# Kindlustuse vormid: vabatahtlik, kohustuslik ja sundkindlustus

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kindlustuse-vormid/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-10

> Kindlustuse kolm vormi Eesti õiguses: vabatahtlik, kohustuslik (VÕS § 422¹ lg 1) ja sundkindlustus (§ 422¹ lg 2), näited ja vaidluses olulised erisused.

**Lühidalt.** Kindlustuse vorm näitab, millest kindlustussuhe tuleneb ja kui palju on pooltel lepinguvabadust. Enamik kindlustusi on **vabatahtlikud**: kindlustusvõtja otsustab ise, kas, millise kindlustusandjaga ja millistel tingimustel ta lepingu sõlmib. **Kohustusliku kindlustuse** korral on kindlustusvõtja seaduses sätestatud juhul kohustatud kindlustuslepingu sõlmima; lepingule kohaldub võlaõigusseadus (VÕS) kohustuslikku kindlustust kehtestavast seadusest tulenevate erisustega. **Sundkindlustuse** korral on kindlustusvõtja seaduse alusel kohustatud tasuma kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul.[^1] Vormist sõltub, milline seadus kohaldub, kui palju saab tingimustes kokku leppida ja kelle vastu nõue esitatakse.

Kindlustuse vorm ei ole sama mis kindlustusliik. Kindlustusliik (kahju-, elu- või edasikindlustus) näitab, millist riski kindlustatakse ja kuidas hüvitis arvutatakse; vt [Kahju-, elu- ja edasikindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kahju-elu-ja-edasikindlustus). Sama liik võib esineda eri vormides: näiteks advokaadibüroo pidaja kutsekindlustus on seadusest tulenevalt kohustuslik vastutuskindlustus, eraisiku vastutuskindlustus aga vabatahtlik.

## Vabatahtlik kindlustus

Vabatahtlik kindlustus põhineb lepinguvabadusel. Pooled lepivad kokku kindlustatud riskides, kindlustussummas, omavastutuses ja välistustes. Lepingule kohaldub VÕS-i kindlustuslepingu regulatsioon, mis on suures osas poolimperatiivne: kindlustusvõtja kahjuks sellest kõrvale kalduda ei saa.[^2] Lepinguvabadust piiravad ka tüüptingimuste reeglid: üllatuslik tingimus ei saa lepingu osaks ja ebamõistlikult kahjustav tingimus on tühine (vt [Tüüptingimuste tõlgendamine](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused)).

Vabatahtlikud on näiteks kodu-, kasko-, reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustus ning ettevõtte vara-, ärikatkestus-, D&O-, Crime- ja küberkindlustus (vt [Kindlustusteenused](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kindlustusteenused)). Kui ettevõtja võtab kindlustuse panga, rendileandja või tellija nõudel, tuleneb kohustus lepingust, mitte seadusest; kindlustusleping ise on siis vabatahtliku kindlustuse vormis, kuigi selle puudumine võib rikkuda lepingut partneriga (analüütiline järeldus).

## Kohustuslik kindlustus

VÕS § 422¹ lg 1 järgi on kindlustusvõtja seaduses sätestatud juhul kohustatud kindlustuslepingu sõlmima. Kohustusliku kindlustuse lepingule kohaldub VÕS kohustuslikku kindlustust kehtestavast seadusest tulenevate erisustega.[^1] Leping sõlmitakse ka siin eraõigusliku kindlustusandjaga, kuid kindlustuse olemasolu, minimaalne ulatus ja mõnikord ka kindlustussumma tulenevad eriseadusest.

Tüüpilised näited on kohustuslik liikluskindlustus, tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustus ning õigusvaldkonna kutse- ja ametikindlustused (näiteks advokaadibüroo pidaja ja notari kindlustus). Kohustusliku vastutuskindlustuse korral kehtivad VÕS-is erireeglid, sealhulgas kahjustatud isiku otsenõue kindlustusandja vastu ja kindlustusandja vabanemise piirangud kahjustatud isiku suhtes (vt [Kohustuslik vastutuskindlustus ja kahjustatud isiku otsenõue](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/vastutuskindlustus/kohustuslik-vastutuskindlustus)).

Kõik seadusest tulenevad kohustuslikud kindlustused koos õiguslike alustega on koondatud lehele [Kohustuslikud kindlustused Eestis](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kohustuslikud-kindlustused-eestis).

## Sundkindlustus

VÕS § 422¹ lg 2 järgi on sundkindlustuse korral kindlustusvõtja seaduses sätestatud juhul kohustatud tasuma kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul. VÕS-i kohaldatakse sundkindlustusele üksnes siis, kui sundkindlustust kehtestav seadus nii sätestab.[^1] Sundkindlustuses ei vali isik kindlustusandjat ega lepi tingimustes kokku: kindlustussuhe ja hüvitise maksja tulenevad seadusest.

Näited on automaatne liikluskindlustus, mida korraldab Liikluskindlustuse Fond,[^3] ja vaktsiinikindlustus, mille puhul tasub vaktsiinikindlustusmakset vaktsiini turustaja (hulgimüügi või ravimite tootmise tegevusloa omaja või muu isik, kes toodab Eestis või veab sisse vaktsiine Eestis turustamiseks ja kasutamiseks) ja hüvitab Tervisekassa.[^4] Avalik-õiguslik sotsiaalkindlustus (ravikindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus) ei ole VÕS-i mõttes kindlustusleping; vaidlused selle üle lahendatakse reeglina haldusmenetluses ja halduskohtus (vt [Kindlustussüsteem Eestis](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem)).

## Miks vorm on vaidluses oluline

| Küsimus | Vabatahtlik kindlustus | Kohustuslik kindlustus | Sundkindlustus |
|---|---|---|---|
| Kust tuleb kindlustamise kohustus? | kohustust ei ole (võib tuleneda lepingust partneriga) | seadusest | seadusest (makse- või maksukohustus) |
| Kes hüvitab? | kindlustusandja | kindlustusandja | avalik-õiguslik isik või avalikku ülesannet täitev eraõiguslik isik |
| Kohalduv õigus | VÕS | VÕS koos eriseaduse erisustega | eriseadus; VÕS üksnes eriseaduse viite korral |
| Tingimuste vabadus | VÕS-i poolimperatiivsete normide ja tüüptingimuste reeglite piires | eriseaduse miinimumnõuete piires | tingimused tulenevad seadusest |

Praktilised järeldused:

1. Tee esmalt kindlaks, kas kindlustussuhe põhineb lepingul või seadusel.
2. Kohustusliku vastutuskindlustuse korral kontrolli kahjustatud isiku otsenõuet ja kindlustusandja vabanemise piiranguid.
3. Sundkindlustuses kontrolli, kas eriseadus viitab VÕS-ile ja millises menetluses vaidlus lahendatakse.

## Seotud lehed

- [Kohustuslikud kindlustused Eestis](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kohustuslikud-kindlustused-eestis)
- [Kahju-, elu- ja edasikindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kahju-elu-ja-edasikindlustus)
- [Kindlustusteenused](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kindlustusteenused)
- [Kohustuslik vastutuskindlustus ja kahjustatud isiku otsenõue](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/vastutuskindlustus/kohustuslik-vastutuskindlustus)
- [Kindlustussüsteem Eestis](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem)

## Viited

[^1]: Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 422¹ lg 1–2 (redaktsioonis RT I, 07.07.2015, 1; jõust. 01.01.2016). Kättesaadav: <https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018>.
[^2]: VÕS § 427 lg 1.
[^3]: Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 3, § 7, §-d 60–68 (RT I, 29.06.2024, 12; jõust. 01.01.2025). – https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS
[^4]: Ravimiseadus § 99¹⁴ lg 3, § 99¹⁵ lg 1, §-d 99¹⁴–99²⁰ (RT I, 11.07.2026, 37; jõust. 01.10.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/RavS