# Kindlustusväärtus ja alakindlustus varakindlustuses

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/varakindlustus/kindlustusvaartus-ja-alakindlustus/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-09

> Kuidas määratakse kindlustusväärtus, millal kohaldub alakindlustuse reegel, uusväärtus ja taastamisväärtus ning Riigikohtu praktika (VÕS §-d 479–482).

> **Lühidalt.** Kindlustusväärtus on kindlustatud huvi väärtus kindlustusjuhtumi ajal; kindlustussumma on kindlustusandja kohustuse ülempiir. Kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus, hüvitatakse kahju VÕS § 482 järgi proportsionaalselt. Alakindlustuse reegel on aga dispositiivne ja ei kohaldu, kui kindlustussumma on kokku lepitud taastamisväärtusena või kui leping näeb ette esimese riski kindlustuse. Riigikohus on korduvalt leidnud, et poliisile kantud kindlustussumma ei ole iseenesest kokkuleppeline kindlustusväärtus ning et pärast kindlustusjuhtumit toimunud ehitushindade tõusu tuleb arvestada mõistliku aja jooksul tehtavates vajalikes ja põhjendatud taastamiskuludes.

## 1. Mõisted

**Kindlustusväärtus** on kindlustushuvi väärtus. Asendatava vallasasja kindlustusväärtus on samasuguse asja soetamiseks vajalik summa, millest arvatakse mõistlikult maha amortisatsioon. Ehitise kindlustusväärtus on selle tavaline kohalik ehitusväärtus, millest arvatakse maha seisundit ja vanust väljendav mõistlik summa.[^1] Seaduse lähtekoht on seega tegelik väärtus.

**Kindlustussumma** on summa, mille piires kindlustusandja kohustub hüvitama. See määratakse lepingus ja on kindlustusmakse arvutamise alus.

**Kokkuleppeline kindlustusväärtus** on pooltevaheline kokkulepe, mille järgi teatud summat loetakse kindlustusväärtuseks. Saamata jäänud tulu kindlustamisel seda kokku leppida ei saa. Kui kokkuleppeline väärtus ületab oluliselt tegelikku väärtust kindlustusjuhtumi ajal, lähtutakse tegelikust väärtusest.[^2]

**Uusväärtus** (taastamisväärtus) tähendab, et hüvitatakse samaväärse uue vara maksumus ilma amortisatsiooni mahaarvamiseta. See ei ole seaduse lähtekoht ja peab olema lepingus kokku lepitud. Uusväärtuse tingimustes nõutakse tavaliselt, et vara tegelikult taastatakse kindla aja jooksul.

## 2. Alakindlustuse reegel

Kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi ajal väiksem kui kindlustusväärtus, vastutab kindlustusandja kahju eest üksnes kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhte ulatuses.[^3] Reegel kehtib ka osalise kahju korral, mis on alakindlustuse kõige ootamatum tagajärg: kahjusumma on väike võrreldes kindlustussummaga, kuid hüvitist vähendatakse ikkagi.

**Arvutusnäide.** Tootmishoone taastamismaksumus on kindlustusjuhtumi ajal 3 000 000 eurot. Kindlustussumma on 2 400 000 eurot. Veekahju taastamiskulu on 150 000 eurot ja omavastutus 5 000 eurot.

- suhe: 2 400 000 / 3 000 000 = 0,8;
- proportsionaalne hüvitis: 150 000 × 0,8 = 120 000 eurot;
- omavastutuse mahaarvamine (eeldusel, et leping arvab selle maha pärast proportsiooni): 120 000 – 5 000 = 115 000 eurot.

Kindlustusvõtja kannab seega 35 000 eurot, kuigi kahju on alla 7% kindlustussummast. Omavastutuse ja proportsiooni järjekord sõltub lepingust ning seda tasub kontrollida.

Riigikohus on alakindlustuse arvutust kinnitanud valemiga „kindlustussumma / kindlustusväärtus × kahju“ ja rõhutanud, et väärtus tuleb määrata taastamisväärtuse kaudu, kui see on lepingu alus.[^4]

**Arvutusnäide.** Kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi ajal on 200 000 eurot, rahaliselt kokkulepitud kindlustussumma 100 000 eurot ja kahju 40 000 eurot. Kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse on 100 000 / 200 000 = 0,5, mistõttu hüvitis on enne omavastutuse arvestamist 40 000 × 0,5 = 20 000 eurot (VÕS § 482). Kui leping näeb ette esimese riski kindlustuse või alakindlustuse tolerantsi või kui kindlustussumma on kokku lepitud taastamisväärtusena, tuleb enne arvutamist kontrollida lepingu alust (vt p 3).

## 3. Millal alakindlustuse reegel ei kohaldu

Kindlustusväärtuse ja alakindlustuse sätted on dispositiivsed: need ei kuulu VÕS § 427 lõike 1 poolkohustuslike sätete hulka, mistõttu pooled võivad leppida kokku kindlustusvõtjale soodsama lahenduse.[^5] Alakindlustuse reegel ei kohaldu eelkõige järgmistel juhtudel:

1. **kindlustussumma on kokku lepitud taastamisväärtusena.** Riigikohus on leidnud, et kui pooled leppisid kokku, et kindlustussumma vastab ehitise taastamisväärtusele, ei saa kindlustusandja hiljem tugineda alakindlustusele; ebaõige teave hoone suuruse kohta võib olla tähtis teatamiskohustuse rikkumise kaudu, mitte alakindlustuse kaudu;[^6]
2. **esimese riski kindlustus** (*first loss*) – kindlustusandja hüvitab kahju kindlustussumma piires ilma proportsioonita;
3. **alakindlustuse loobumine** (*waiver*) – leping sätestab, et alakindlustust ei arvestata, kui see ei ületa teatud protsenti (nt 10–20%);
4. **väärtuse kinnitamine**: kindlustusandja on ise hinnanud väärtuse (nt ülevaatusel) ja kinnitanud kindlustussumma piisavust.

Eristada tuleb kahte olukorda. Kui pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma ise on taastamisväärtus, ei saa alakindlustust tekkida. Kui poliisis on aga kindel rahaline kindlustussumma ja taastamisväärtus on üksnes kindlustusväärtuse või kahju hindamise viis, võib alakindlustus tekkida, kui rahaline kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem; otsustav on poolte kokkulepe kindlustussumma kohta (analüütiline järeldus VÕS § 426, § 482 ja Riigikohtu lahendi põhjal).[^6]

Kui kindlustusandja kasutab kindlustussumma määramiseks oma hindamismudelit (nt ruutmeetri hinda), on küsitav, kas ta saab hiljem tugineda alakindlustusele. Selline olukord tuleb lahendada lepingu tõlgendamise ja kindlustusandja selgitamiskohustuse alusel.

## 4. Poliisi kindlustussumma ei ole kokkuleppeline väärtus

Riigikohus on leidnud, et poliisile märgitud kindlustussumma ei ole iseenesest kokkuleppeline kindlustusväärtus VÕS § 480 tähenduses.[^7] Kindlustusvõtja ei saa seega nõuda kindlustussummat, kui tegelik kahju on väiksem. Hüvitamise põhimõtte järgi ei maksa kindlustusandja rohkem kui tegelik kahju, isegi kui kindlustussumma on suurem.[^8] Ülekindlustuse korral võib kindlustusandja tugineda hüvitise piiramisele tegeliku kahjuga ka ilma kindlustussummat eelnevalt vähendamata.[^9]

## 5. Taastamine ja ehitushindade tõus

Ehitise kindlustuse puhul tekib küsimus, millise aja hinnad on aluseks. Riigikohus on leidnud, et pärast kindlustusjuhtumit toimunud ehitushindade tõusu tuleb arvestada, kui see väljendub mõistliku aja jooksul ehitise taastamiseks tehtavates vajalikes ja põhjendatud kuludes, sest kindlustusväärtuse sätet tuleb tõlgendada koos VÕS § 476 lõikega 1, mille eesmärk on kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine.[^10] See ei tähenda iga hilisema hinnatõusu ega ehitise parendamise kulude automaatset hüvitamist. See on kindlustusvõtjale oluline, sest taastamine võib kesta aasta või kauem.

Varasemas praktikas on Riigikohus leidnud, et ehitise kahju on selle ehitusväärtus, kindlustusandja vastutust ei mõjuta see, et kindlustatu ei taasta ehitist, ning hüvitise sidumine taastamisega vajab selget kokkulepet.[^11] Käibemaks hüvitatakse siis, kui vara taastatakse.[^7]

## 6. Varakogum ja tõendamine

Asjade kogumi kindlustamisel kuuluvad kaitse alla kõik asjad, mis kogumi kindlustusjuhtumi ajal moodustavad.[^12] Kindlustusvõtja peab siiski tõendama hävinud esemete koosseisu ja väärtuse. Riigikohus on kodukindlustuse kaasuses leidnud, et kindlustusväärtuse sätted on dispositiivsed, kuid kindlustusvõtja tõendamiskohustus säilib.[^13] Tõendamiskoormus ei tohi siiski olla ebamõistlik: tüüptingimus, mis lubab kahju tõendada üksnes kindlate dokumentidega, võib olla tarbija suhtes tühine.[^14]

## 7. Kuidas alakindlustust vältida

- Lase kindlustusväärtus hinnata sõltumatul ehitusekspertil vähemalt iga 3–5 aasta järel või pärast olulisi ümberehitusi.
- Lepi kokku indekseerimine (ehitushinnaindeksi järgi).
- Nõua alakindlustuse loobumise klauslit või taastamisväärtuse kokkulepet.
- Dokumenteeri kindlustusandjale antud teave (pind, ehitusaasta, konstruktsioonid), sest ebaõige teave võib hiljem viia teatamiskohustuse rikkumise vastuväiteni.
- Kontrolli, kas kindlustussumma hõlmab ka lammutus- ja koristuskulusid ning ametiasutuse nõuetest tulenevaid lisakulusid või on need eraldi alamlimiidiga.

## Seotud lehed

- [Varakindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/varakindlustus)
- [Ettevõtte varakindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/varakindlustus/ettevotte-vara)
- [Kodukindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/kodukindlustus)
- [Riigikohtu praktika: kindlustusväärtus, ala- ja ülekindlustus](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/kahjukindlustus-kindlustusvaartus-ala-ja-ulekindlustus-huvitise)
- [Lepingueelne teavitamiskohustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/lepingueelne-teavitamiskohustus)

## Viited

[^1]: VÕS § 479 lg 1–3 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S
[^2]: VÕS § 480 lg 1–3 (viide 1).
[^3]: VÕS § 482 (viide 1).
[^4]: RKTKo 19.04.2005, 3-2-1-28-05, p 18–20. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-28-05
[^5]: VÕS § 427 lg 1 (viide 1); RKTKo 18.01.2006, 3-2-1-155-05, p 16. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-155-05
[^6]: RKTKo 06.11.2024, 2-22-18155, p 10–14. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-22-18155
[^7]: RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-133-12, p 23–26. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-133-12
[^8]: VÕS § 477 (viide 1).
[^9]: RKTKo 20.11.2007, 3-2-1-104-07, p 12–13. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-104-07
[^10]: RKTKo 21.12.2021, 2-18-12360, p 10–12. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-18-12360
[^11]: RKTKo 08.12.2008, 3-2-1-113-08, p 13–17. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-113-08
[^12]: VÕS § 476 lg 2 (viide 1).
[^13]: RKTKo 18.01.2006, 3-2-1-155-05, p 18–20 (viide 5).
[^14]: RKTKo 28.11.2007, 3-2-1-106-07, p 10–12. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-106-07