KKK eraisikule: kodu-, auto-, reisi- ja elukindlustus

Siin on vastused küsimustele, mida eraisikud kõige sagedamini küsivad kodu-, sõiduki-, reisi-, õnnetusjuhtumi- ja elukindlustuse kohta: mida teha keeldumise korral, kas kindlustusandja võib hüvitist vähendada, kuidas toimib taganemine veebis sõlmitud lepingust ja millal on mõistlik pöörduda kindlustusadvokaadi või kindlustusjuristi poole. Vastused on üldised ega asenda konkreetse juhtumi analüüsi: kindlustusvaidluse tulemus sõltub alati poliisist, tingimustest, ajajoonest ja tõenditest. Normiviited on võlaõigusseaduse (VÕS) redaktsioonile RT I, 20.06.2026, 18, kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) redaktsioonile RT I, 11.07.2026, 140 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsioonile RT I, 31.12.2024, 48, seisuga november 2026.

Kindlustusandja keeldus hüvitamisest. Mida ma kõigepealt tegema peaksin?

Esmalt nõudke kirjalikku ja põhjendatud otsust ning tehke kindlaks, millisele alusele kindlustusandja tugineb: kas ta väidab, et sündmus ei ole kindlustusjuhtum või langeb välistuse alla (katte puudumine), et olete rikkunud mõnda kohustust (täitmiskohustusest vabanemine), et ta vähendab hüvitist, või et ta on lepingust taganenud või selle tühistanud. Igal alusel on oma eeldused ja tähtajad.

Teiseks märkige kalendrisse otsuse kättesaamise kuupäev. Kui kindlustusandja on kirjalikult keeldunud ja selgitanud otsuses üheaastase tähtaja tagajärge, peate hagi esitama ühe aasta jooksul otsuse kättesaamisest, muidu vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest (VÕS § 475 lg 3). Läbirääkimised seda tähtaega ei peata. Tähtaeg on õigust lõpetav, mitte aegumistähtaeg.¹

Kolmandaks koguge dokumendid: poliis, tingimused kehtivas versioonis, avaldus või küsimustik, kogu kirjavahetus, kahjuakt, fotod, eksperdiarvamused. Seejärel saab hinnata, kas keeldumine on õiguslikult põhjendatud.

Kas kindlustusandja võib keelduda kogu hüvitisest, kui ma rikkusin mõnda tingimust (nt jätsin auto lukustamata)?

Üldjuhul mitte. Kui tingimus on oma olemuselt hoolsuskohustus (riski vähendamise kohustus), ei saa kindlustusandja tugineda vabanemisele, kui rikkumine ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega tema kohustust (VÕS § 452 lg 2 p 2). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hoolsuskohustuse rikkumine annab eelkõige aluse hüvitist vähendada selles ulatuses, milles rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi tõenäosust; täielikult vabaneb kindlustusandja üksnes siis, kui risk realiseerus ainuüksi rikkumise tõttu. Rikkumist ja selle mõju peab tõendama kindlustusandja.²

Ka siis, kui tingimus on sõnastatud välistusena („kahju ei hüvitata, kui ...“), tuleb kontrollida, kas see tegelikult sõltub teie käitumisest. Kui sõltub, on see üldjuhul hoolsuskohustus ja kehtib sama proportsionaalsus.³

Kindlustusandja ütleb, et ma ei teatanud lepingu sõlmimisel mingist asjaolust. Mis siis saab?

Lepingu sõlmimisel tuli teatada kõigist teile teadaolevatest olulistest asjaoludest; oluliseks eeldatakse asjaolu, mille kohta kindlustusandja kirjalikult küsis (VÕS § 440). Kui kindlustusandja kasutas küsimustikku, saab ta küsimata asjaolu tõttu taganeda üksnes tahtliku varjamise korral (§ 441 lg 3).

Kindlustusandja võib lepingust taganeda ainult ühe kuu jooksul ajast, mil ta sai või pidi saama rikkumisest teada, ja mitte hiljem kui kolm aastat pärast lepingu sõlmimist (§ 442 lg 1). Ta ei saa taganeda, kui teadis tegelikke asjaolusid, kui te ei olnud süüdi, kui asjaolu langes enne juhtumit ära või kui ta on taganemisõigusest loobunud (§ 441 lg 2). Kui ta taganeb pärast kindlustusjuhtumit, peab ta siiski maksma, kui avaldamata asjaolu ei mõjutanud kindlustusjuhtumit; hüvitist võib vähendada maksete suhte järgi (§ 442 lg 2). Kui rikkumine ei olnud süüline, saab kindlustusandja üksnes nõuda makse suurendamist (§ 441 lg 4, § 460).

Kui kindlustusandja üksnes keeldub hüvitisest, kuid ei ole lepingust taganenud, ei saa ta lepingueelset asjaolu hiljem esitada „riski suurenemisena“.⁴

Kas kindlustusandja võib lepingu tühistada ka aastaid hiljem?

Pettuse korral võib kindlustusandja lepingu tühistada kuue kuu jooksul pettusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast lepingu sõlmimist (TsÜS § 99). Pettus eeldab teie tahtlust kindlustusandjat eksitada: hooletusest või unustamisest ei piisa.⁵ Tühistamisel muutub leping algusest kehtetuks ja makstud kindlustusmaksed tuleb tagastada (TsÜS § 90). Kui kindlustusandja teadis pettusest, kuid täitis lepingut edasi, võib see olla lepingu kinnitamine, mis lõpetab tühistamisõiguse (TsÜS § 100).

Kodukindlustuse kahjujuhtumi järel ütles kindlustusandja, et kodu oli alakindlustatud. Mida see tähendab?

Alakindlustus tähendab, et kindlustussumma oli kindlustusjuhtumi ajal väiksem kui kindlustatud vara tegelik väärtus (kindlustusväärtus). Sel juhul hüvitatakse kahju proportsionaalselt: kui kindlustussumma oli 75% kindlustusväärtusest, saate 75% kahjust (VÕS § 482). Näiteks kui kindlustusväärtus on 200 000 eurot, kindlustussumma 100 000 eurot ja kahju 40 000 eurot, on hüvitis enne omavastutuse arvestamist 40 000 × 100 000 / 200 000 = 20 000 eurot.

Kontrollige kolme asja. Esiteks, kas kindlustussumma on tingimuste järgi määratud rahasummana või muul viisil (nt taastamisväärtusena); kui kindlustussumma ise on kokku lepitud taastamisväärtusena, ei saa alakindlustust tekkida ja kohus ei tohi lepingusse konstrueerida väiksemat rahalist kindlustussummat.⁶ Kui aga lepingus on fikseeritud rahaline kindlustussumma, ei kõrvalda pelk asjaolu, et summa arvutati taastamisväärtuse alusel või et kindlustusväärtust hinnatakse taastamiskulu järgi, võimalikku alakindlustust (VÕS § 482). Teiseks, kas kindlustusandja on õigesti arvutanud kindlustusväärtuse (hoone puhul kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud kulum, § 479 lg 3). Kolmandaks, kui kindlustussumma on kokku lepitud taastamisväärtusena, kas kindlustusandja ei püüa alakindlustuse kaudu lahendada tegelikult hoone andmete ebatäpsust lepingu sõlmimisel; selleks on ette nähtud teised õiguskaitsevahendid (taganemine või makse suurendamine), mitte alakindlustus.⁷

Kas ma võin kindlustuslepingust taganeda, kui olen selle sõlminud internetis?

Jah, üldjuhul. Alates 1. septembrist 2026 kohaldub VÕS § 433 lg 1 muudetud sõnastuse järgi kõigile sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele VÕS § 56: tarbija võib taganeda 14 päeva jooksul põhjust avaldamata; elu- ja pensionikindlustuse puhul 30 päeva jooksul (§ 56 lg 1⁵). Erand puudutab reisi- ja pagasikindlustust ning muid sarnaseid lühiajalisi kindlustuslepinguid, mille kestus on alla ühe kuu (§ 53 lg 4 p 9); analüütiline järeldus: aastane reisikindlustus selle erandi alla automaatselt ei kuulu. Muudatusega lahendati varasem õiguskirjanduses arutatud küsimus.⁸

Väljaspool sidevahendi lepinguid on taganemisõigus pikemaks kui aastaks sõlmitud lepingute ja elukindlustuslepingute puhul (§ 433 lg 1). Kohese kindlustuskaitse saamine välistab taganemisõiguse üksnes siis, kui leping ei ole sõlmitud sidevahendi abil; taganemisõigust ei ole ka siis, kui leping sõlmitakse kindlustusvõtja majandus- või kutsetegevuse jaoks (§ 433 lg 3). Kumbki välistus ei kohaldu elukindlustuslepingule (§ 433 lg 4): elukindlustuse puhul ei kaota kindlustusvõtja taganemisõigust pelgalt kohese kindlustuskaitse tõttu. Tarbija peab taganemisel hüvitama üksnes kaitse väärtuse taganemiseni (§ 433 lg 2¹).

Ma ei maksnud kindlustusmakset õigel ajal. Kas mul on veel kindlustuskaitse?

Sõltub sellest, kas tegemist on esimese või järgmise maksega. Kui esimene makse oli kindlustusjuhtumi ajaks sissenõutav, kuid tasumata, vabaneb kindlustusandja, kui ta teavitas teid sellest tagajärjest enne lepingu sõlmimist (VÕS § 457 lg 2–3). Kui kindlustusjuhtum toimub enne, kui esimene makse on sissenõutavaks muutunud (näiteks on maksetähtpäev kokku lepitud hilisemaks), ei vabasta tasumata makse kindlustusandjat. Järgmise makse hilinemisel peab kindlustusandja saatma kirjaliku teate vähemalt kahenädalase (ehitise puhul ühekuulise) lisatähtajaga ja selgitama tagajärgi. Vabaneda saab ta üksnes siis, kui kindlustusjuhtum toimub pärast lisatähtaja möödumist ja makse on endiselt tasumata. Kindlustusandja ei vabane, kui makse jäi tasumata teist mittetuleneval põhjusel; selle peate tõendama teie (§ 458 lg 1–2). Kui maksate ühe kuu jooksul pärast ülesütlemist ja vahepeal ei toimunud kindlustusjuhtumit, ei loeta lepingut üles öelduks (§ 458 lg 4).

Kindlustusandja venitab kahjukäsitlusega. Kas ma saan midagi teha?

Jah. Hüvitis muutub sissenõutavaks, kui kindlustusjuhtumi ja hüvitise ulatuse kindlakstegemise toimingud on lõpetatud (VÕS § 450 lg 1). Kui kahe kuu möödudes teatamisest küsite kindlustusandjalt (tõendamise huvides kirjalikult), miks toimingud on lõpetamata, ja kindlustusandja ei vasta ühe kuu jooksul, muutub nõue sissenõutavaks (§ 450 lg 2). Sellest sõltumata võite juba siis, kui kindlustusjuhtum on kindlaks tehtud, kuid hüvitise ulatuse kindlakstegemise toimingud ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, nõuda ettemaksena summat, mida kindlustusandja peaks asjaolusid arvestades igal juhul minimaalselt maksma (§ 450 lg 3). See ühekuuline tähtaeg ei alga eelnimetatud järelepärimisest, vaid kindlustusjuhtumist teatamisest; tähtaeg peatub ajaks, mil toimingute lõpetamine on takistatud teist tuleneva asjaolu tõttu (näiteks ei ole te esitanud vajalikke dokumente). Sissenõutavaks muutunud nõudelt arvestatakse viivist; viivise välistamise kokkulepe on tühine (§ 451).

Kas kindlustusandja võib nõuda kõiki dokumente, mida ta soovib?

Kindlustusandja võib nõuda täitmiskohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja tõendeid niivõrd, kuivõrd nende esitamist saab teilt mõistlikult oodata (VÕS § 448 lg 2). Säte ei pane teile tõendamiskoormist kindlustusandja keeldumise aluste kohta.⁹ Olukordades, kus kindlustusjuhtumit on olemuslikult raske tõendada (nt vargus), ei või kindlustusandja nõuda võimatut; pereliikmete ütlused ei ole iseenesest ebausaldusväärsed.¹⁰ Samas peate tegema koostööd: kui keeldute asjaolude uurimise võimaldamisest, võib see tõendamiskoormise teie kahjuks pöörata.¹¹

Mis vahe on kindlustussummal ja hüvitisel?

Kindlustussumma on kahjukindlustuses maksimaalne väljamakse (VÕS § 426), mitte summa, mille saate automaatselt. Hüvitatakse tegelik kahju kuni kindlustussummani; kindlustusandja ei maksa rohkem kui tegelik kahju, isegi kui kindlustussumma on suurem (§ 477). Hüvitisest arvatakse maha omavastutus ja alakindlustuse korral rakendatakse proportsiooni. Kui olete kokku leppinud taastamisväärtuses, hüvitatakse ehitise taastamise maksumus kulumit arvestamata (§ 480 lg 4).¹²

Kas ma pean pärast kahju ootama ekspertiisi enne remondiga alustamist?

Kindlustusjuhtumi korral peate püüdma kahju ära hoida ja vähendada ning küsima võimaluse korral kindlustusandjalt juhiseid (VÕS § 488 lg 1). Enne kahju kindlakstegemist ei tohi te kahjustatud asja muuta viisil, mis raskendab põhjuse või suuruse kindlakstegemist, välja arvatud kahju vähendamiseks või avalikes huvides (§ 488 lg 2). Kui rikute neid kohustusi ja kindlustusandjale tekib kahju, võib ta hüvitist selle võrra vähendada (§ 488 lg 3). Praktiline soovitus: dokumenteerige kahju (fotod, video), teavitage kindlustusandjat kohe ning tehke vaid hädavajalikud päästetööd. Kahju vähendamise kulud hüvitatakse ka siis, kui need ei andnud tulemust (§ 491 lg 2).

Kindlustusandja pakub hüvitist, aga ma ei nõustu summaga. Kas ma pean pakkumise vastu võtma?

Ei pea. Kindlustusandja peab kahju suuruse viivitamata kindlaks tegema; kui te ei jõua kokkuleppele, võib kahju suuruse määrata kohus (VÕS § 489 lg 1–2). Teil on õigus kasutada kahju kindlakstegemisel esindajat ja seda õigust ei saa piirata (§ 489 lg 4). Kui tingimused näevad ette ekspertmenetluse, kehtib see üksnes siis, kui eksperdi nimetab kõrvaline isik või pooled võrdsel arvul; ilmselgelt ebaõigele hinnangule ei saa tugineda (§ 490). Kui kindlustusandja on hüvitise ulatuse kindlaks teinud, saate juba sissenõutavaks muutunud summa välja nõuda ka siis, kui ülejäänud osa üle vaieldakse (§ 450 lg 1); kui kindlakstegemise toimingud ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul kindlustusjuhtumist teatamisest ja kindlustusjuhtum on kindlaks tehtud, saate nõuda ettemaksu (§ 450 lg 3; vt eespool vastust kahjukäsitluse venimise kohta). Kui kindlustusandja seob väljamakse lõpliku kokkuleppega, lugege kokkulepet hoolikalt: see võib tähendada loobumist edasistest nõuetest.

Kas reisikindlustus hüvitab kõik välismaal tekkinud ravikulud?

Reisikindlustuse ravikulude kaitse on tavaliselt piiratud vältimatu ja vajaliku abiga ning tingimustes on loetletud hüvitatavad ja mittehüvitatavad kulud. Riigikohus on selgitanud, et seadus eeldab kõigi kindlustusjuhtumist tulenevate kulude katmist ja kui kindlustusandja soovib hüvitamist piirata, peavad tingimused olema mõistlikule inimesele selgelt arusaadavad; ebaselgus tõlgendatakse kindlustusvõtja kasuks.¹³ Hoolsuskohustuse laadi piirangutele kohaldub ka siis proportsionaalsus (VÕS § 445, § 452).

Kas kindlustusandja võib minu kahju tekitajalt raha tagasi nõuda ka siis, kui see on minu pereliige?

Pärast hüvitise maksmist läheb kindlustusandjale üle teie kahjunõue kahju tekitaja vastu (VÕS § 492 lg 1). Kui kahju tekitas teie üleneja või alaneja sugulane, abikaasa, registreeritud elukaaslane või muu koos elav pereliige, saab kindlustusandja nõuda üksnes siis, kui selle isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult (§ 492 lg 3). Registreeritud elukaaslane lisati sättesse 1. jaanuaril 2024.

Mis on „eraisiku kindlustusprogramm“ ja kas mul seda vaja on?

Eraisiku kindlustusprogramm tähendab, et leibkonna riskid on läbi mõeldud tervikuna, mitte üksikute poliisidena. Tavaliselt hõlmab see:

• kodukindlustust (hoone ja/või vallasvara) koos piisava kindlustussummaga, eelistatult taastamisväärtusena, ning eraisiku vastutuskindlustust (sh naabrile tekitatud veekahju);
• sõidukikindlustust: kohustuslik liikluskindlustus ja vabatahtlik kaskokindlustus;
• isikukindlustust: elukindlustus (eriti laenukohustuste korral), õnnetusjuhtumi-, töövõimetus- ja ravikindlustus;
• reisikindlustust ja vajaduse korral õigusabikulude kindlustust;
• erivajaduste kindlustust (väärtesemed, lemmikloomad, väikelaev, üüritav kinnisvara).

Õiguslikult on oluline jälgida kolme riski: alakindlustus (kindlustussumma ei vasta väärtusele), kattevahed (nt kodukindlustus ei kata üüritava korteri vastutust, kasko ei kata teatud kasutust) ja topeltkindlustus (sama riski kindlustamine mitu korda; hüvitis ei ületa kahju, § 486). Kui leiate topeltkindlustuse, mille tekkest te ei teadnud, võite hilisema lepingu üles öelda või kindlustussummat vähendada (§ 487). Kindlustuse turustaja peab teie kindlustushuvi ja nõudmised välja selgitama ning soovitama sobivat lepingut (KindlTS § 198 lg 2 p 4, § 221).

Kas ma võin kindlustuslepingu lõpetada, kui leian odavama pakkumise?

Sõltub lepingust. Tähtajalise lepingu korral ei ole üldist õigust lepingut enne tähtaja lõppu põhjuseta lõpetada, kuid kokkulepe, mille järgi ülesütlemata leping pikeneb rohkem kui üheks aastaks, on tühine (VÕS § 467). Tähtajatu lepingu võib üles öelda jooksva kindlustusperioodi lõpuks ühe- kuni kolmekuulise etteteatamisega (VÕS § 468). Kui sõlmisite lepingu tarbijana sidevahendi abil (veebis, rakenduses, telefoni või e-posti teel), saate sellest üldjuhul 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda; elu- ja pensionikindlustuse puhul on tähtaeg 30 päeva (VÕS § 433 lg 1, § 56 lg 1 ja 1⁵). Õigusel on erandeid, muu hulgas reisi- ja pagasikindlustus ning muud sarnased lühiajalised kindlustuslepingud kestusega alla ühe kuu (§ 53 lg 4 p 9); vt eespool vastust internetis sõlmitud lepingust taganemise kohta. Kui kindlustusandja tõstab makset kaitset muutmata, võite lepingu ühe kuu jooksul teate saamisest üles öelda (VÕS § 461). Elukindlustuse võib üles öelda igal ajal perioodi lõpuks (VÕS § 536). Ennetähtaegsel lõppemisel on kindlustusandjal õigus maksele üksnes kuni lepingu lõppemiseni (VÕS § 459). Enne vana lepingu lõpetamist veenduge, et uus kaitse algab katkestuseta.

Müüsin korteri. Mis saab kodukindlustusest?

Kindlustatud asja võõrandamisel lähevad lepingu õigused ja kohustused üle omandajale ning jooksva perioodi makse eest vastutate koos ostjaga solidaarselt (VÕS § 494). Võõrandamisest tuleb kindlustusandjale viivitamata teatada; kui teadet ei tule, võib kindlustusandja vabaneda kindlustusjuhtumi korral, mis toimub hiljem kui üks kuu pärast teate eeldatavat saabumist (VÕS § 496). Ostja võib lepingu üles öelda jooksva perioodi lõpuks ühe kuu jooksul omandamisest; kindlustusandja võib selle ostja suhtes üles öelda ühe kuu jooksul teadasaamisest ühekuulise etteteatamisega (VÕS § 495). Vallasvara kindlustus, mis on seotud teie isikuga, kolib tavaliselt koos teiega; kontrollige poliisilt kindlustuskoha aadressi ja teavitage kindlustusandjat uuest aadressist.

Mu pank on kodukindlustuses soodustatud isik. Kellele hüvitis makstakse?

Kui lepingus on nimetatud soodustatud isik, kuulub hüvitis talle (RKTKo 3-2-1-125-12). Ehitise kindlustuses on hüpoteegipidajal lisaks seadusest tulenev kaitse: kui on kokku lepitud, et hüvitis kasutatakse taastamiseks, ei kehti muul eesmärgil tehtud väljamakse panga suhtes ilma tema nõusolekuta; nõusolek loetakse antuks, kui pank ei vasta teatele ühe kuu jooksul (VÕS § 500). Praktikas lepitakse sageli kokku, et hüvitis makstakse ehitajale töö edenemise järgi või teile panga nõusolekul. Kui soovite hüvitist kasutada muul viisil (nt maja mitte taastada), on vaja panga nõusolekut.

Kahju tekitas naaber. Kas pean nõudma naabrilt või oma kindlustusandjalt?

Võite valida. Kui teil on kodukindlustus, on tavaliselt kõige kiirem nõuda hüvitist oma kindlustusandjalt; pärast maksmist läheb teie nõue naabri vastu hüvitatud ulatuses kindlustusandjale üle ja tema nõuab raha naabrilt; praktikas käsitleb sellist nõuet sageli naabri vastutuskindlustusandja, kuid vabatahtliku vastutuskindlustuse korral ei ole kannatanul ega tema kindlustusandjal selle vastu üldist otsenõuet (VÕS § 492, § 517, § 521 lg 1). Omavastutuse ja muu hüvitamata kahju võite nõuda naabrilt ise. Korterelamu veekahju korral on Riigikohus selgitanud, et korteriomanike omavahelised nõuded lahendatakse hagita menetluses ja eriomandist lähtunud kahju korral eeldatakse selle omaniku kohustuse rikkumist (RKTKm 2-19-9500/62). Ärge loobuge naabri vastu nõudest ilma kindlustusandjaga kooskõlastamata, sest see võib vähendada teie hüvitist (VÕS § 492 lg 2).

Kindlustusandja palgatud ekspert hindas kahju liiga madalaks. Mida teha?

Kindlustusandja ekspert ei ole siduv. Kindlustusandja peab kahju suuruse kindlaks tegema, kuid te võite kahju kindlakstegemisel kasutada oma esindajat ja eksperti; seda õigust piirav kokkulepe on tühine (VÕS § 489). Kui tingimustes on eksperdimenetluse kokkulepe, kehtib see üksnes siis, kui eksperdi nimetab kõrvaline isik või pooled võrdsel arvul, ning ilmselgelt ebaõigele hinnangule ei saa tugineda (VÕS § 490). Tellige vajaduse korral oma hinnang (remondiettevõtte kalkulatsioon, sõltumatu ekspert) ja esitage see koos vastuväitega. Kui kindlustusandja on hüvitise ulatuse kindlaks teinud, saate juba sissenõutavaks muutunud summa välja nõuda ka siis, kui ülejäänud osa üle vaieldakse (VÕS § 450 lg 1); kui kindlakstegemise toimingud ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul kindlustusjuhtumist teatamisest ja kindlustusjuhtum on kindlaks tehtud, saate nõuda ettemaksu (VÕS § 450 lg 3; vt eespool vastust kahjukäsitluse venimise kohta). Kui kokkulepet ei saavutata, määrab kahju suuruse kohus.

Mis on omavastutus ja kas kindlustusandja võib seda suurendada?

Omavastutus on lepingus kokkulepitud osa kahjust, mille kannate ise. Kindlustusandja ei saa omavastutust lepingu kestel ühepoolselt suurendada, kui tingimustes ei ole selleks selget ja mõistlikku alust; tingimus, mis lubab kindlustusandjal seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil tingimusi ühepoolselt muuta, on tarbijalepingus ebamõistlikult kahjustav (VÕS § 42 lg 3 p 14). Lepingu uuendamisel kontrollige esmalt, kas omavastutuse muutmises lepiti kokku (näiteks nõustusite kindlustusandja uue pakkumisega, milles muudatus oli selgelt välja toodud). Kui väljastatud poliis kaldub kõrvale teie avaldusest, kohaldub VÕS § 436: kõrvalekalle loetakse heakskiidetuks, kui te ei vaidle sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul poliisi saamisest, kuid üksnes siis, kui kindlustusandja juhtis poliisi väljastamisel eraldi teatega või poliisil eraldi esiletõstetud märkega tähelepanu igale kõrvalekaldele ja vastuväite esitamata jätmise tagajärjele. Kui seda ei tehtud, ei ole kõrvalekalle teile siduv ja lepingutingimustena kehtivad teie avalduses sisaldunud tingimused. Kui tingimustes on „suurendatud omavastutus“, mis rakendub teie käitumise tõttu (nt signalisatsioon puudus), tuleb seda hinnata nagu hoolsuskohustust: kindlustusandja peab näitama rikkumise mõju kahjule (RKTKo 2-22-2313/65).

Kas pean kindlustusandjale andma juurdepääsu oma terviseandmetele?

Isikukindlustuses (elu-, õnnetusjuhtumi-, ravikindlustus) võib kindlustusandja küsida lepingu sõlmimisel ja kahju korral terviseandmeid niivõrd, kuivõrd need on vajalikud riski hindamiseks või kindlustusjuhtumi kindlakstegemiseks; tõendeid võib nõuda üksnes mõistlikult oodatavas ulatuses (VÕS § 448 lg 2). Lepingu sõlmimisel peate vastama küsimustele õigesti, sest teadaoleva olulise asjaolu varjamine võib anda kindlustusandjale õiguse taganeda või lepingu tühistada (VÕS § 440–442). Ravikindlustuses on kindlustusandja taganemisõigus piiratud kolme aastaga (VÕS § 563) ja kindlustatul on õigus tutvuda teabega, mille kindlustusandja on tema tervise kohta kogunud (VÕS § 565). Kindlustusandja ei tohi kasutada geneetilisi andmeid riski hindamisel seaduses lubamata viisil (KindlTS § 216¹).

Seotud lehed

• KKK ülevaade
• Keeldumise alused
• Kuidas keeldumist vaidlustada
• Sidevahendi abil sõlmitud lepingud
• Kodukindlustus

Viited