# Balti riikide avalikud intsidendid ja juhtimisvastutuse juhtumid

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/riskijuhtimine/kaasused/balti-intsidendid/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-10

> Eesti, Läti ja Leedu avalikult teadaolevad küberintsidendid ja juhtimisvastutuse juhtumid neutraalsete faktidena ning kindlustusõiguslikud küsimused.

> **Lühidalt.** Balti riikides on toimunud nii ulatuslikke küberrünnakuid kui ka juhtimisvastutuse juhtumeid, mis illustreerivad siinse ettevõtja riske. Sellel lehel esitame ainult avalikult teadaolevaid neutraalseid fakte koos allikaga. **Me ei tea ega oleta, kas nimetatud organisatsioonidel oli kindlustusleping, mida see kattis või kas kindlustusandja hüvitas kahju, ega hinda kellegi tegevust.** Iga juhtumi järel on üldine kirjeldus kindlustusõiguslikest küsimustest, mida sarnane sündmus mis tahes ettevõttes tõstataks.[^1]

## A. Küberintsidendid

### 1. Eesti 2007. aasta küberrünnakud

**Avalikud faktid.** 2007. aasta aprillis ja mais tabasid Eestit koordineeritud teenusetõkestusrünnakud, mis häirisid riigiasutuste, pankade ja meediaväljaannete e-teenuseid. Rünnakud toimusid poliitiliselt pingelises olukorras.[^2]

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Teenusetõkestusrünnaku korral on peamine kahju ärikatkestus ja taastamiskulud; andmeleket ei pruugi olla. Kui rünnakul on poliitiline taust, tekib küsimus sõjariski ja küberoperatsioonide välistuse kohaldumisest ning sellest, kes ja kuidas tõendab ründe omistamist riigile. Küberlepingus tuleb kontrollida, kas teenusetõkestus on kaetud ka siis, kui süsteeme ei kahjustata, ja milline on ärikatkestuse ooteaeg. Vt [sõjarisk](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk).

### 2. Hambakliiniku lunavara (Eesti, 2024)

**Avalikud faktid.** Riigi Infosüsteemi Ameti 2024. aasta novembri olukorraülevaate järgi krüpteeris lunavara 1. novembril ühe hambakliiniku serveri andmed; kliinikul ei olnud toimivat varukoopiat, mistõttu andmeid ei õnnestunud taastada.[^3]

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Tervishoiuteenuse osutaja jaoks tähendab terviseandmete kaotus isikuandmetega seotud rikkumist, millest tuleb teavitada Andmekaitse Inspektsiooni (isikuandmete kaitse üldmääruse art 33), ja ravi järjepidevuse riski.[^4] Kindlustuslepingus tõstatuvad küsimused: kas taastamise ja andmete uuesti kogumise kulud on kaetud, kas leping seab eelduseks toimiva varunduse (hoolsuskohustus, VÕS § 452 lg 2) ja kas taotluses kinnitati varunduse olemasolu (VÕS § 440–442).[^5]

### 3. Killneti teenusetõkestusrünnakud Leedus (2022)

**Avalikud faktid.** 2022. aasta juunis tabasid Leedu riigiasutuste ja ettevõtete e-teenuseid teenusetõkestusrünnakud, mille eest võttis vastutuse Venemaa-meelne häkkerirühmitus Killnet. Killneti enda teatel oli tegemist vastusega sellele, et Leedu piiras sanktsioonide alla kuuluvate kaupade transiiti Kaliningradi.[^6]

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Rünnaku poliitiline motiiv ja rühmituse avalik vastutuse võtmine ei tähenda iseenesest, et tegemist on riigi küberoperatsiooniga välistuse mõttes. Lepingu sõnastusest sõltub, kas välistus nõuab riigi tegevust, riigi nimel tegutsemist või piisab „seotusest“.

### 4. Killneti rünnak Läti avalik-õigusliku meedia vastu

**Avalikud faktid.** Ajakirjanduse andmetel tabas Killnet 2022. aasta juulis Lätit ühe riigi ajaloo suurima küberrünnakute lainega, mille hulgas oli 12 tundi kestnud rünnak avalik-õigusliku ringhäälingu keskuse vastu. Rühmituse peamised ründeviisid on hajutatud teenusetõkestusrünnakud (DDoS) ja veebilehtede rikkumine.[^7]

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Meedia- ja teenindusettevõtte jaoks on peamine risk teenuse kättesaamatus ja mainekahju. Küberkindlustuse ärikatkestuse kate peab hõlmama ka osalist teenuse halvenemist.

## B. Juhtimisvastutuse juhtumid

### 5. Danske Banki Eesti filiaal

**Avalikud faktid.** Danske Banki Eesti filiaali kaudu liikus aastatel 2007–2015 panga sisejuurdlusega hõlmatud ligikaudu 15 000 mitteresidendi tunnustega kliendi makseid kokku ligikaudu 200 miljardi euro ulatuses. Juurdlus ei pidanud kogu seda summat kahtlaseks, rääkimata tõendatud rahapesust: see leidis, et enamikul analüüsitud klientidest olid kahtlased tunnused, ja eeldas, et märkimisväärne osa maksetest oli kahtlane, rõhutades samas, et kliendi kahtlased tunnused ei tee kahtlaseks kõiki tema makseid. Kogumaht, kahtlane maht ja tõendatud rahapesu on seega eri suurused. Eesti ametiasutused nõudsid filiaali tegevuse lõpetamist 2019. aastal. 2022. aasta detsembris tunnistas pank end USA justiitsministeeriumi menetluses süüdi ja nõustus maksma ligikaudu 2 miljardit dollarit.[^8]

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Rahapesu tõkestamise puudujäägid tekitavad järelevalvemenetlusi mitmes riigis, investorite nõudeid ja küsimuse juhtide isiklikust vastutusest. D&O-kindlustuses on keskne, kas leping katab järelevalve uurimise kulud, mitme jurisdiktsiooni menetlused ja kaitsekulud enne lõplikku lahendit, ning kuidas on sõnastatud trahvide ja tahtliku rikkumise välistused.

### 6. ABLV Bank (Läti, 2018)

**Avalikud faktid.** 2018. aasta veebruaris avaldas USA rahandusministeeriumi finantskuritegude võrgustik (FinCEN) panga kohta süüdistused, sh rahapesu kahtluse. Euroopa Keskpank teatas, et pank likvideeritakse Läti õiguse järgi, ja panga juhtorgan otsustas alustada vabatahtlikku likvideerimist. 2024. aasta septembris võttis FinCEN oma järelduse ja sellega seotud reeglite eelnõu tagasi.[^9]

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Välisriigi ametiasutuse järeldus võib ettevõtte ärimudeli lõpetada päevadega. Juhtide jaoks on küsimus, kas D&O-leping katab välisriigi ametiasutuse menetluse ja kas lepingu territoriaalne ulatus hõlmab USA-d.

### 7. Snoras (Leedu, 2011)

**Avalikud faktid.** Leedu Pank määras 2011. aasta novembris pangale ajutise administraatori; analüüs näitas, et panga netovara oli kohustustest oluliselt väiksem, ja Leedu Pank otsustas taotleda pankrotti.[^10]

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Pankrotis äriühingu juhtide vastu esitavad nõudeid haldur ja võlausaldajad. Kuna äriühing ei saa juhte hüvitada, on määrav juhtide isiklik A-kate ja see, kas pärast pankrotti saab lepingu alusel veel nõudeid esitada või neist teatada, näiteks järelperioodi jooksul; järelperiood on lepinguline aken enne selle algust toimunud tegudest tulenevate nõuete jaoks, mitte uute tegude kate.

### 8. Tallinna Sadama endiste juhtide tsiviilnõue (Eesti)

**Avalikud faktid.** Riigile kuuluv sadamaettevõte ja selle tütarettevõte esitasid tsiviilnõude kahe endise juhatuse liikme vastu, kes peeti 2015. aastal kinni ja keda süüdistati ulatuslikus korruptsioonis ja rahapesus.[^11] Kriminaalasjas lõpetas Tallinna Ringkonnakohus 4. juunil 2025 osa altkäemaksuepisoodide menetluse absoluutse aegumise tõttu ning rahapesusüüdistustes jäi jõusse maakohtu õigeksmõistev otsus ([kohtu pressiteade 04.06.2025](https://www.kohus.ee/ru/node/74181)). Ettevõtte 2026. aasta I kvartali vahearuande järgi jättis Riigikohus 2. veebruaril 2026 ettevõtete kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kohtulahendid jõustusid ning ettevõtted esitasid samal päeval endiste juhatuse liikmete ja teiste kahju tekitanud isikute vastu uue tsiviilhagi ([AS Tallinna Sadam, 2026 I kv vahearuanne, lisa 15](https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2026/05/2026_Ikv_vahearuanne.pdf)). Hagi esitamine ei tõenda nõude põhjendatust.

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Äriühing võib ise nõuda kahju endistelt juhatuse liikmetelt. Aktsiaseltsis, nagu sadamaettevõte, on aluseks ÄS § 315 ja nõukogu liikmete puhul § 327; § 187 on osaühingu paralleelnorm. Võlausaldaja võib ühingu kahju juhatuse liikmelt nõuda üksnes siis, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada ühingu vara arvel, ja pärast pankroti väljakuulutamist võib selle nõude ühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (ÄS § 315 lg 4).[^12] D&O-lepingutes on tavaliselt kindlustatute omavaheliste nõuete välistus (*insured vs insured*) koos eranditega; tahtliku kuriteo korral kate puudub, kuid kaitsekulud võidakse kuni lõpliku lahendini ette maksta. Pikaajaline menetlus nõuab piisavat järelperioodi ja limiiti.

### 9. Rīgas Satiksme (Läti, 2020)

**Avalikud faktid.** Riia linnale kuuluva ühistranspordiettevõtte osanike koosolek kiitis 2020. aasta septembris heaks hagi esitamise nelja endise juhatuse liikme vastu vähemalt 1,5 miljoni euro suuruses nõudes seoses väidetavalt fiktiivsete konsultatsioonilepingutega.[^13]

**Mida sarnane sündmus tõstatab.** Avaliku sektori äriühingud ei ole D&O-riskist vabad. Nõue võib tulla aastaid pärast otsuseid, mistõttu on oluline lepingu tagasiulatuv kuupäev ja asjaolude teade.

## C. Üldistus Eesti ettevõtjale

1. **Geopoliitiline taust on Baltikumis reaalne.** Poliitiliselt motiveeritud teenusetõkestusrünnakud on siin toimunud korduvalt. Sõjariski välistuse sõnastus on Eesti ettevõtja jaoks praktiline, mitte teoreetiline küsimus.
2. **Väike organisatsioon ei ole kaitstud.** Riigi Infosüsteemi Ameti ülevaated näitavad, et lunavara tabab ka väikeettevõtteid ja tervishoiuteenuse osutajaid; varunduse puudumine muudab kahju pöördumatuks.
3. **Juhtimisvastutus realiseerub aastaid hiljem.** Nõuded endiste juhtide vastu esitatakse sageli pärast pikki kriminaal- või järelevalvemenetlusi.
4. **Mitme jurisdiktsiooni risk.** Finantssektori juhtumid on näidanud, et välisriigi ametiasutuse tegevus võib olla otsustav.

## D. Eesti õiguse taust juhtimisvastutuse juhtumites

Kui sarnane juhtum tekiks Eesti äriühingus, oleksid kesksed järgmised reeglid.

- **Hoolsuskohustus ja tõendamiskoormus.** Juhatuse liige vastutab kohustuste rikkumisega äriühingule tekitatud kahju eest; vastutusest vabanemiseks peab ta tõendama, et täitis kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187, aktsiaseltsis § 315, nõukogu liikme puhul § 327).[^12]
- **Solidaarsus.** Kohustusi rikkunud juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt; seetõttu jagavad nad sageli ka D&O-lepingu ühist limiiti.
- **Maksejõuetus.** Kui maksejõuetus ei ole ajutine, peab juhatus esitama pankrotiavalduse viivitamata, kuid hiljemalt 20 päeva jooksul, ega tohi teha makseid, mis ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 180 lg 5¹).[^12]
- **Küberturvalisus.** Küberturvalisuse seaduse kohaldamisalas peab olema määratud küberturbe eest vastutav juhatuse liige (KüTS § 6¹).[^14]
- **Tahtlus.** Vastutuskindlustuses ei vastuta kindlustusandja kahju eest, mille kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt (VÕS § 513).[^5]

Eesti kohtupraktika juhatuse liikme vastutuse ja D&O-kindlustuse kohta on käsitletud lehel [D&O-kaasused](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/do-kindlustus/kaasused).

## E. Küsimused, mida iga Balti ettevõte võiks nende juhtumite põhjal endalt küsida

1. Kas meie küberlepingu sõjariski välistus välistaks poliitiliselt motiveeritud teenusetõkestusrünnaku? Kes peab tõendama, et rünnak oli riigi tegevus?
2. Kas meie varundus on põhivõrgust eraldatud ja kas taastamist on testitud?
3. Kas me teame, millistest tähtaegadest ja millistele asutustele peame intsidendist teatama?
4. Kas meie D&O-leping katab välisriigi ametiasutuse menetluse ja järelevalve uurimise kulud?
5. Kas D&O-kate jätkub, kui äriühing satub maksejõuetusse, ja kas endised juhid on kaetud?
6. Kas leping lubab äriühingul nõuda kahju oma endistelt juhtidelt ilma, et kate kaoks (kindlustatute omavaheliste nõuete välistuse erandid)?
7. Kas oleme teatanud kindlustusandjale asjaoludest, mis võivad tulevikus viia nõudeni?

## Seotud lehed

- [Küberkindlustuse kaasused](https://kindlustusoigus.ee/riskijuhtimine/kaasused/kuberkindlustuse-kaasused)
- [D&O-kindlustuse kaasused](https://kindlustusoigus.ee/riskijuhtimine/kaasused/dno-kaasused)
- [Sõjarisk](https://kindlustusoigus.ee/kindlustusliigid/kahjukindlustus/sojarisk)
- [Rahvusvahelised aspektid](https://kindlustusoigus.ee/riskijuhtimine/nouded-ja-vaidlused/rahvusvahelised-aspektid)

## Viited

[^1]: O.-J. Luik. Ettevõtte juhtkonna riskiraamat. Käsikiri, seis 03.05.2026, ptk 41.1 ja 43.
[^2]: 2007 cyberattacks on Estonia. – Wikipedia. – https://en.wikipedia.org/wiki/2007_cyberattacks_on_Estonia
[^3]: Riigi Infosüsteemi Amet. Situation in cyberspace, November 2024. – https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-12/Situation-in-cyberspace-november-2024.pdf
[^4]: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, art 33 lg 1. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679
[^5]: Võlaõigusseadus (VÕS) § 440–442, § 452 lg 2, § 513 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S
[^6]: Lithuania hit with „intensive“ cyber attacks amid Kaliningrad row. – LRT English, 27.06.2022. – https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/1727836/lithuania-hit-with-intensive-cyber-attacks-amid-kaliningrad-row
[^7]: D. Antoniuk. Pro-Kremlin hackers target Latvia's parliament after declaring Russia a sponsor of terrorism. – The Record, 11.08.2022. – https://therecord.media/pro-kremlin-hackers-target-latvias-parliament-after-declaring-russia-a-sponsor-of-terrorism/; Quorum Cyber. Killnet Threat Actor Profile. – https://www.quorumcyber.com/threat-actors/killnet-threat-actor-profile/
[^8]: Danske Bank money laundering scandal. – Wikipedia. – https://en.wikipedia.org/wiki/Danske_Bank_money_laundering_scandal; Danske Bank. Pressiteade mitteresidentide portfelli uurimise kohta Eesti filiaalis, 19.09.2018. – https://danskebank.com/news-and-insights/news-archive/press-releases/2018/pr19092018
[^9]: ABLV Bank. – Wikipedia. – https://en.wikipedia.org/wiki/ABLV_Bank
[^10]: Lietuvos bankas. The Bank of Lithuania revoked the licence of AB bankas Snoras and will apply to court regarding bankruptcy. – https://www.lb.lt/en/news/the-bank-of-lithuania-revoked-the-licence-of-ab-bankas-snoras-and-will-apply-to-court-regarding-bankruptcy-1
[^11]: TEGOS. Representing SOE Port of Tallinn against its former directors (04.02.2019). – https://tegos.legal/deals-and-cases/representing-soe-port-of-tallinn-against-its-former-directors/
[^12]: Äriseadustik (ÄS) § 180 lg 5¹, § 187, § 315, § 327 (RT I, 06.07.2023, 131; jõust. 01.03.2024). – https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3%84S
[^13]: Rīgas dome. LTD Rīgas Satiksme will file claim against former members of the board (07.09.2020). – https://www.riga.lv/en/article/ltd-rigas-satiksme-will-file-claim-against-former-members-board-amount-least-15-million-euros
[^14]: Küberturvalisuse seadus (KüTS) § 6¹ (RT I, 06.10.2026, 2; jõust. 16.10.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/K%C3%BCTS