KKK: kindlustus ja kindlustusvaidlused

Lühidalt. Siin on üle saja küsimuse ja vastuse kindlustuslepingute, kindlustusandja keeldumise ja kindlustusvaidluste kohta, jagatuna viide rühma vastavalt sellele, kes küsib ja mis olukorras. Vastused tuginevad võlaõigusseadusele (VÕS), kindlustustegevuse seadusele (KindlTS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) 2026. aasta novembri seisuga ning Riigikohtu lahenditele.¹ Need on üldised ega asenda konkreetse juhtumi analüüsi: kindlustusvaidluse tulemus sõltub alati poliisist, tingimustest, ajajoonest ja tõenditest.

Küsimuste rühmad

• Eraisik: kindlustusandja keeldus, kas ohutusnõude rikkumine võtab kogu hüvitise, lepingueelne teave, tühistamine, alakindlustus, taganemine internetis sõlmitud lepingust, maksmata makse, kahjukäsitluse venimine, ekspertiis, reisikindlustuse ravikulud, naabri põhjustatud kahju, soodustatud isikuks olev pank, omavastutus ja terviseandmed.
• Ettevõte: suurriskid, ohutusnõuded ja riskiülevaatus, riski suurenemine, riskiküsimustiku täitmine, D&O-, küber- ja crime-kindlustus, tööandja vastutus, ärikatkestus, ehitus ja veosed, vastutusnõude tunnustamine, otsenõue, kaaskindlustus, vara müük, välisriigi õigus, tingimuste läbirääkimine.
• Kahjujuhtum ja vaidlus: katte puudumine vs täitmiskohustusest vabanemine, tühistamine vs taganemine vs ülesütlemine, uued keeldumise alused kohtus, tõendamine, hagi tähtajad, viivis, kriminaalmenetlus, lepitus ja tarbijavaidluste komisjon, kulud, „lõplik kokkulepe“, mitu kindlustust, välisriigi kindlustusandja.
• Kindlustusprogramm ja nõustamine: programmi koostamine, kindlustussumma ja alamlimiidid, kattevahed D&O, küber ja crime vahel, excess-kihid, maakler ja agent, vahendaja vastutus, lepingupartnerid ja kontsern, uuendamine, sõjarisk, töötajate koolitus, audit.
• Kindlustusadvokaat: mida teeb kindlustusadvokaat ja kindlustusjurist, millal pöörduda, mida kaasa võtta, tasu ja õigusabikulude kindlustus, pettuse süüdistus, D&O-, küber- ja crime-kahju, nõue maakleri vastu, kahjustatud isiku otsenõue, välisriigi kahju.

Kõige olulisemad vastused lühidalt

1. Märgi tähtaeg kalendrisse. Kui kindlustusandja keeldus kirjalikult ja selgitas tähtaja tagajärge, tuleb hagi esitada ühe aasta jooksul otsuse kättesaamisest; läbirääkimised seda ei peata.² EKsL-i ja LKF-i lepitusorganite menetluskorra järgi peatub tähtaeg lepitusmenetluse ajaks; kui pooltel on lepitusmenetluse kokkulepe (see loetakse sõlmituks muu hulgas siis, kui kindlustusandja on EKsL-i või LKF-i liige), peatub see juba lepitusavalduse esitamisest. Kui avaldust menetlusse ei võeta, ei ole üheaastase tähtaja peatumise lõpp menetluskorras sõnaselgelt reguleeritud, mistõttu tähtaja lähenedes tasub hagi esitada (vt lepitus).
2. Kontrolli keeldumise alust. Katte puudumine, vabanemine, vähendamine, taganemine ja tühistamine on eri instituudid eri eelduste ja tähtaegadega (vt keeldumise alused).
3. Kohustuse rikkumine ei tähenda automaatselt kogu hüvitise kaotust. Riigikohtu järgi vabaneb kindlustusandja üldjuhul üksnes rikkumise mõju ulatuses.³
4. Kindlustusandja peab tõendama keeldumise aluse, sinu ülesanne on tõendada kindlustusjuhtum ja kahju (vt tõendamiskoormus).
5. Juba sissenõutavaks muutunud hüvitise saab välja nõuda ka siis, kui ülejäänud summa üle vaieldakse. Hüvitis muutub sissenõutavaks, kui kindlustusandja on kindlustusjuhtumi ja hüvitise ulatuse kindlakstegemiseks vajalikud toimingud lõpetanud. Kui ta ei ole neid lõpetanud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, saab kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda ettemaksena summat, mida kindlustusandja peaks asjaolusid arvestades vähemalt maksma; tähtaeg peatub ajaks, mil toimingute lõpetamist takistab sinust tulenev asjaolu.⁴

Kust leida põhjalikumat infot

Küsimuste vastustes on viited rubriikide kindlustuslepingu regulatsioon, keeldumise alused, tüüptingimused ja kindlustusvaidlused alamlehtedele ning Riigikohtu lahenditele. Kahjujuhtumi esimesteks päevadeks on koostatud eraldi juhend.

Seotud lehed

• Kindlustusvaidlused
• Keeldumise alused
• Terminoloogia
• Kontakt

Viited