# Kindlustusprogramm ettevõttele ja eraisikule: kuidas üles ehitada

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustusprogramm/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-10

> Kuidas koostada ettevõtte või eraisiku kindlustusprogramm: struktuur, limiidid, alamlimiidid, omavastutus, katteaugud ja küsimused maaklerile.

Kindlustusprogramm on kõigi kindlustuslepingute kogum, mis koos peab katma isiku või ettevõtte olulised riskid. Programmi kvaliteet ei sõltu lepingute arvust ega kindlustusmaksete suurusest, vaid sellest, kas lepingud on valitud riskide põhjal, kas limiidid vastavad realistlikule kahjule ja kas lepingute vahel ei ole auke. Tüüpiline probleem ei ole kindlustuse puudumine, vaid see, et lepingud on ostetud eri ajal, eri loogikaga ja keegi ei ole kontrollinud, kas need moodustavad terviku.

## Alamlehed

- **[Ettevõtte kindlustusprogramm](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusprogramm/ettevote)**: programmi kolm tasandit, vara- ja vastutuskindlustus, küber, Crime ja D&O, limiidid ja limiiditornid, alamlimiidid, omavastutus, rahvusvaheline programm, küsimused maaklerile ja kindlustusandjale.
- **[Eraisiku kindlustusprogramm](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusprogramm/eraisik)**: kodu, sõiduk, tervis ja elu, reisimine, vastutus, õigusabi, internetipettused, juhatuse liikme isiklik risk, küsimused enne lepingu sõlmimist.
- **[Korduma kippuvad küsimused](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusprogramm/kkk)**: 25 küsimust ja vastust limiitide, alamlimiitide, omavastutuse, ala- ja mitmekordse kindlustuse, teatamise ja maakleri rolli kohta.

## Viis põhimõtet

**1. Alusta riskidest, mitte toodetest.** Kõigepealt tuleb kirja panna, millised sündmused oleksid majanduslikult rasked või pöördumatud: kodu hävimine, raske tervisekahju, kolmandale isikule tekitatud suur kahju, ettevõtte tegevuse seiskumine, suur pettus. Alles siis saab valida lepingud. Ettevõtte jaoks on metoodika lahti kirjutatud rubriigis [ettevõtte riskijuhtimine ja kindlustus](https://kindlustusoigus.ee/riskijuhtimine).

**2. Kindlusta suured riskid, kanna väikesed ise.** Kindlustus on kõige kasulikum riskide puhul, mida ei ole võimalik ise kanda. Väikesed ja sagedased kahjud on sageli mõistlikum kanda omavastutusena ja säästa kindlustusmakselt.

**3. Kindlustussumma peab vastama tegelikule väärtusele.** Kui kindlustussumma on kindlustusväärtusest väiksem, võib hüvitis väheneda proportsionaalselt (alakindlustus, VÕS § 482).[^1] Riigikohtu praktika järgi tuleb eristada kindlustussummat ja kindlustusväärtust; kui pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma ise on taastamisväärtus, alakindlustust ei teki.[^2] Kui lepingus on aga fikseeritud rahaline kindlustussumma, ei kõrvalda pelk taastamisväärtuse järgi arvutamine või hindamine võimalikku alakindlustust; seepärast tuleb esmalt lugeda, kuidas leping kindlustussumma määratleb. Liiga kõrge kindlustussumma ei suurenda hüvitist üle kahju (VÕS § 477).[^1]

**4. Loe definitsioone, välistusi ja alamlimiite.** Lepingu tegelik ulatus selgub tingimustest. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust küll selle kasutaja, tavaliselt kindlustusandja, kahjuks (VÕS § 39 lg 1), kuid see ei loo katet, mida lepingus ei ole.[^3]

**5. Vaata programm üle.** Elukorraldus ja ettevõtte tegevus muutuvad: uus kodu, remont, laenu võtmine, laste sünd, ettevõtte laienemine, uus IT-süsteem. Programm tuleb üle vaadata vähemalt kord aastas ja iga olulise muutuse järel. Riski suurenemisest tuleb kindlustusandjale ka teatada (VÕS § 443–447).[^4]

## Seaduse kaitse ja selle piirid

Eesti võlaõigusseadus kaitseb kindlustusvõtjat: paljudest kindlustuslepingu sätetest ei saa kindlustusvõtja kahjuks kõrvale kalduda (VÕS § 427 lg 1). Suurriskide korral, kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele kolmest kriteeriumist (bilansimaht üle 6,6 miljoni euro, netokäive üle 13,6 miljoni euro, majandusaasta keskmine töötajate arv vähemalt 250), võivad pooled teatud kindlustusliikides kokku leppida ka teisiti (VÕS § 427 lg 3).[^5] Suure ettevõtte jaoks on lepingu sõnastus seetõttu veelgi olulisem.

Kindlustusandja ja kindlustusagent peavad välja selgitama kliendi kindlustushuvi ja nõudmised ning pakkuma neile vastavat lepingut; kindlustusmaakler tegutseb kliendi huvides (KindlTS § 184, § 198, § 221).[^6] See ei vabasta klienti kohustusest anda õiget teavet: lepingu sõlmimisel tuleb kindlustusandjale teatada kõigist teadaolevatest olulistest asjaoludest (VÕS § 440).[^4]

## Seotud lehed

- [Ettevõtte riskijuhtimine ja kindlustus](https://kindlustusoigus.ee/riskijuhtimine)
- [Kindlustusliigid](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid)
- [Kindlustuslepingu regulatsioon](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon)
- [Esimesed 72 tundi pärast kahju](https://kindlustusoigus.ee/juhend-72-tundi)
- [Korduma kippuvad küsimused](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusprogramm/kkk)

## Viited

[^1]: Võlaõigusseadus (VÕS) § 477, § 482 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S
[^2]: RKTKo 06.11.2024, 2-22-18155/63, p 12–14. – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-22-18155/63
[^3]: VÕS § 39 (viide 1); RKTKo 11.06.2007, 3-2-1-64-07, p 9–13. – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-64-07
[^4]: VÕS § 440, § 443–447 (viide 1).
[^5]: VÕS § 427 lg 1, 3 (viide 1).
[^6]: Kindlustustegevuse seadus (KindlTS) § 184, § 198, § 221 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS