# KKK kindlustusvaidlus: keeldumine, tähtajad ja kohus Aadress: https://kindlustusoigus.ee/kkk/vaidlus/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-08 > Korduma kippuvad küsimused kindlustusvaidluse kohta: katte puudumine vs vabanemine, tähtajad, tõendamine, viivis, lepitus, kohus, kulud. Siin on vastused küsimustele, mis tekivad nii eraisikul kui ka ettevõttel pärast kahju, keeldumist või hüvitise vähendamist: millise otsusega on tegemist, millised tähtajad kehtivad, kes peab mida tõendama, kuidas vaidlust kohtuväliselt lahendada ja millal on vaja kindlustusadvokaati. Vastused on üldised ega asenda konkreetse juhtumi analüüsi: kindlustusvaidluse tulemus sõltub alati poliisist, tingimustest, ajajoonest ja tõenditest. Normiviited on võlaõigusseaduse (VÕS) redaktsioonile RT I, 20.06.2026, 18, kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) redaktsioonile RT I, 11.07.2026, 140 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsioonile RT I, 31.12.2024, 48, seisuga november 2026. --- ### Mis vahe on täitmiskohustusest vabanemisel ja katte puudumisel? **Katte puudumisel** ei ole kindlustusjuhtumit tekkinudki: sündmus ei vasta kindlustusjuhtumi määratlusele või langeb tõelise välistuse alla. **Täitmiskohustusest vabanemisel** kindlustusjuhtum toimus ja oli kaetud, kuid seadusest või lepingust tulenev alus (nt maksmata makse, kohustuse rikkumine, tahtlus) vabastab kindlustusandja täielikult või osaliselt. Vahe on oluline, sest vabanemine eeldab üldjuhul süüd ja põhjuslikku seost ning on piiratud poolimperatiivsete normidega (VÕS § 452 lg 2), katte puudumine aga mitte. Kohus peab enne tingimuse kehtivuse hindamist kindlaks tegema, kumba liiki tingimusega on tegemist.[^1] ### Mis vahe on tühistamisel, taganemisel ja ülesütlemisel? - **Tühistamine** (TsÜS § 90–101): pettuse või olulise eksimuse tõttu; leping on algusest kehtetu; tähtaeg kuus kuud teadasaamisest, lõpp-piir kolm aastat. - **Taganemine** (VÕS § 441–442): kindlustusvõtja süülise lepingueelse teatamiskohustuse rikkumise tõttu; tähtaeg üks kuu teadasaamisest, lõpp-piir kolm aastat; pärast kindlustusjuhtumit kehtib põhjusliku seose filter. - **Ülesütlemine** (nt VÕS § 446, § 458, § 470, § 493): leping lõpeb edasiulatuvalt; alused ja tähtajad sõltuvad põhjusest, tihti üks kuu teadasaamisest. Need ei ole sünonüümid. Kindlustusandja peab avalduses selgelt ütlema, millist õigust ta kasutab; pelk keeldumisotsus ei ole taganemine ega tühistamine. ### Kas kindlustusandja võib kohtus esitada uusi keeldumise põhjusi, mida ta otsuses ei maininud? Jah. Riigikohtu praktika kohaselt võib kindlustusandja esitada kohtumenetluses kõik vastuväited, sh need, mida ta keeldumisotsuses ei märkinud.[^2] Kindlustusvõtja peab seega analüüsima kõiki võimalikke aluseid, mitte üksnes otsuses nimetatut. Samas ei pikenda see kujundusõiguste tähtaegu: kui kindlustusandja soovib lepingust taganeda või seda tühistada, peab ta seda tegema seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.[^3] ### Kes peab kohtus mida tõendama? Kindlustusvõtja peab tõendama lepingu olemasolu, kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse. Kindlustusandja peab tõendama keeldumise või vähendamise aluse: kohustuse rikkumise, süü, põhjusliku seose ja mõju ulatuse.[^4] VÕS § 448 lg 2 ei muuda seda jaotust.[^5] Kindlustusandja võib tõendada ka kaudsete tõenditega, kuid kohus peab näitama, kuidas kaudsed tõendid vaidlusalust asjaolu tõendavad.[^6] Kui kindlustusvõtja ei tee asjaolude uurimisel koostööd, võib tõendamiskoormis tema kahjuks ümber pöörata.[^7] ### Kui kaua mul on aega kindlustusandja vastu hagi esitada? Kehtib kaks eri tähtaega. **Aegumistähtaeg** on kolm aastat ja hakkab kulgema selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutus sissenõutavaks; kui nõudest on kindlustusandjale teatatud, peatub aegumine kuni tema otsuse kättesaamiseni, kuid kõige rohkem kümne aastani (VÕS § 475 lg 1–2). **Üheaastane hagi esitamise tähtaeg** kehtib siis, kui kindlustusandja keeldus kirjalikult ja selgitas tähtaja tagajärge (§ 475 lg 3). See on õigust lõpetav tähtaeg, mis möödub keeldumisotsuse kättesaamise kuupäevale vastaval päeval aasta pärast; e-kirjaga saadetud otsus loetakse majandustegevuses kättesaaduks hiljemalt sellele järgneval päeval, mil see jõudis serverisse.[^8] Hagi esitamine peatab aegumise üksnes nõutud summa ulatuses; nõude hilisemal suurendamisel tuleb arvestada aegumisega.[^9] ### Kas kindlustusandja peab maksma viivist? Jah. Kui hüvitis on sissenõutav (VÕS § 450) ja kindlustusandja ei maksa, tuleb tasuda viivist (VÕS § 113); viivise välistamise kokkulepe on tühine (§ 451). Vabatahtlikus vastutuskindlustuses, kus kahjustatud isikul ei ole otsenõuet, peab kindlustusandja maksma kahe nädala jooksul pärast nõude rahuldamist või tuvastamist (§ 515 lg 1); kui kahjustatud isikul on otsenõue, näiteks kohustuslikus vastutuskindlustuses (VÕS § 521 lg 1), ei ole § 515 lg 1 viivise algusaja erinorm. Riigikohus leidis kindlustusmaakleri kohustusliku vastutuskindlustuse andja vastu esitatud otsenõude asjas, et viivise arvutamise algusaeg määratakse VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi, st alates ajast, mil kahjustatud isik teatas kindlustusandjale oma nõudest või esitas hagi.[^10] ### Kas kindlustusandja võib minu nõude „hoida ootel“ kriminaalmenetluse lõpuni? Mitte piiramatult. VÕS-i üldreegli järgi peab kindlustusandja kahju kindlakstegemise toimingud lõpetama viivitamata ning kindlustusvõtjal on õigus nõuda selgitust ja vähemalt minimaalset väljamakset (§ 450, § 489 lg 1). Kriminaalmenetluse materjalid ei ole tsiviilkohtu jaoks siduvad ja nende hindamisel peab kohus arvestama kõiki tõendeid.[^11] Liikluskindlustuses on seaduses eraldi reguleeritud, millal kindlustusandja toimingute tähtaeg pikeneb kohtu-, kriminaal-, väärteo- või lepitusmenetluse tõttu (LKindlS § 39 lg 4); seegi eeldab, et menetluses tuvastatavatel asjaoludel on hüvitamiskohustuse jaoks oluline tähtsus. ### Mida teha, kui kindlustusandja teadis rikkumisest juba ammu, kuid keeldub alles kahju järel? Sellisel juhul tasub kontrollida mitut õiguslikku kaitset: - **ülesütlemata jätmine**: kui kindlustusandja teadis olulisest lepingurikkumisest ega öelnud lepingut ühe kuu jooksul üles, ei saa ta hiljem tugineda vabanemiskokkuleppele (VÕS § 470 lg 2); - **riski suurenemine**: kui ülesütlemis- või muutmistähtaeg oli kindlustusjuhtumi ajaks kasutamata möödunud, ei vabane kindlustusandja (§ 445 lg 3 p 1); - **taganemise tähtaeg**: lepingueelse rikkumise korral tuleb taganeda ühe kuu jooksul teadasaamisest (§ 442 lg 1); - **tühistamisõiguse lõppemine**: alust teades lepingu täitmine võib olla kinnitamine (TsÜS § 100); - **vastuolulise käitumise keeld**: kui kindlustusandja pikendas lepingut ja võttis makseid teadaolevast rikkumisest hoolimata (VÕS § 6).[^12] ### Kuidas vaidlust kohtuväliselt lahendada? Esmalt kirjalik pretensioon kindlustusandjale koos õigusliku põhjendusega; sageli lahendatakse vaidlus läbirääkimiste teel, kui keeldumise õiguslik alus on nõrk. Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseb kindlustuslepitus, mis on kliendile tasuta; lepitaja on erapooletu ega tee siduvat otsust ([EKsL lepitus](https://eksl.ee/lepitused/)). Tarbija võib pöörduda ka tarbijavaidluste komisjoni, välja arvatud vaidlustes, kus kahjunõue tuleneb surmast, kehavigastusest või tervisekahjustusest ([TKS § 40](https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS)). Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikus vastutuskindlustuses tegutseb seaduse alusel lepituskomisjon (TOKVS § 23–25). Ettevõtete vaidlustes kasutatakse ka vahekohut, kui see on kokku lepitud. Arvestage, et kohtuvälised läbirääkimised ei peata VÕS § 475 lg 3 üheaastast tähtaega. EKsL-i ja LKF-i lepitusorganite menetluskorra järgi peatub see tähtaeg lepitusmenetluse ajaks ning lepitusmenetluse kokkuleppe korral (see loetakse sõlmituks muu hulgas siis, kui kindlustusandja on EKsL-i või LKF-i liige) juba avalduse esitamisest. Peatumine ei kaitse, kui tähtaeg oli avalduse esitamise ajaks möödunud või kui vastaspool ei ole lepitusega seotud; kui avaldust menetlusse ei võeta, ei ole üheaastase tähtaja peatumise lõpp menetluskorras sõnaselgelt reguleeritud. Vt [lepitus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusvaidlused/lepitus) ja [tarbijavaidluste komisjon](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusvaidlused/tarbijavaidluste-komisjon). ### Kas kindlustusvaidluse kohtukulud võivad olla suuremad kui nõue? Võivad, mistõttu tuleb enne hagi hinnata nõude õiguslikku tugevust, tõendite olemasolu ja menetluskulude riski. Kaotaja hüvitab üldjuhul võitja menetluskulud. Kui nõue rahuldatakse osaliselt, jaotatakse kulud tavaliselt proportsionaalselt.[^13] Õigusabikulude kindlustus võib katta teie enda kulud (VÕS § 526–531); vastutuskindlustus katab vastutusnõude kaitse kulud (§ 511). Kindlustusvaidluses on sageli otstarbekas tellida enne hagi sõltumatu eksperdiarvamus kahju põhjuse ja suuruse kohta. --- ### Kindlustusandja saatis mulle „lõpliku kokkuleppe“ allkirjastamiseks. Mida see tähendab? Kokkulepe, millega nõustute hüvitise summaga ja loobute edasistest nõuetest, on kompromiss. Pärast allkirjastamist on hiljem lisanõuet raske esitada, isegi kui selgub täiendav kahju. Enne allkirjastamist kontrollige, kas kokkulepe hõlmab kõiki kahjuliike (sh varjatud kahjud, kulud, viivis), kas see vabastab ka kolmandaid isikuid (nt kahju tekitajat) ja kas summa on arvutatud õigesti. Juba sissenõutavaks muutunud hüvitise peab kindlustusandja maksma ka ilma kokkuleppeta ([VÕS § 450 lg 1](https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018)); kui hüvitise ulatuse kindlakstegemine kestab üle ühe kuu kindlustusjuhtumist teatamisest ja kindlustusjuhtum on kindlaks tehtud, saab nõuda ettemaksu summas, mida kindlustusandja peaks asjaolusid arvestades vähemalt maksma (VÕS § 450 lg 3). Kui kokkulepe seob teie nõude kahju tekitaja vastu, mõjutab see ka regressi; teie loobumine võib vabastada kindlustusandja (VÕS § 492 lg 2). ### Kas kindlustusandja võib nõuda makstud hüvitist tagasi? Võib, kui hüvitis maksti ilma õigusliku aluseta: näiteks leping tühistati pettuse tõttu, selgus, et kindlustusjuhtumit ei toimunud, või maksti valele isikule. Tagasinõue põhineb alusetu rikastumise sätetel (TsÜS § 90 lg 2). Kindlustusandja peab tõendama alusetust. Kui kindlustusandja maksis teadlikult, kuigi tal oli keeldumise alus, võib tagasinõue olla vastuolus tema varasema käitumisega; tühistamise puhul võib alust teades lepingu täitmine olla kinnitamine (TsÜS § 100). Liikluskindlustuses on kindlustusandja tagasinõuded kindlustusvõtja vastu ammendavalt reguleeritud eriseaduses. ### Kindlustusandja taganes lepingust pärast kahju. Kas ma saan siiski hüvitist? Võib-olla. Kui kindlustusandja taganeb lepingueelse teatamiskohustuse rikkumise tõttu pärast kindlustusjuhtumit, peab ta siiski täitma, kui avaldamata asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega välista või piira tema kohustust; arvestatakse tasutud ja õige makse suhet ([VÕS § 442 lg 2](https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018)). Lisaks tuleb kontrollida, kas taganemine toimus ühe kuu jooksul kindlustusandja teadasaamisest ja kas rikkumine oli süüline; küsimata asjaolu tõttu saab taganeda üksnes tahtliku varjamise korral (VÕS § 441–442). Taganemine lõpetab lepingu tulevikuks; kahju hüvitise saatus otsustatakse põhjusliku seose filtri järgi. ### Kindlustusandja ütleb, et ma rikkusin ohutusnõuet, aga kahju oleks tekkinud niikuinii. Kas see loeb? Loeb. Kindlustusandja ei saa tugineda vabanemisele, kui riski vähendamise kohustuse rikkumine ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega tema täitmiskohustust ([VÕS § 452 lg 2 p 2](https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018)). Riigikohtu praktika järgi peab rikkumise ja selle mõju tõendama kindlustusandja ning ta vabaneb üksnes mõju ulatuses ([RKTKo 2-22-2313/65](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-22-2313/65)). Kui näiteks vargad oleksid avanud ka nõuetekohase luku, ei ole luku puudumisel põhjuslikku seost. Kindlustusvõtja argumenti tasub toetada eksperdiarvamusega. ### Kas ma saan kindlustusandjalt nõuda oma eksperdi ja advokaadi kulud? Kahjukäsitluses hüvitab kindlustusandja kahju kindlakstegemise vajalikud kulud, kuid eksperdi või nõustaja palkamise kulud üksnes siis, kui olite lepingu järgi selleks kohustatud (VÕS § 491 lg 1). Kohtuvaidluses mõistetakse kaotajalt välja vastaspoole menetluskulud, sh advokaadikulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning vajalikud kohtuvälised kulud ([TsMS § 162, § 175](https://www.riigiteataja.ee/akt/TsMS)). Kohtueelse vaidluse advokaadikulude hüvitamine on keerulisem; neid võib olla võimalik nõuda kahjuna, kui kindlustusandja rikkus kohustust (nt keeldus põhjendamatult). Kontrollige ka õigusabikulude kindlustust: see võib katta teie kulud ja kindlustusandja peab vastama kahe nädala jooksul (VÕS § 530). ### Mul on mitu kindlustust, mis võivad kahju katta. Kumba nõuan? Kui sama riski katab mitu lepingut ja hüvitised ületaksid kokku kahju, on tegemist mitmekordse kindlustusega: kindlustusandjad vastutavad solidaarselt, igaüks oma kindlustussumma piires, kuid kokku ei saa nõuda rohkem kui kahju ([VÕS § 486](https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018)). Võite valida, kellelt nõuate; kindlustusandjad jaotavad kohustuse omavahel. Teatage teisest kindlustusest mõlemale (VÕS § 483). Kui kaitse on erinevat liiki (nt kodukindlustus ja reisikindlustuse pagasikaitse), kontrollige mõlema tingimusi; „teise kindlustuse klauslid“ ei saa kindlustusvõtja kahjuks muuta seadusjärgset solidaarvastutust. ### Kindlustusandja on välisriigi selts. Kus ma vaidlen? Tarbijana võite üldjuhul esitada hagi oma elukohajärgsesse kohtusse; kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse määravad Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse reeglid ([Brüsseli I bis määruse art 11 ja 14](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R1215), [Rooma I määruse art 7](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008R0593)). Tüüptingimuste kaitsesätted kohalduvad tarbijalepingule, mis on Eestiga oluliselt seotud, sõltumata valitud õigusest (VÕS § 36 lg 2). Kindlustuslepitus EKsL juures hõlmab selle liikmeid; välisriigi seltsi otsuse vaidlustamise kohta on EKsL-i veebilehel eraldi teave ([EKsL lepitus](https://eksl.ee/lepitused/)). Kontrollige ka, kas välisriigi kindlustusandjal on Eestis filiaal, sest see mõjutab tarbijavaidluste komisjoni pädevust. ### Kas kindlustusandja võib minu kahjuasjas kasutada eradetektiivi või sotsiaalmeedia andmeid? Kindlustusandja võib kahjukäsitluses koguda tõendeid, kuid isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja proportsionaalne. Kohtus hindab tõendite lubatavust ja kaalu kohus. Avalikult kättesaadav teave (nt müügikuulutused, avalikud postitused) on praktikas sageli kasutatud tõend lavastatud kahju või varjatud asjaolu tuvastamiseks. Teie seisukohalt on oluline, et ka kindlustusandja kogutud tõendid peavad näitama vaidlusaluse asjaolu: kaudsed tõendid on lubatud, kuid kohus peab näitama, kuidas need asjaolu tõendavad ([RKTKo 2-16-14152/67](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-14152/67)). Te võite nõuda teavet, mida kindlustusandja on teie kohta kogunud, isikuandmete kaitse reeglite alusel. ### Mis on tarbijavaidluste komisjon ja kas see aitab kindlustusvaidluses? Tarbijavaidluste komisjon lahendab tarbija ja Eestis asutatud kaupleja lepingulisi vaidlusi, sh kindlustusvaidlusi ([TKS § 40](https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS)). Enne tuleb pöörduda kaebusega kindlustusandja poole. Komisjon ei lahenda vaidlust, mille puhul kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest või tervisekahjustusest. Menetlus kestab üldjuhul kuni 90 päeva; kaupleja peab otsust järgima 30 päeva jooksul või võib pöörduda kohtusse (TKS § 56, § 60). Komisjoni menetlus ei peata kindlustuslepingu üheaastast hagi tähtaega, mistõttu tuleb seda jälgida. ### Kas kindlustusvaidlus on mõistlik lahendada masshagiga? Kui sama kindlustusandja on paljude kindlustusvõtjate suhtes kasutanud sama ebamõistlikku tingimust, võivad seaduses nimetatud pädevad üksused esitada tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks esindushagi ([TKS § 60¹–60⁶](https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS)) või nõuda tingimuse kasutamise lõpetamist (VÕS § 45). Üksikisiku nõue lahendatakse siiski tavaliselt individuaalselt, sest kindlustusvaidlused sõltuvad suuresti konkreetsetest faktidest (kahju põhjus, rikkumise mõju). Tarbija või andmesubjekti nõude aegumine peatub, kui pädev üksus esitab kollektiivse esindushagi (TsÜS § 160¹). ### Kas kindlustusandja kahjukäsitleja võib minuga suhelda ainult inglise keeles? Lepingueelne teave tuleb anda eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud muud keelt ([VÕS § 430 lg 1](https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018)). Kahjukäsitluse keele kohta eraldi sätet ei ole, kuid kindlustusandja hea tava ja hea usu põhimõte nõuavad, et kindlustusvõtja saaks otsusest aru. Kui keeldumisotsus on teile arusaamatus keeles ja selles ei ole arusaadavalt selgitatud üheaastase tähtaja tagajärge, võib see mõjutada tähtaja kulgemist (VÕS § 475 lg 3). Kindlustuslepitus toimub eesti keeles. Nõudke otsust ja põhjendusi eesti keeles ning säilitage kirjavahetus. ### Kas kindlustusandja võib oma otsust pärast vaidlustamist muuta? Võib ja sageli teeb seda, kui vastuväide on põhjendatud. Kindlustusandja ei ole seotud oma varasema keeldumisotsusega; samas võib ta kohtus esitada ka uusi keeldumise aluseid ([RKTKo 3-2-1-171-13](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-171-13)). Kui kindlustusandja pärast keeldumist teatab valmisolekust maksta, võib tema hilisem tuginemine üheaastasele tähtajale olla hea usuga vastuolus ([RKTKo 3-2-1-59-16](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-59-16)). Sama nõude kohta saadetud uus keeldumiskiri ei alusta automaatselt uut üheaastast tähtaega: kindluse mõttes arvestage tähtaega esimese kirjaliku, tagajärge selgitava keeldumise kättesaamisest. Kui kindlustusandja on pärast keeldumist nõude uuesti sisuliselt läbi vaadanud või teatanud valmisolekust maksta, võib tema hilisem tuginemine esialgsele tähtajale olla hea usuga vastuolus; see on eraldi ja juhtumipõhiselt hinnatav küsimus, mitte automaatne tähtaja uuendamine. --- ## Seotud lehed - [KKK ülevaade](https://kindlustusoigus.ee/kkk) - [Kindlustusvaidlused](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusvaidlused) - [Kuidas keeldumist vaidlustada](https://kindlustusoigus.ee/keeldumise-alused/keeldumise-vaidlustamine) - [Aegumine ja hagi tähtaeg](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/aegumine-ja-hagi-tahtaeg) - [Tõendamiskoormus](https://kindlustusoigus.ee/keeldumise-alused/toendamiskoormus) ## Viited [^1]: RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 13. Kättesaadav: ; RKTKo 28.06.2024, 2-22-2313/65, p 13. Kättesaadav: . [^2]: RKTKo 14.03.2014, 3-2-1-171-13, p 10. Kättesaadav: . [^3]: RKTKo 04.11.2009, 3-2-1-108-09, p 9. Kättesaadav: . [^4]: RKTKo 05.04.2006, 3-2-1-17-06, p 11. Kättesaadav: ; RKTKo 31.03.2020, 2-16-14152/67, p 13.4. Kättesaadav: . [^5]: RKTKo 14.03.2014, 3-2-1-171-13, p 13. Kättesaadav: . [^6]: RKTKo 31.03.2020, 2-16-14152/67, p 13.6.2. Kättesaadav: . [^7]: RKTKo 25.03.2026, 2-23-10549/35, p 13. Kättesaadav: . [^8]: RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538/82, p 13–15. Kättesaadav: . [^9]: RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 10. Kättesaadav: . [^10]: RKTKo 21.09.2016, 3-2-1-57-16, p 29. Kättesaadav: . [^11]: RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 12. Kättesaadav: . [^12]: M. Kratenko, O.-J. Luik. Vastuolulise käitumise keeld kahjukindlustuses. – Juridica 2023/2, lk 139. [^13]: RKTKo 06.11.2024, 2-22-18155/63, p 15. Kättesaadav: .