# EL kindlustusõigus: Solventsus II, IDD, liikluskindlustus, PEICL

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/el-oigus/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-11

> EL õiguse mõju Eesti kindlustusele: Solventsus II, IDD, liikluskindlustuse direktiiv, PRIIP, DORA, Rooma I ja PEICL kui mudelreeglistik.

> **Lühidalt.** Euroopa Liit on ühtlustanud kindlustustegevuse (kes ja kuidas tohib kindlustust pakkuda) ja teatud osas turustamise, kuid mitte kindlustuslepinguõigust üldiselt. Põhiaktid on Solventsus II direktiiv (usaldatavus ja ühtne tegevusluba), kindlustustoodete turustamise direktiiv IDD, liikluskindlustuse direktiiv, PRIIP-määrus investeerimisriskiga elukindlustuse kohta ja digitaalse tegevuskerksuse määrus DORA. Kohaldatava õiguse reeglid tulenevad Rooma I määrusest. Euroopa kindlustuslepinguõiguse põhimõtted (PEICL) on akadeemiline mudelreeglistik, mis ei ole kehtiv õigus, kuid on oluline võrdlus- ja tõlgendusallikas.

## 1. Mida EL on ühtlustanud ja mida mitte

Eesti kindlustusõigus on tihedalt seotud EL õigusega, kuid EL ei ole ühtlustanud kindlustuslepinguõiguse põhiinstituute: teavitamiskohustuse rikkumise tagajärgi, riski suurenemist, kindlustusjuhtumist teatamist, hoolsuskohustusi, regressi. Need on igas liikmesriigis erinevad; Eestis on need VÕS-is. EL reguleerib peamiselt kindlustustegevust ning teatud valdkondades lepingut (liikluskindlustus, teabekohustused, turustamine).

## 2. Solventsus II

Kindlustusdirektiivide põlvkonnad (1970. aastatest kuni 1990. aastate kolmanda põlvkonnani) lõid ühtse tegevusloa ja päritoluriigi järelevalve põhimõtte. Need on konsolideeritud Solventsus II direktiivi 2009/138/EÜ, mis lisas riskipõhised kapitalinõuded ja juhtimisnõuded.[^1] Eestis on direktiiv üle võetud kindlustustegevuse seadusega.[^2] Direktiivi muudeti direktiiviga (EL) 2025/2 ja vastu võeti kindlustusandjate taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (EL) 2025/1 (vt [Järelevalve](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/jarelevalve)).[^3]

Kindlustusvõtja jaoks olulisim Solventsus II põhimõte on **Euroopa pass**: teise liikmesriigi kindlustusandja võib Eestis tegutseda oma päritoluriigi tegevusloa alusel (vt [Turuosalised](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/turuosalised)).

## 3. Kindlustustoodete turustamise direktiiv (IDD)

Direktiiv (EL) 2016/97 kehtestab turustamise reeglid kõigile turustajatele, sealhulgas kindlustusandjatele, maakleritele, agentidele ja kõrvaltegevusena tegutsevatele agentidele.[^4] Peamised nõuded on kliendi nõudmiste ja vajaduste väljaselgitamine, standardne teabedokument (IPID) kahjukindlustuses, tooteomaniku ja sihtturu nõuded, huvide konflikti vältimine, tasude avalikustamine, professionaalsed teadmised ja investeerimisriskiga toodete sobivuse hindamine. Eestis jõustusid peamised muudatused 1. oktoobril 2018 KindlTS-i ja VÕS-i muudatustega. Täpsemalt vt [Kindlustuse turustamine ja IDD](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kindlustuse-turustamine-idd).

## 4. Liikluskindlustuse direktiiv

Direktiiv 2009/103/EÜ (muudetud direktiiviga (EL) 2021/2118) ühtlustab mootorsõidukite tsiviilvastutuse kindlustuse: kindlustuskohustuse, miinimumsummad, piiriüleste nõuete lahendamise (nõuete esindajad, hüvitusasutused, teabekeskused) ning kahjustatud isiku otsenõude.[^5] Eestis on direktiiv üle võetud [liikluskindlustuse seadusega](https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS). Euroopa Kohtu praktika (nt sõiduki kasutamise mõiste kohta) on oluliselt mõjutanud LKindlS-i tõlgendamist; Riigikohus on kasutanud seda praktikat näiteks traktori kui sõiduki ja põllul toimunud kahju hindamisel.[^6] 2024. aasta LKindlS-i reform lähtus muu hulgas direktiivi muudatustest. Vt [Liikluskindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/liikluskindlustus).

## 5. PRIIP, PEPP ja DORA

**PRIIP-määrus** (EL) nr 1286/2014 nõuab investeerimisriskiga elukindlustuse ja muude pakendatud investeerimistoodete puhul standardset põhiteabedokumenti (KID), mis tuleb jaeinvestorile anda enne lepingu sõlmimist.[^7]

**PEPP-määrus** (EL) 2019/1238 lõi üleeuroopalise personaalse pensionitoote, mida võivad pakkuda ka kindlustusandjad; Eesti maksuõigus kohtleb PEPP-i sarnaselt täiendava kogumispensioniga (vt [Kindlustuse maksustamine](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kindlustuse-maksustamine)).[^8]

**DORA** (digitaalse tegevuskerksuse määrus) kehtestab finantsüksustele, sh kindlustusandjatele ja suurematele vahendajatele, IKT riskijuhtimise, intsidentidest teatamise ja kolmandatest isikutest teenuseosutajate riski juhtimise nõuded. KindlTS-is on vastavad teavitamise ja vahendaja digitaalse tegevuskerksuse sätted.[^9]

## 6. Tootevastutuse direktiiv ja tehisaru

Uus tootevastutuse direktiiv (EL) 2024/2853 tuleb üle võtta 9. detsembriks 2026; see laiendab tootja vastutust tarkvarale ja tehisarule ning muudab tõendamiskoormust.[^10] See mõjutab otseselt toote-, kutsevastutus- ja küberkindlustuse riske (vt [Tootevastutuskindlustus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/vastutuskindlustus/tootevastutuskindlustus)).

## 7. Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

Kindlustuslepingule kohaldatava õiguse määrab lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse määrus (Rooma I), mille artikkel 7 sisaldab kindlustuslepingute erireegleid: suurriskide puhul on õiguse valik vaba, massiriskide puhul piiratud ja seotud riski asukohaga.[^11] Kohustusliku kindlustuse puhul võib liikmesriik nõuda oma õiguse kohaldamist. Lisaks kohaldatakse Eesti tüüptingimuste kaitsesätteid Eestiga oluliselt seotud lepingutele sõltumata valitud õigusest.[^12]

Kohtualluvuse määrab Brüsseli I bis määrus, mille kindlustusasjade jagu kaitseb kindlustusvõtjat, kindlustatut, soodustatud isikut ja kahjustatud isikut: neid võib kindlustusandja hagida üldjuhul üksnes nende elu- või asukohas, samas kui nemad võivad hagi esitada ka oma elukohas.[^13] Vt ka [Choice of law and jurisdiction](https://insurancelawestonia.ee/guides/choice-of-law-jurisdiction-insurance-estonia/).

## 8. PEICL: Euroopa kindlustuslepinguõiguse põhimõtted

**Principles of European Insurance Contract Law (PEICL)** on Restatement of European Insurance Contract Law projekti töörühma koostatud mudelreeglistik, mis pakub ühtset Euroopa kindlustuslepinguõigust valikulise (*opt-in*) režiimina. PEICL ei ole Eestis kehtiv õigus ega EL õigusakt, kuid sellel on kolm praktilist tähendust:

1. **võrdlusalus**: PEICL koondab Euroopa riikide lahendusi ja võimaldab hinnata, kas Eesti norm kaitseb kindlustusvõtjat piisavalt;
2. **tõlgendusabi**: kui VÕS-i säte on mitmeti mõistetav, võib PEICL-i lahendus toetada kindlustusvõtja huvidega paremini arvestavat tõlgendust;
3. **seadusandlik suund**: PEICL eelistab rikkumiste korral proportsionaalseid tagajärgi „kõik või mitte midagi“ lahendusele ning seob kindlustusvõtja lepingueelse teavitamiskohustuse selgete ja täpsete küsimustega.

Autori uurimistöö on näidanud, et VÕS on mitmes küsimuses kindlustusandjale soodsam kui PEICL, eriti kindlustusjuhtumijärgsete kohustuste ja lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumise tagajärgede osas.[^14] Riigikohus on proportsionaalsust oma praktikas järjekindlalt tugevdanud: hoolsuskohustuse rikkumine vabastab kindlustusandja üldjuhul üksnes ulatuses, milles rikkumine mõjutas kindlustusjuhtumi toimumist või riski.[^15]

## Seotud lehed

- [Kindlustussüsteem Eestis](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem)
- [Järelevalve: Finantsinspektsioon ja EIOPA](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/jarelevalve)
- [Kindlustuse turustamine ja IDD](https://kindlustusoigus.ee/kindlustussusteem/kindlustuse-turustamine-idd)
- [Roheline kaart ja välisriigis toimunud kahju](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/liikluskindlustus/roheline-kaart-ja-valisriigi-kahjud)
- [Kindlustuslepingu regulatsioon](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon)
- [EL direktiivid ja määrused](https://kindlustusoigus.ee/oiguslik-regulatsioon/el-direktiivid)
- [Euroopa Kohtu lahendid kindlustusõiguses](https://kindlustusoigus.ee/euroopa-kohus)

## Viited

[^1]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ (Solventsus II). – ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
[^2]: KindlTS (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS
[^3]: Direktiiv (EL) 2025/2. – https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2025/2/oj
[^4]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, 20.01.2016, kindlustustoodete turustamise kohta. – ELT L 26, 02.02.2016, lk 19.
[^5]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ. – ELT L 263, 07.10.2009, lk 11; direktiiv (EL) 2021/2118. – ELT L 430, 02.12.2021, lk 1.
[^6]: RKTKo 20.05.2022, 2-19-19203, p 11–19. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-19-19203
[^7]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2014; VÕS § 428 lg 2 p 4 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S
[^8]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1238; TuMS § 21 lg 1 ja 3². – https://www.riigiteataja.ee/akt/TuMS
[^9]: KindlTS § 105¹, § 181¹ (viide 2).
[^10]: Direktiiv (EL) 2024/2853, ülevõtmise ning kehtetuks tunnistamise ja üleminekusätted. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32024L2853
[^11]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I), art 7 lg 2–4. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008R0593
[^12]: VÕS § 36 lg 2–3 (viide 7).
[^13]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I bis), II peatüki 3. jagu (art 10–16), eriti art 11, 13 ja 14. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R1215
[^14]: O.-J. Luik. The application of principles of European insurance contract law to policyholders of the Baltic States: A measure for the protection of policyholders. Dissertationes Iuridicae Universitatis Tartuensis 59. Tartu 2016; O.-J. Luik. Policyholder Obligations After an Insured Event: Are Baltic Insurance Laws Too Insurer-Friendly Compared to the Principles of European Insurance Contract Law? – Baltic Journal of Law & Politics 2012/5(1), lk 137–164.
[^15]: RKTKo 28.06.2024, 2-22-2313/65, p 15, 17. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-22-2313; RKTKo 25.03.2026, 2-23-10549/35, p 10–15. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-23-10549
