutada „oma kindlustusandja“ valikut, mis riigisiseses õnnetuses on kahjustatud isiku jaoks sageli mugavaim.

## 6. Eesti kindlustusandja piiriülesed nõuded

Eesti kindlustusandja peab igas teises lepinguriigis määrama nõuete lahendamise esindaja, kelle poole saavad pöörduda teises riigis elavad kahjustatud isikud.[^10] Eesti kindlustusvõtja jaoks tähendab see, et kui ta põhjustab kahju Saksamaal, lahendab Saksa kannatanu nõude tema Eesti kindlustusandja Saksa esindaja.

## 7. Praktiline kontrollnimekiri välismaal juhtunud õnnetuse korral

1. Fikseeri teise sõiduki registreerimisnumber, riik ja kindlustusandja (rohelisel kaardil või poliisil). Euroopa liiklusõnnetusteate vorm on mõlema poole jaoks parim tõend.
2. Kui teine pool on teada, küsi fondist või kindlustusandjalt välisriigi kindlustusandja Eesti esindaja andmeid.
3. Esita nõue kirjalikult ja säilita esitamise tõend; kolmekuuline tähtaeg algab nõude kättesaamisest.
4. Kui sõidukit ei tuvastata, teata politseile ja pöördu fondi poole pärast kahe kuu möödumist.
5. Kontrolli, milline õigus kahjule kohaldub; isikukahju korral võib sellel olla hüvitise suurusele määrav mõju.
6. Kui sul on kaskokindlustus, kaalu selle kasutamist ja jäta kaskokindlustusandjale tagasinõue välisriigi kindlustusandja vastu (vt [Liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse koostoime](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/liikluskindlustus/kaskokindlustuse-koostoime)).

## 8. Kasulikud lingid

- [Välisriigi kindlustusandjate korrespondendid Eestis](https://lkf.ee/et/korrespondendid): kui Eestis tekitas kahju välisriigis kindlustatud sõiduk, saab nõude esitada kindlustusandja Eesti korrespondendile; kui kindlustusandjat nimekirjas ei ole, saab teavet küsida fondilt.
- [Eesti kindlustusandjate nõuete käsitlejad välismaal](https://lkf.ee/et/nouetekasitlejad): välismaal Eesti sõiduki tõttu kahju saanud isik saab nõude esitada Eesti kindlustusandja esindajale oma elukohariigis.
- [Välismaise kindlustusandja otsuse vaidlustamine](https://lkf.ee/et/vaidlus-ja-lepitus/v%C3%A4lismaise-seltsi-otsuse-vaidlustamine): Eestis juhtunud õnnetuse korral küsib liikluskindlustuse lepitusorgan välisriigi kindlustusandjalt nõusolekut lepituseks, keeldumise korral saab pöörduda Eesti kohtusse; teises EMP riigis juhtunud õnnetuse korral saab pöörduda Eesti kohtusse või kindlustusandja asukohariigi vaidlusorganisse; väljaspool EMP-d juhtunud õnnetuse korral üldjuhul üksnes kindlustusandja asukohariigis.
- [Kliendi liikluskindlustuse ajalugu](https://lkf.ee/et/p%C3%A4ringud/kliendi-liikluskindlustuse-ajalugu): ingliskeelne kahjunõuete ajaloo tõend välisriigi kindlustusandjale.
- [Council of Bureaux](https://www.cobx.org/): teabekeskused ja hüvitusorganid teistes riikides.

## Seotud lehed

- [Liikluskindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/liikluskindlustus)
- [Liikluskindlustuse Fond kui organisatsioon](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/liikluskindlustus/liikluskindlustuse-fond)
- [Kahjustatud isiku nõue](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/liikluskindlustus/kahjustatud-isiku-noue)
- [Reisikindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/reisikindlustus)
- [EL õigus kindlustuses](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/el-oigus)

## Viited

[^1]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ, 16.09.2009, mis käsitleb mootorsõidukite kasutamisega seotud tsiviilvastutuse kindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kontrolli. – ELT L 263, 07.10.2009, lk 11–31; direktiiv (EL) 2021/2118. – ELT L 430, 02.12.2021, lk 1–23.
[^2]: LKindlS § 10 lg 1–2 (RT I, 29.06.2024, 12; jõust. 01.01.2025). – https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS
[^3]: LKindlS § 15 lg 1–2 (viide 2).
[^4]: LKindlS § 18 lg 1–3 (viide 2).
[^5]: LKindlS § 48 lg 1–2 (viide 2).
[^6]: LKindlS § 48 lg 3 (viide 2).
[^7]: LKindlS § 49 lg 1 (viide 2).
[^8]: LKindlS § 50 lg 1–2 (viide 2).
[^9]: LKindlS § 41 lg 2 p 2 (viide 2).
[^10]: LKindlS § 51 (viide 2).
[^11]: Liikluskindlustuse Fond. Kehtivusala (vaadatud 07.11.2026). – https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kehtivusala