# Ebamõistlikult kahjustavad kindlustustingimused ja sisukontroll

Aadress: https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/ebamoistlikult-kahjustavad-tingimused/
Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ)
Viimati uuendatud: 2026-11-09

> Kindlustustingimuste sisukontroll: poolimperatiivsed normid, VÕS § 42 üldklausel, nn must nimekiri, ettevõtja eeldus.

**Lühidalt.** Kindlustustingimus võib olla tühine kahel alusel. Esiteks kalduvad paljud tingimused kindlustusvõtja kahjuks kõrvale võlaõigusseaduse (VÕS) **poolimperatiivsetest** kindlustuslepingu normidest; selline kokkulepe on tühine sõltumata sellest, kas see on tüüptingimus või läbiräägitud.[^1] Teiseks on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi ja poolte huve arvestades **kahjustab kindlustusvõtjat ebamõistlikult**; ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tingimus kaldub kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või piirab lepingust tulenevaid õigusi nii, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.[^2] Tarbijalepingus on VÕS § 42 lg 3 loetelus nimetatud tüüptingimused ebamõistlikult kahjustavad (loetelu punktides sätestatud eelduste ja erandite piires); ettevõtja lepingus eeldatakse üksnes ümberlükatavalt, et loetelus nimetatud tingimus on ebamõistlikult kahjustav (VÕS § 44).[^3] Sisukontroll ei kohaldu lepingu põhiesemele ega hinna ja üleantu väärtuse suhtele.[^4] Tühise tingimuse asemel kohaldub seadus.[^5]

---

## 1. Kaks kontrollikihti

| | Poolimperatiivsuse kontroll | Tüüptingimuste sisukontroll |
|---|---|---|
| Alus | VÕS § 427 lg 1 ja eraldi tühisussätted | VÕS § 42–44 |
| Kohaldub | igale kokkuleppele (ka läbiräägitud) | ainult tüüptingimusele |
| Erandid | suurriskid ja § 427 lg 2 lepingud | põhiese ja hind; läbiräägitud tingimus |
| Hindamine | kas tingimus on kindlustusvõtjale seadusest ebasoodsam | kas tingimus kahjustab ebamõistlikult |
| Tagajärg | tühine osas, mis kaldub kõrvale | tühine; asemele seadus |

Poolimperatiivsuse kontroll on konkreetsem ja sageli otsustav: kui tingimus näeb ette täieliku vabanemise ohutusnõude rikkumisel sõltumata mõjust, on see tühine juba VÕS § 452 lg 2 ja § 427 lg 1 alusel.[^6] Sisukontroll on vajalik eelkõige suurriskide puhul ja tingimuste puhul, mida poolimperatiivsed normid ei hõlma (nt tõendamist piiravad tingimused, ühepoolse muutmise õigus).

## 2. Poolimperatiivsete normide rikkumine

VÕS § 427 lg 1 loetleb sätted, millest kindlustusvõtja kahjuks kõrvale kalduda ei saa. Tüüpilised tühised tingimused:

- täielik vabanemine ohutusnõude rikkumisel sõltumata süüst ja mõjust (§ 452 lg 2);
- vabanemine kindlustusjuhtumist teatamise hilinemisel sõltumata sellest, kas kindlustusandjale tekkis kahju (§ 449);
- viivise välistamine (§ 451);
- seadusest lühem makse täiendav tähtaeg (§ 458);
- taganemise lubamine seaduses nimetamata alusel või tähtajata (§ 441–442, § 466);
- lühem hagi esitamise tähtaeg või tähtaja algus enne keeldumisotsuse kättesaamist (§ 475);
- kindlustusvõtja õiguse piiramine kasutada esindajat kahju kindlakstegemisel (§ 489 lg 4);
- ilmselgelt ebaõigele eksperdihinnangule tuginemine (§ 490 lg 2);
- kahju vähendamise või kindlakstegemise kulude hüvitamise välistamine (§ 491);
- regressiõigus pereliikme vastu laiemalt kui seadus lubab (§ 492 lg 3).

## 3. Üldklausel (VÕS § 42 lg 1)

Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist poolt ebamõistlikult, eelkõige kui sellega on õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tingimus kaldub kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või piirab lepingu olemusest tulenevaid õigusi nii, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tühisust hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.[^7]

Kindlustuses on „lepingu eesmärgi küsitavaks muutmine“ eriti tähenduslik. Kui tingimuste koosmõjus jääb kindlustuskaitsest alles nii vähe, et kindlustusvõtja ei saa mõistlikult loota kaitsele just selle riski vastu, mille vastu ta kindlustuse ostis, on tingimus ebamõistlikult kahjustav. Näiteks võib küsitav olla varguskaitse, mis on piiratud olukordadega, mida tavakasutuses praktiliselt ei esine, või vastutuskindlustus, mille välistused hõlmavad kindlustusvõtja põhitegevuse tüüpilised riskid.

Riigikohus on kaskokindlustuses leidnud, et raske hooletuse korral hüvitamist välistav üldtingimus on tüüptingimus, mille kehtivust tuleb kontrollida,[^8] ning ettevõtte varakindlustuses, et mitmeastmelises kindlustussummas võib tüüptingimustes kokku leppida üksnes siis, kui see ei ole ebamõistlikult kahjustav ja mõistlik kindlustusvõtja saab selgelt aru, millise summa alusel hüvitis arvutatakse.[^9]

## 4. Nimekiri (VÕS § 42 lg 3) ja kindlustus

Tarbijalepingus on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tingimus, mille kohaselt muu hulgas:[^10]

| Punkt | Sisu | Kindlustuslik näide |
|---|---|---|
| p 1 | välistatakse kasutaja vastutus tahtluse või raske hooletuse korral | kindlustusandja kahjukäsitlusvigade eest vastutuse välistamine |
| p 2 | piiratakse ebamõistlikult teise poole õiguskaitsevahendeid | viivise või tasaarvestuse välistamine |
| p 5 | teine pool peab oma rikkumise korral maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi või kindlaksmääratud kahjuhüvitist või temalt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust | kindlustusvõtja rikkumise eest nõutav ebamõistlikult suur leppetrahv või kindlasummaline hüvitis, mille korral kindlustusvõtja ei saa tõendada, et tegelik kahju oli väiksem (kindlustusvõtja enda hüvitisnõude tõendamise piirangud kuuluvad p 11 alla) |
| p 9 | ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks | kahjuteate esitamise lõpptähtaeg, mille möödumisel nõue kaob |
| p 10 | raskendatakse õiguste kaitsmist kohtus | kohustuslik välismaine kohtualluvus tarbijale |
| p 11 | piiratakse tõendamist või pööratakse tõendamiskoormis | „vara olemasolu tõendatakse üksnes arvetega“ |
| p 14 | ühepoolne muutmine seaduses või lepingus nimetamata põhjusel | kaitse ulatuse muutmine lepingu kestel |
| p 17–18 | kasutaja määrab ühepoolselt täitmise vastavuse või tõlgendab tingimusi | „kindlustusandja otsustab, kas juhtum on kaetud“ |
| p 19 | ebamõistlikult pikk või ebatäpne täitmistähtaeg | hüvitis makstakse „pärast kõigi asjaolude selgumist“ |
| p 35, 37 | tahteavalduse kättesaamise fiktsioonid | „teade loetakse kättesaaduks postitamisel portaali“ |

Riigikohus on kodukindlustuse asjas leidnud, et tingimus, mille järgi ei hüvitata vara, mille olemasolu ei ole tõendatud ülevaatuse, jäänuste või dokumentidega, piirab tarbija õigust kasutada tõendeid ja on ebamõistlikult kahjustav.[^11]

## 5. Ettevõtja kindlustusvõtja

Kui nimekirja tingimust kasutatakse lepingus, mille teine pool sõlmis selle majandus- või kutsetegevuses, eeldatakse, et tingimus on ebamõistlikult kahjustav.[^12] Ettevõtja ei ole seega kontrollist välja jäetud; erinevus seisneb selles, et kindlustusandja võib tõendada, et tingimus konkreetse ettevõtja puhul ebamõistlikult ei kahjusta (nt kindlustusvõtjat nõustas professionaalne maakler, tingimuse üle sai tegelikult läbi rääkida või kindlustusvõtja sai tingimuse vastu madalama kindlustusmakse või muu konkreetse vastusoodustuse; maakleri osalemine üksi ei välista sisukontrolli). Riigikohus on siiski aktsepteerinud, et kindlustusandja tingimused (sh juhi sündmuskohalt lahkumise tagajärjed) ei pruukinud ettevõtjat ebamõistlikult kahjustada.[^13]

## 6. Põhieseme ja hinna erand (VÕS § 42 lg 2)

Tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet, või kui see tugineb õigusaktile, millest kõrvale kalduda ei saa.[^14] Kindlustuses tähendab see, et kohus ei hinda, kas makse oli kaitse ulatust arvestades „õiglane“, ega kirjelda kindlustusandja eest toodet ümber.

Erand on kitsas:

- põhieseme alla kuuluvad kindlustusjuhtumi tuumkirjeldus ja kindlustussumma, mitte iga välistus või kohustus;
- hoolsuskohustused ja nende rikkumise tagajärjed ei ole põhieseme osa ning on täielikult sisukontrolli all;
- põhieset käsitlevad tingimused peavad olema läbipaistvad: ebaselge põhieseme kirjeldus ei ole kontrolli eest kaitstud (vt [läbipaistvus](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/labipaistvus)).

## 7. Tagajärg

Tühise tingimuse asemel kohaldatakse seadust ja leping kehtib muus osas, kui kindlustusandja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma selle tingimuseta sõlminud.[^15] Tingimuse tühisusele saab kindlustusvõtja tugineda vastuväitena, ilma eraldi nõuet esitamata.[^16] Lisaks võivad seaduses nimetatud isikud nõuda ebamõistliku tingimuse kasutamise lõpetamist; hagi tagamise abinõuna saab tingimuse kasutamise peatada.[^17]

## 8. Kontrolljärjekord

1. Kas tingimus on tüüptingimus (või läbiräägitud)?
2. Kas see kaldub kindlustusvõtja kahjuks kõrvale poolimperatiivsest normist? Kas tegemist on suurriskiga?
3. Kas see on nimekirjas; kui jah, kas kindlustusandja suudab eelduse ümber lükata?
4. Kas see kahjustab ebamõistlikult üldklausli järgi (seaduse põhimõte, lepingu eesmärk)?
5. Kas see puudutab põhieset või hinda ja on läbipaistev?
6. Mis tuleb tühise tingimuse asemele?

---

## Seotud lehed

- [Tüüptingimuse mõiste ja lepingu osaks saamine](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/tuuptingimuse-moiste-ja-lepingu-osaks-saamine)
- [Tüüpilised probleemsed tingimused](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/tuupilised-probleemsed-tingimused)
- [Tühisus](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/lepingu-loppemine/tuhisus)
- [Suured riskid](https://kindlustusoigus.ee/kindlustuslepingu-regulatsioon/suured-riskid)

## Viited

[^1]: Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 427 lg 1. Kättesaadav: <https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018>.
[^2]: VÕS § 42 lg 1.
[^3]: VÕS § 42 lg 3, § 44.
[^4]: VÕS § 42 lg 2.
[^5]: VÕS § 41.
[^6]: RKTKo 25.03.2026, 2-23-10549/35, p 12. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-23-10549/35>.
[^7]: VÕS § 42 lg 1.
[^8]: RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-17-08, p 11–12. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-17-08>.
[^9]: RKTKo 25.10.2006, 3-2-1-90-06, p 15, 17–21. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-90-06>.
[^10]: VÕS § 42 lg 3.
[^11]: RKTKo 28.11.2007, 3-2-1-106-07, p 10–12. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-106-07>.
[^12]: VÕS § 44.
[^13]: RKTKo 13.09.2004, 3-2-1-88-04, p 13–15. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-88-04>.
[^14]: VÕS § 42 lg 2.
[^15]: VÕS § 41.
[^16]: RKTKo 20.06.2006, 3-2-1-54-06, p 14–16. Kättesaadav: <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-54-06>.
[^17]: VÕS § 45; Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – RT I 2005, 26, 197; RT I, 20.06.2026, 21, § 378 lg 1 p 9. Kättesaadav: <https://www.riigiteataja.ee/akt/TsMS>.
