Lühidalt. Rubriik koondab kolm kohtupraktika ülevaadet. Riigikohtu praktika on Eesti kindlustusõiguse tõlgendamisel kõige olulisem allikas. Euroopa Kohtu lahendeid peavad Eesti kohtud järgima liidu õiguse tõlgendamisel, eelkõige liikluskindlustuse, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, tarbijakaitse ja kindlustuse maksustamise küsimustes. Välisriikide kohtulahendid ei ole Eestis siduvad, kuid aitavad mõista rahvusvaheliste poliiside sõnastust ja selle tõlgendamise võimalusi.
Riigikohus
Riigikohtu kindlustusõiguse praktika 2001–2026: 107 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendit 17 teema kaupa, omasõnaliste kokkuvõtete ja linkidega Riigikohtu lahendite andmebaasi.
Euroopa Kohus
Euroopa Kohtu lahendid: 100 kindlustusõiguse seisukohast olulist Euroopa Kohtu lahendit aastatest 1996–2026 11 teema kaupa, ECLI-tunnuse, kohtukoosseisu, punktide ning EUR-Lexi ja CURIA linkidega.
Rahvusvaheline kindlustuskohtupraktika
Rahvusvaheline kindlustuskohtupraktika: 95 välisriikide kohtute kindlustuslahendit 13 riigist 8 teema kaupa, iga teema juures õiguskordade võrdlus ja seos Eesti õigusega.
Kuidas ülevaateid koos kasutada
- Eesti õiguse küsimuses on lähtekoht seadus ja Riigikohtu praktika.
- Kui küsimus puudutab liidu õigust (näiteks liikluskindlustuse direktiiv, Brüsseli I määrus, Rooma I ja Rooma II määrus, tarbijalepingute ebaõiglaste tingimuste direktiiv või käibemaksudirektiiv), tuleb Riigikohtu praktikat lugeda koos Euroopa Kohtu praktikaga.
- Välisriigi lahend on abiks eelkõige siis, kui Eesti seadus ega kohtupraktika küsimusele vastust ei anna, kui Eesti norm on saanud eeskuju samast õiguskorrast või kui poliis allub välisriigi õigusele. Selle seisukohti ei saa üle võtta Eesti seaduse sõnastust ja süsteemi arvestamata.
- Põhimõtted ja teooriad, millele kohtud tuginevad, on koondatud lehele Kindlustuse põhimõtted ja teooriad (8 põhimõtet ja 47 teooriat).