# Riigikohus: nõude üleminek kindlustusandjale ja regress Aadress: https://kindlustusoigus.ee/riigikohus/noude-uleminek-kindlustusandjale-ja-regress/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-12 > Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kindlustusõiguse lahendid teemal nõude üleminek kindlustusandjale (võs § 492) ja regress; omasõnalised kokkuvõtted ja lingid. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusvõtja või kindlustatu nõue kolmanda isiku vastu hüvitatud ulatuses seaduse alusel üle kindlustusandjale. Riigikohus on järjekindlalt käsitanud seda seadusjärgse nõude üleminekuna (VÕS § 173), millele kohaldatakse loovutamise sätteid: nõue läheb üle sellisena, nagu see kindlustusvõtjal oli, ning kolmas isik võib esitada kõik vastuväited, mis tal olid kindlustusvõtja vastu. Kindlustusvõtja ja kindlustusandja omavahelised lepingurikkumised (nt ohutuseeskirjade eiramine) ei vabasta kolmandat isikut. Üle läheb vaid kahju, mida kindlustusvõtja tegelikult kandis; kindlustusandja enda käsitluskulud (nt kahju suuruse kindlakstegemine) ei ole üle minev kahju. Korteriomanike vahelised regressinõuded lahendatakse hagita menetluses ning nende eeldused tulenevad korteriomandi- ja korteriühistuseadusest ning VÕS § 115 lg-st 1. Veekahju korral ei arvata parandamiskuludest maha kulumit. ## RKTKo 23.10.2002, 3-2-1-112-02 *Otsus* · p 7-9 · kasko regress; KindlS § 18; liikluskindlustusandja pankrot; kahju tekitaja vastutus · *enne VÕS-i kehtinud õigus* Kaskokindlustaja, kes oli hüvitanud sõiduki kahju, nõudis kahju tekitajalt endalt, sest kahju tekitaja liikluskindlustusandja oli pankrotis ja likvideeritud. Riigikohus leidis, et toonane liikluskindlustuse seadus ei sisaldanud erisätteid, mis välistaksid kahju tekitaja deliktivastutuse, ning kindlustusandjale üle läinud nõue kahju tekitaja vastu oli lubatav. Lahend on tehtud enne VÕS-i kehtinud õiguse alusel. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-112-02) ## RKTKo 23.03.2005, 3-2-1-15-05 *Otsus* · p 25 · nõude üleminek seaduse alusel; KindlS § 18; TsK § 387; CMR · *enne VÕS-i kehtinud õigus* Riigikohus lükkas tagasi väite, et pärast hüvitise maksmist saab kindlustusandja esitada üksnes regressinõude, mitte veolepingust (CMR) tuleneva nõude. Toonase kindlustusseaduse § 18 ja tsiviilkoodeksi § 387 järgi läks kindlustatu nõue kahju eest vastutava isiku vastu seaduse alusel üle kindlustusandjale, kes seega esitab sama nõude, mis kindlustatul oli. Lahend on tehtud enne VÕS-i kehtinud õiguse alusel; sama loogika kehtib VÕS § 492 lg 1 puhul. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-15-05) ## RKTKo 21.11.2005, 3-2-1-111-05 *Otsus* · p 26, 29-30 · kasko- ja liikluskindlustaja; nõude üleminek; kannatanu tahtlus; viivis · *enne VÕS-i kehtinud õigus* Kannatanu kahju hüvitanud kindlustusandja võis toonase KS § 18 ja liikluskindlustuse seaduse alusel nõuda hüvitist kahju tekitaja liikluskindlustusandjalt. Liikluskindlustusandja ei saanud keelduda põhjusel, et kannatanu ise vastutas kahju eest, sest TsK § 458 järgi välistas suurema ohu allika valdaja vastutuse üksnes kannatanu tahtlus. Kolleegium leidis ka, et tollane liikluskindlustuse viivisesäte oli kohaldatav varakahjule, mitte isikukahjule. Lahend on tehtud enne VÕS-i ja LKindlS-i kehtinud õiguse alusel. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-111-05) ## RKTKo 17.01.2007, 3-2-1-133-06 *Otsus* · p 10, 13, 18 · ravikindlustus; tööõnnetus; Haigekassa tagasinõue tööandja vastu; süü; regress; RaKS (2002. a redaktsioon) · *enne 01.10.2002 kehtinud RaKS* Haigekassa nõudis tööandjalt tööõnnetuse tõttu töötajale makstud suurendatud hüvitise ja tavahüvitise vahet. Kolleegium leidis, et selline nõue on tsiviilõiguslik regressinõue ja kuulub üldkohtu pädevusse, kuigi selle alus on avalik-õiguslikus seaduses. Sisuliselt tõlgendas kolleegium tollast ravikindlustuse seaduse sätet nii, et tagasinõue eeldab tööandja vastutust: tööandja pidi tööõnnetuse põhjustama oma kohustuse süülise rikkumisega. Säte määras üksnes nõude ulatuse. Kolleegium lisas, et argument, mille järgi tööandja saab riski kindlustada, ei õigusta süüst sõltumatut vastutust, sest kindlustada saab peaaegu iga riski. Kehtivas õiguses on Tervisekassa vastav nõue tööandja vastu sätestatud RaKS § 62 lg-s 5. Kas lahendi tõlgendus kandub üle kehtivale sättele, tuleb hinnata kehtiva seaduse süsteemis. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-133-06) ## RKTKo 12.03.2008, 3-2-1-2-08 *Otsus* · p 13-17 · VÕS § 492 lg 1; kanalisatsiooniteenuse osutaja; ohutuseeskirjade rikkumine; vastuväited Varakindlustusandja nõudis heitvee tungimisest tekkinud kahju kanalisatsiooniteenuse osutajalt. Riigikohus leidis, et kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu ohutuseeskirjade rikkumine omab tähendust üksnes kindlustuslepingu poolte vahel ega vabasta kolmandat isikut vastutusest. Kolmas isik võib VÕS § 171 lg 1 järgi esitada kindlustusandjale vastuväiteid, mis tal olid kindlustusvõtja vastu, ning kohus peab hindama ka teenuse osutaja tüüptingimuse kehtivust ja tema kohustust hoiatada kaitseseadme puudumisest tuleneva ohu eest. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-2-08) ## RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11 *Otsus* · p 14-16 · VÕS § 492; kindlustatud isik; hüvitise maksmine õigustamata isikule Sama vaidluse teises ringis selgitas Riigikohus, et kindlustusandja võis tugineda kinnisasja omanikult kui kindlustatud isikult (VÕS § 424) üle läinud nõudele. Kolleegium lükkas tagasi seisukoha, et kui kindlustusandja maksab hüvitise õigustamata isikule, kaotab õigustatud isik nõude kindlustusandja vastu. Samuti kordas kolleegium, et kaitseseadme puudumine kindlustatud kinnisasjal ei vabasta kahju põhjustanud teenuse osutajat. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-124-11) ## RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13 *Otsus* · p 18-28, 44-48 · regress korteriomanike ja korteriühistu vastu; korteriomanike ühisus; kaasomandis torustik; VÕS § 139 Riigikohus selgitas veekahjude regressi aluseid: korteriomanike ühisusest tuleneb nende vahel eriline seadusjärgne võlasuhe, mille kohustuste rikkumisel saab kannatanud korteriomanik (ja tema asemel kindlustusandja) nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 ning §-de 127 ja 128 alusel. Kaasomandis olevaid püstikuid ja torustikke valdavad korteriomanikud ühiselt ning vastutavad ühiselt nende korrasoleku eest. Mitu vastutajat vastutavad solidaarselt (VÕS § 137 lg 1) ja hüvitist võib vähendada kannatanu osa tõttu (VÕS § 139). [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-129-13) ## RKTKm 03.12.2014, 3-2-1-117-14 *Määrus* · p 13 · regress korteriühistu vastu; kohustuse rikkumine korteriomaniku ees Kindlustusandja tugines sellele, et korteriühistu rikkus oma kohustust korteriomaniku ees. Riigikohus leidis, et maakohus oli ekslikult lähtunud lahendist 3-2-1-161-12, kus kindlustusandja nõudis ühistult kolmandale isikule deliktiliselt tekitatud kahju; see seisukoht ei olnud asjakohane ega analoogia korras kohaldatav. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-117-14) ## RKTKo 16.05.2018, 2-16-8344/41 *Otsus* · p 12 · VÕS § 492 lg 1; kahju ulatus; VÕS § 132 lg 3 Kindlustusandjal, kes on kindlustusvõtjatele kahju hüvitanud, on VÕS § 492 lg 1 järgi hüvitatud ulatuses nõue kahju väidetavate põhjustajate vastu, kuid nõude ulatus määratakse kahjuõiguse üldreeglite järgi. Asja kahjustamisel hõlmab hüvitis VÕS § 132 lg 3 järgi eelkõige parandamise mõistlikke kulusid ja võimalikku väärtuse vähenemist, mitte tingimata kõike, mis kindlustusandja kindlustusvõtjale maksis. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-8344/41) ## RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363/52 *Määrus* · p 21-25 · regress; kahju kindlakstegemise kulud; VÕS § 489 lg 1; VÕS § 492 Kindlustusandja nõudis kahju tekitajalt lisaks remondikulule ka kahju suuruse kindlakstegemise kulu. Riigikohus leidis, et selleks puudub õiguslik alus: VÕS § 489 lg 1 järgi on kahju suuruse kindlakstegemine kindlustusandja enda lepinguline kohustus, kindlustusvõtja seda kulu ei kandnud ja seega ei saanud selline nõue VÕS § 492 alusel kindlustusandjale üle minna. VÕS § 128 lg 3 kui otsese varalise kahju definitsioon ei loo iseseisvat nõudeõigust. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-17-13363/52) ## RKTKm 22.04.2020, 2-19-19561/13 *Määrus* · p 10, 14 · regress korteriomaniku vastu; hagita menetlus; TsMS § 613 VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue kahju põhjustanud korteriomaniku vastu lahendatakse hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1), sest see puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Nõude üleminek kindlustusandjale ei muuda menetlusliiki. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-19561/13) ## RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57 *Otsus* · p 22-23 · regress korteriomaniku vastu; hagi- ja hagita menetlus; menetlusosalised Kuna korteriomaniku kahjunõue tuleb lahendada hagita menetluses, kus kohus kaasab menetlusosalised omal algatusel, võis asja lahendamine hagimenetluses praegusel juhul oluliselt mõjutada tulemust. Riigikohus tühistas lahendid ja saatis asja hagita menetluses uueks läbivaatamiseks, vältimaks olukorda, kus kindlustusandja peab algatama mitu eraldi menetlust. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-18-13649/57) ## RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543/48 *Määrus* · p 15-16 · regress; kaasomandist lähtunud kahju; VÕS § 115 lg 1; kohustuse rikkumine Riigikohus süstematiseeris kahjunõude eeldused, kui kahju lähtus korteriomanike kaasomandist: nõude saab kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja esitada korteriomaniku, korteriühistu või muu isiku vastu, kes on oma kohustust rikkunud, kui rikkumine ei ole vabandatav, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja esineb põhjuslik seos (VÕS § 115 lg 1, § 103 lg 1, § 127). [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-9543/48) ## RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500/62 *Määrus* · p 13-16 · regress; eriomandist lähtunud kahju; eeldus; KrtS § 12 lg 2; AÕS § 72 lg 5 Kui kahjustav asjaolu lähtus ühe korteriomaniku eriomandi piirest, võib eeldada, et ta rikkus oma kohustust, ning vastutusest vabanemiseks peab ta tõendama, et ta ei rikkunud kohustust või et rikkumine on vabandatav. Ka siis, kui leke lähtus eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest, ei vabasta see asjaolu iseenesest korteriomanikku vastutusest; ta peab endiselt tõendama, et ei rikkunud tal lasunud kohustust (nt kaasomandi eseme alalhoiu kohustust) või et rikkumine oli vabandatav (p 15.1). Kohus peab välja selgitama veetoru purunemise põhjuse, sest sellest sõltub korteriomaniku alalhoiu kohustuse sisu ja rikkumise põhjuslik seos kahjuga (p 15.3). Kui kahju lähtus kaasomandist ja ükski korteriomanik ega ühistu ei rikkunud kohustust, saab kahjustatud omanik nõuda hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lg 2, asjaõigusseaduse § 72 lg 5). [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-9500/62) ## RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325/28 *Määrus* · p 12, 14.6, 16-17 · regress; veeleke; vahesein ja äravoolutoru; kaasomand või eriomand; kohustuse rikkumine Riigikohus kordas, et kahjustatud korteri omanik või kindlustusandja võib nõuda kahju teiselt korteriomanikult nii eriomandist kui ka kaasomandist lähtunud kahju korral, kuid vastutuse eelduseks on kohustuse rikkumine. Ühte korterit teenivat äravoolutoru saab pidada kaasomandi osaks üksnes siis, kui tuvastatakse, et selle eemaldamine kahjustaks kaasomandisse kuuluvat seina oluliselt. Kaasomandi eseme alalhoiu kohustuse rikkumist ei saanud puudutatud isikule asjaoludel ette heita. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-21-11325/28) ## RKTKm 26.06.2025, 2-20-5374/68 *Määrus* · p 10-16 · VÕS § 492 lg 1; nõude identiteet; VÕS § 164 lg 2; § 173 lg 2; kulum; VÕS § 132 lg 3 Nõude üleminek VÕS § 492 lg 1 alusel ei muuda nõude identiteeti: see läheb kindlustusandjale üle sellises ulatuses, nagu see oli kindlustusvõtjal kolmanda isiku vastu, kuid mitte rohkem, kui kindlustusandja hüvitas. Seega ei saa kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelise lepingu kulumisätted vähendada kolmanda isiku vastu esitatavat nõuet. VÕS § 132 lg 3 järgi ei arvata veekahju parandamise mõistlikest kuludest maha kahjustatud esemete kulumit, isegi kui omanik remondi tulemusel paratamatult mõnevõrra rikastub. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-20-5374/68) ## RKTKm 04.03.2026, 2-24-6606/51 *Määrus* · p 12-14 · korteriomanike nõuded; aegumine; tehingust tulenev nõue; TsÜS § 147 Kindlustusandja regressinõude kontekstis kinnitas Riigikohus, et korteriomanike ja korteriühistu omavahelistele nõuetele kohaldub tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. Aegumine algab TsÜS § 147 järgi nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o hetkest, mil õigustatud isikul tekib õigus täitmist nõuda, olenemata sellest, millal ta nõudest teada sai. Ringkonnakohus eksis, lugedes alguseks teadasaamise hetke. [Lahend riigikohus.ee-s](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-24-6606/51) ## Seotud lehed - [Riigikohtu lahendite ülevaade](https://kindlustusoigus.ee/riigikohus) - [Kindlustuslepingu regulatsioon](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon) - [Kindlustusvaidlused](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusvaidlused)