# Sõjarisk kindlustuses: mõiste, põhjuslikkus ja tõendamine

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/sojariski-moiste-kindlustuses/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)

> Mida tähendavad kindlustuslepingus sõda, vaenutegevus, mäss, terrorism ja sabotaaž; põhjusliku seose sõnastused ning tõendamiskoormus Eesti õiguses.

> **Lühidalt.** Sõjarisk on kindlustuses traditsiooniliselt välistatud, sest see on süsteemne ja kuhjuv risk, mida ei saa tavapäraselt hajutada. Eesti õiguses ei ole sõja mõistet kindlustuslepingu jaoks seaduses määratletud: välistuse sisu tuleneb lepingust ja seda tõlgendatakse tüüptingimuste reeglite järgi, kahtluse korral kasutaja kahjuks. Kindlustusandja peab tõendama, et sündmus kuulub välistuse alla. Sama tähtis kui sõja mõiste on põhjusliku seose sõnastus: kas välistus rakendub kahjule, mis tuleneb sõjast „otseselt“, või ka kahjule, mis tuleneb sellest „otseselt või kaudselt“.

## 1. Miks sõjarisk on välistatud

Kindlustus toimib, kui kahjud on üksteisest sõltumatud ja nende jaotus on prognoositav. Sõda rikub mõlemat eeldust: see võib tabada korraga kogu portfelli samas piirkonnas, on raskesti prognoositav ja võib ületada kindlustusandja ning edasikindlustusturu kandevõime. Seetõttu kindlustatakse sõjariski kas eraldi turul (mere-, lennundus- ja poliitilise vägivalla kindlustus), riigi osalusel või üldse mitte. Tavalistes vara-, ärikatkestus-, küber-, crime- ja D&O-lepingutes on sõjarisk peaaegu alati välistatud.

## 2. Mõisted

Välistustes kasutatakse rahvusvaheliselt sarnast mõisteringi, mille täpne sisu sõltub sõnastusest:

- **sõda** (*war*): riikidevaheline relvastatud konflikt, sõltumata sellest, kas sõda on kuulutatud;
- **vaenutegevus** (*hostilities*, *warlike operations*): sõjaline tegevus ka ilma formaalse sõjata;
- **sissetung**, **välisvaenlase tegevus**;
- **kodusõda**, **mäss**, **ülestõus**, **sõjaväeline või anastatud võim**;
- **riigi või ametivõimu poolt tehtud konfiskeerimine, natsionaliseerimine, rekvireerimine või vara hävitamine**;
- **terrorism** ja **sabotaaž**, mis on tavaliselt määratletud eraldi ning millel võib olla oma välistus või tagasiost;
- **massilised rahutused**, **streik**, **tsiviilrahutus** (*strikes, riots, civil commotion*);
- **riiklik küberoperatsioon** uutes küberklauslites (vt [küberrünnak kui sõjategevus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/kuberrunnak-kui-sojategevus)).

Kindlustatu jaoks on oluline teada, millised neist on välistatud absoluutselt, millised on tagasi ostetud ja millised on kaetud piiratud ulatuses.

## 3. Põhjusliku seose sõnastused

Välistuse ulatus sõltub suuresti sellest, kuidas on sõnastatud seos sõja ja kahju vahel:

- **„põhjustatud sõjast“** (*caused by*) eeldab, et sõda on kahju peamine või otsustav põhjus;
- **„tulenevalt sõjast“** (*arising out of*, *resulting from*) on laiem ja võib hõlmata ka kaudsemaid tagajärgi;
- **„otseselt või kaudselt põhjustatud, tulenevalt või seoses“** (*directly or indirectly caused by, resulting from or in connection with*) on kõige laiem ja võib hõlmata ka kahju, mille juures sõda oli üksnes üks põhjustest;
- **samaaegsete põhjuste klausel** (*anti-concurrent causation*): välistus rakendub ka siis, kui kahju tekkimisele aitas samaaegselt kaasa mõni kaetud põhjus.

Näide: sõjaline droon tabab kogemata tööstushoonet väljaspool konfliktiriiki, põhjustades tulekahju. Tulekahju on kaetud risk, kuid selle põhjus on sõjaline tegevus. Kitsa sõnastuse korral võib kindlustatu väita, et kahju põhjustas tulekahju; laia sõnastuse korral on kahju tõenäoliselt välistatud. Eesti turul on viimastel aastatel pakutud sõjariski laiendusi just seda tüüpi juhuslike tabamuste jaoks (vt [sõjarisk (ülevaade)](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk)).

## 4. Tõlgendamine Eesti õiguses

### 4.1. Lepingu tõlgendamine

Sõjavälistus on tüüptingimus. Seda tõlgendatakse nii, nagu mõistaks seda teise poolega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel; kahtluse korral tõlgendatakse tingimust selle kasutaja kahjuks.[^1] Tüüptingimuse tõlgendamisel ei ole määrav teaduslik või sõjanduslik määratlus, vaid tavaline keelekasutus.[^2] See lähtekoht soosib kitsast tõlgendust: „sõda“ tähendab tavakeeles relvastatud konflikti, mitte majandussanktsioone, küberkuritegevust ega poliitilist pinget.

Majandustegevuses sõlmitud lepingutele kohalduvad tüüptingimuste reeglid samuti, kuigi sisukontrolli intensiivsus võib erineda.[^3] Kui leping on sõlmitud inglise keeles ja kasutab Londoni turuklausleid, ei tähenda see automaatselt, et klausleid tuleb tõlgendada Inglise kohtupraktika järgi; kohaldatava õiguse järgi tõlgendamisel võib välisriigi praktika olla siiski veenev abivahend.

### 4.2. Välistus või hoolsuskohustus

Sõjavälistus on klassikaline välistus selles mõttes, et selle kohaldumine ei sõltu kindlustusvõtja käitumisest. Riigikohtu eristus välistuse ja hoolsuskohustuse vahel ei aita siin kindlustatut.[^4] Erandiks on tingimused, mis seavad kindlustusvõtjale kohustusi seoses geopoliitilise riskiga (nt kohustus evakueerida vara või peatada tegevus pärast ametlikku hoiatust); need on hoolsuskohustused, mille rikkumise tagajärjed sõltuvad süüst ja põhjuslikust seosest.[^5]

### 4.3. Tõendamiskoormus

Kindlustusvõtja peab tõendama kindlustusjuhtumi (nt tulekahju, küberintsidendi). Kindlustusandja peab tõendama, et sündmus kuulub sõjavälistuse alla. Küberrünnakute puhul on see raske, sest ründaja identiteet ja seos riigiga on sageli ebaselge. Uued küberklauslid püüavad seda lahendada omistamise reeglitega, mis võivad tõendamiskoormust sisuliselt nihutada (vt [sõjariski välistused ja LMA klauslid](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/sojariski-valistused-ja-lma-klauslid)).

## 5. Riigi tegevus ja konfiskeerimine

Paljud välistused hõlmavad riigi või ametivõimu poolt tehtud konfiskeerimist, natsionaliseerimist või vara arestimist. See risk muutus aktuaalseks pärast 2022. aastat, kui Venemaa keelas lennukite väljaviimise ja Lääne liisinguandjad kaotasid kontrolli sadade lennukite üle. Inglise kohus leidis 2025. aastal, et kahju põhjustas Venemaa valitsuse tegevus ning et vastutus lasus sõjariski, mitte kõigi riskide kindlustusandjatel (vt [eraldi sõjariski kindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/eraldi-sojariski-kindlustus)).[^6] Kaasus näitab, et riigi tegevus võib olla sama oluline kui sõjaline tegevus ja et vara- ja sõjariski lepingute piir peab olema selgelt sõnastatud.

## 6. Kontrollküsimused

1. Milliseid sõjariski mõisteid välistus sisaldab ja kas need on defineeritud?
2. Milline on põhjusliku seose sõnastus: „põhjustatud“ või „otseselt või kaudselt seoses“?
3. Kas terrorism, sabotaaž ja rahutused on välistatud või tagasi ostetud?
4. Kas konfiskeerimine ja riigi tegevus on välistatud ning kas on poliitilise riski kate?
5. Kas kindlustusandjal on õigus leping sõjariski osas lühikese etteteatamisega lõpetada?

## Korduma kippuvad küsimused

### Kas Venemaa-Ukraina sõda tähendab, et kõik sellega seotud kahjud on välistatud?

Ei. Välistus kohaldub siis, kui kahju on lepingu sõnastuse järgi sõjaga piisavalt seotud. Kitsas sõnastus („põhjustatud sõjast“) eeldab otsest seost. Lai sõnastus („otseselt või kaudselt“) võib hõlmata ka kaugemaid tagajärgi, nagu Nord Streami kaasus näitas. Hinnangu peab tegema iga lepingu ja iga sündmuse kohta eraldi.

### Kas majandussanktsioonid on „sõda“?

Tavakeele tähenduses ei ole majandussanktsioonid sõda ega vaenutegevus. Sanktsioonidest tulenevad piirangud on lepingutes tavaliselt reguleeritud sanktsiooniklausliga, mitte sõjavälistusega (vt [sanktsioonid ja kindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/sanktsioonid-ja-kindlustus)).

### Kas terrorism kuulub sõjariski alla?

Terrorism on enamasti määratletud eraldi ja selle välistus või tagasiost on eraldi küsimus. Mõnes lepingus on terrorism kaetud alamlimiidiga, teistes täielikult välistatud. Kui sabotaaž või terrorism toimub sõja kontekstis, võib rakenduda ka sõjavälistus.

### Kes tõendab, et kahju põhjustas sõda?

Kindlustusandja, kui ta soovib välistusele tugineda. Kindlustatu peab tõendama kindlustusjuhtumi ja kahju.

### Kas küberrünnak on sõda?

Klassikalise sõjavälistuse tähenduses üldjuhul mitte, kui rünnak ei ole seotud relvastatud konfliktiga. Uued küberklauslid käsitlevad riiklikke küberoperatsioone eraldi (vt [küberrünnak kui sõjategevus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/kuberrunnak-kui-sojategevus)).

## Seotud lehed

- [Sõjarisk ja geopoliitiline risk (ülevaade)](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk)
- [Sõjariski välistused ja LMA klauslid](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/sojariski-valistused-ja-lma-klauslid)
- [Küberrünnak kui sõjategevus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/kuberrunnak-kui-sojategevus)
- [Eraldi sõjariski kindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk/eraldi-sojariski-kindlustus)
- [Tüüptingimused](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused)

## Viited

[^1]: VÕS § 39 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). - https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S
[^2]: RKTKo 11.06.2007, 3-2-1-64-07, p 9-13. - https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-64-07
[^3]: RKTKo 13.09.2004, 3-2-1-88-04, p 13-15. - https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-88-04
[^4]: RKTKo 28.06.2024, 2-22-2313/65, p 12-17. - https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-22-2313/65
[^5]: VÕS § 452 lg 2 p 1 ja 2 (viide 1).
[^6]: Russian Aircraft Lessor Policy Claims [2025] EWHC 1430 (Comm), 11.06.2025. - https://caselaw.nationalarchives.gov.uk/ewhc/comm/2025/1430; pressikokkuvõte: https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2025/06/Press-Summary-Russian-Aircraft-Lessor-Policy-Claims-2025-EWHC-1430-Comm-1.pdf