# Üllatuslikud kindlustustingimused: ebatavaline või arusaamatu tüüptingimus (VÕS § 37 lg 3) Aadress: https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/ullatuslikud-tingimused/ Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, Partner, kindlustusõiguse valdkonna juht, vandeadvokaat (Advokaadibüroo WIDEN OÜ) Viimati uuendatud: 2026-11-11 > Millal kindlustustingimus on üllatuslik või arusaamatu ega saa lepingu osaks (VÕS § 37 lg 3): sisu ja vormi kontroll, Riigikohtu praktika ja tagajärjed. **Lühidalt.** Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.[^1] Kindlustuslepingus on see üks peamisi kindlustusvõtja kaitsevahendeid peidetud välistuste ja ootamatute kaitsepiirangute vastu. Säte kontrollib nii **sisu** (kas tingimus on ootamatu) kui ka **vormi** (kas see on peidetud või arusaamatult sõnastatud). Kui tingimus ei saanud lepingu osaks, kehtib leping ilma selleta. ## 1. Säte ja selle kaks kontrolli VÕS § 37 lg 3 sisaldab kaht eraldi alust, millest kumbki piisab: - **ebatavaline tingimus**: kindlustusvõtja ei võinud tingimuse olemasolu lepingus mõistlikult oodata, sest see erineb oluliselt sellest, mida sellist liiki kindlustuselt tavaliselt eeldatakse, või see on paigutatud kohta, kust seda ei otsita; - **arusaamatu tingimus**: kindlustusvõtja ei saanud tingimust olulise pingutuseta mõista, näiteks pikkade ristviidete, ebaselge terminoloogia või omavahel vastuolus olevate sätete tõttu.[^1] Hinnangu aluseks on mõistlik teine lepingupool, mitte konkreetse kindlustusvõtja tegelik teadmine. Arvestada tuleb lepingu liiki, kindlustusvõtja ringi (tarbija või kogenud ettevõtja), lepingu sõlmimise viisi ja seda, millist teavet anti enne lepingu sõlmimist (analüütiline järeldus). ## 2. Sisu: millal tingimus on ootamatu Tingimus on sisult ootamatu eelkõige siis, kui see kitsendab olulisel määral kaitset, mida toote nimetus ja põhikirjeldus lubavad. Näiteks kui vargusekindlustus katab varguse üksnes kindlatel asjaoludel või kindlustusjuhtumi määratlus sisaldab varjatult kindlustusvõtja hoolsuskohustust, ei pruugi mõistlik kindlustusvõtja sellist piirangut oodata. Mida rohkem tingimus kaldub kõrvale seaduse eeldusest või turul tavapärasest kaitsest, seda selgemalt tuleb sellele tähelepanu juhtida (analüütiline järeldus). Ootamatuse hindamisel on oluline ka lepingueelne teave. Kahjukindlustuses tuleb kindlustusvõtjale enne lepingu sõlmimist esitada kahjukindlustuse teabedokument (IPID).[^2] Kui teabedokument ei maini olulist välistust, võib tingimustes olev välistus olla kindlustusvõtja jaoks ootamatu (vt [Kindlustustingimuste läbipaistvus ja teabedokument](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/labipaistvus)). Teabedokumendi lühidus ei luba siiski järeldada, et kõik selles mainimata piirangud oleksid kehtetud; otsustav on, kas piirang oli tingimustes selge. ## 3. Vorm: peidetud ja arusaamatud tingimused Ka tavapärase sisuga tingimus võib jääda lepingust välja, kui selle esituslaad on ebatavaline: välistus on peidetud mõistete peatükki või hüvitamise korra alla, väike kiri on muust tekstist raskesti eristatav või tingimuse sisu selgub alles mitme dokumendi koosmõjus. Arusaamatu sõnastuse korral tuleb eristada kaht küsimust: kas tingimus sai üldse lepingu osaks (VÕS § 37 lg 3) ja kuidas lepingu osaks saanud mitmeti mõistetavat tingimust tõlgendada (VÕS § 39 lg 1, contra proferentem; vt [Kindlustustingimuste tõlgendamine ja contra proferentem](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/tolgendamine-ja-contra-proferentem)).[^3] ## 4. Riigikohtu praktika - kaskokindlustuse tingimused, mille järgi vargus on kindlustusjuhtum vaid siis, kui kõik mehaanilised ja elektroonilised võtmed on omaniku valduses, ning teine nendega koostoimes olev välistus olid mitmeti mõistetavad ega saanud lepingu osaks;[^4] - tingimuse puhul, mis sidus võtmetega varastatud sõiduki hüvitamise sissemurdmisjälgedega, leidis Riigikohus, et vaidlus ei taandu mõiste „sissemurdmisjäljed“ sisustamisele: oluline on kindlustusriski ulatus ja see, kas kindlustusvõtja rikkus kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (VÕS § 423 lg 2, § 452 lg 2 p 2). Üllatuslikkuse kontroll (VÕS § 37 lg 3) oleks olnud asjakohane siis, kui vaidluses oleks tulnud lahendada üksnes selle mõiste tõlgendamine; konkreetses asjas kohus seda ei analüüsinud ega pidanud vajalikuks ka asja uuel läbivaatamisel;[^5] - masina töövälise hoiu tingimus ei olnud ootamatu ega arusaamatu: kindlustusvõtja jaoks ei ole üllatav, et ta peab rakendama mõistlikke ja elementaarseid meetmeid kindlustatud eseme hoidmiseks.[^6] Praktikast nähtub, et kohus ei pea üllatuslikuks igat kindlustusvõtjale ebasoodsat tingimust. Elementaarset hoolsust nõudev tingimus on oodatav; üllatuslik on tingimus, mis muudab kindlustuskaitse sisu viisil, mida toote nimetus ja ülesehitus ei lase eeldada (analüütiline järeldus). ## 5. Tüüpilised ohukohad kindlustustingimustes Kindlustustingimustes on tüüpilised ohukohad: välistus mõistete peatükis või hüvitamise korra all; kindlustusjuhtumi määratlus, mis sisaldab varjatult hoolsuskohustust; hüvitatavate ja mittehüvitatavate kulude paralleelsed loetelud; ristviidete ahelad, mille tulemusena kaitse sisu selgub alles mitme dokumendi koosmõjus. ## 6. Tagajärg ja suhe sisukontrolliga Kui tingimus on üllatuslik või arusaamatu, ei saa see lepingu osaks; leping kehtib muus osas ning tingimuse asemel kohaldub seadus (vt [Tüüptingimuse mõiste ja lepingu osaks saamine](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/tuuptingimuse-moiste-ja-lepingu-osaks-saamine)).[^7] Üllatuslikkuse kontroll (VÕS § 37 lg 3) eelneb sisukontrollile: alles siis, kui tingimus on lepingu osaks saanud, tuleb hinnata, kas see on ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine (VÕS § 42; vt [Ebamõistlikult kahjustavad kindlustustingimused ja sisukontroll](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/ebamoistlikult-kahjustavad-tingimused)).[^8] Vaidluses tasub mõlemad alused esitada järjestikku. ## 7. Kontrollküsimused 1. Kas tingimus on kindlustustingimustes kohas, kust kindlustusvõtja seda mõistlikult otsiks? 2. Kas tingimus muudab oluliselt kaitset, mida toote nimetus ja põhikirjeldus lubavad? 3. Kas tingimus on mõistetav ilma mitme dokumendi ristviidete läbitöötamiseta? 4. Kas teabedokument või muu lepingueelne teave juhtis tingimusele tähelepanu? 5. Kas tingimus on mõistliku kindlustusvõtja jaoks oodatav (näiteks elementaarse hoolsuse nõue) või muudab see kaitse sisu ootamatult? ## Seotud lehed - [Tüüptingimuse mõiste ja lepingu osaks saamine](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/tuuptingimuse-moiste-ja-lepingu-osaks-saamine) - [Kindlustustingimuste tõlgendamine ja contra proferentem](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/tolgendamine-ja-contra-proferentem) - [Ebamõistlikult kahjustavad kindlustustingimused ja sisukontroll](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/ebamoistlikult-kahjustavad-tingimused) - [Kindlustustingimuste läbipaistvus ja teabedokument (IPID)](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/labipaistvus) - [Välistus või ohutusnõue](https://kindlustusoigus.ee/tuuptingimused/valistus-vs-ohutusnoue) ## Viited [^1]: Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 37 lg 3. Kättesaadav: . [^2]: VÕS § 428 lg 2⁴; Kindlustustegevuse seadus (KindlTS) § 103² lg 6–7 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS [^3]: VÕS § 39 lg 1. [^4]: RKTKo 18.06.2007, 3-2-1-76-07, p 19, 22–23. Kättesaadav: . [^5]: RKTKo 01.06.2005, 3-2-1-59-05, p 11–17. Kättesaadav: . [^6]: RKTKo 07.06.2017, 3-2-1-58-17, p 11. Kättesaadav: . [^7]: VÕS § 41. [^8]: VÕS § 42.