Piiriülesed maksed, krüptovara ja jurisdiktsioon kindlustuses

Lühidalt. Küber-, Crime- ja D&O-riskid on olemuslikult rahvusvahelised. Raha liigub üle piiride sekunditega, ründajad tegutsevad teistest riikidest ja vaidlus võib puudutada korraga mitut õigussüsteemi. Ettevõte peab rahvusvahelist mõõdet arvestama juba kindlustusprogrammi koostamisel: kohaldatav õigus, kohtualluvus, territoriaalne kate, kohalikud poliisid ja sanktsioonid.¹

1. Piiriülesed maksed

Pettuse tulemusel tehtud maksed liiguvad sageli läbi mitme riigi ja panga. See raskendab nii raha tagasisaamist kui ka kahju tõendamist. Kui raha liigub kiiresti ühest jurisdiktsioonist teise, muutub külmutamine ajakriitiliseks ja mõne päeva pärast sageli võimatuks.

Praktilised sammud:

• esimese tunni jooksul makse tagasikutsumise taotlus oma pangale ja palve teavitada vastuvõtja panka;
• kuriteoteade Eestis ja vajaduse korral vastuvõtja panga asukohariigis; õigusabitaotluse kaudu saab menetleja taotleda raha arestimist välisriigis;
• tsiviilõiguslik hagi tagamine Eestis või välisriigis (sageli vajab kohaliku advokaadi kaasamist);
• raha liikumise dokumenteerimine finantsforensika abil.

Kindlustuse vaates peab ettevõte suutma dokumenteerida raha liikumise ja näidata, et tegemist oli otsese kahjuga. Kindlustusandja võib vaidlustada kahju ulatuse, kui rahavoogude rekonstrueerimine on puudulik. Tagasisaadud summad vähendavad hüvitist; kui need laekuvad pärast hüvitamist, tuleb lepingu ja nõude ülemineku reeglite järgi arveldada kindlustusandjaga (VÕS § 492).² Kindlustusandja võib olla huvitatud välisriigi menetluse rahastamisest, sest see suurendab tema tagasinõude väljavaateid: tasub seda temaga varakult arutada.

2. Krüptovarad

Lunavararünnakutes kasutatakse maksevahendina valdavalt krüptovarasid. Raha liigub väljaspool traditsioonilist pangandussüsteemi ja tehingute jälgimine on keerulisem. Plokiahel võimaldab tehinguid teatud määral jälgida, kuid see ei vii alati raha tagasisaamiseni, kui kontod on anonüümsed või seotud jurisdiktsioonidega, kus õiguskaitse on piiratud.

Kindlustuse küsimused:

• kas lunaraha on üldse kaetud (paljud küberlepingud katavad väljapressimise kulud, kuid seavad eelduseks kindlustusandja eelneva nõusoleku);
• kuidas hinnata krüptomakse väärtust (kursimuutus maksmise ja hüvitamise vahel);
• millised tõendid on vajalikud (rahakoti aadressid, tehingute räsid, läbirääkimiste logi);
• kas Crime-lepingu „raha“ või „väärtpaberi“ definitsioon hõlmab krüptovara.

Sanktsioonid ja rahapesu. Kui lunarahamakse saaja on sanktsioneeritud isik või seotud sellisega, võib makse olla keelatud ja tuua kaasa vastutuse. Euroopa Liidu sanktsioonid on otsekohalduvad ja kindlustuslepingud sisaldavad sanktsiooniklauslit, mille järgi kindlustusandja ei ole kohustatud maksma, kui see rikuks sanktsioone. Enne igasugust makset ründajale on vaja õiguslikku hinnangut ja kindlustusandja nõusolekut.

3. Mitme jurisdiktsiooni vaidlused

Kui kahjujuhtum puudutab mitut riiki, võivad õigussüsteemid anda samale sündmusele erineva hinnangu. Ühe riigi kohus võib pidada tegu pettuseks, teine mitte; tõendamise, vastutuse ja kahju hüvitamise reeglid erinevad.

D&O-kindlustuses on see eriti oluline: juhtide vastu võidakse esitada nõudeid riikides, kus hoolsuskohustuse standard ja menetlus on teistsugune (nt USA väärtpaberi-masshagid, Hollandi kollektiivne kompromiss, Saksa aktsionäride derivatiivhagid). Lepingu territoriaalne ulatus ja võimalik USA/Kanada välistus tuleb kontrollida enne, kui ettevõte noteerib väärtpaberid välisbörsil või laieneb neile turgudele.

Kohaldatav õigus ja kohtualluvus. Kindlustuslepingud sisaldavad kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise klausleid. Kui need ei vasta ettevõtte tegevuse geograafiale, võib kate toimida ootamatult. Kindlustusriski asukohariik määratakse KindlTS § 9 järgi ja sellel on tähendus nii järelevalve kui ka kohaldatava õiguse seisukohalt.³ Euroopa Liidus kehtivad kindlustuslepingute kohta erireeglid nii kohaldatava õiguse (Rooma I määrus) kui ka kohtualluvuse osas (Brüsseli Ia määruse kindlustusasjade jagu), mis kaitsevad kindlustusvõtjat, kuid võimaldavad suurriskide puhul suuremat lepinguvabadust (Rooma I määruse art 7 lg 2; Brüsseli Ia määruse art 15 p 5 ja art 16 p 5). Eesti õiguses võivad pooled suurriskide korral kalduda kõrvale ka kindlustusvõtjat kaitsvatest VÕS-i sätetest (VÕS § 427 lg 3).⁴

Ingliskeelne käsitlus kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse kohta kindlustusasjades on lehel Choice of law and jurisdiction in insurance matters (EN).

4. Rahvusvaheline kindlustusprogramm

Suuremad ettevõtted kasutavad mitmetasandilist lahendust:

• keskne (master) leping emaettevõtte tasandil;
• kohalikud lepingud (local policies) riikides, kus kohalik õigus nõuab kohalikult tegevusloaga kindlustusandja poliisi või kus kohalik poliis on vajalik maksude või järelevalve tõttu;
• erinevuste ja limiidi täitmise kate (difference in conditions, difference in limits), mis täidab kohaliku poliisi ja keskse lepingu vahe;
• finantshuvi kate (financial interest cover), mis võimaldab hüvitada emaettevõttele tütarettevõtte kahju riikides, kus otsene kate ei ole lubatud.

Selline struktuur tagab, et kate vastab kohalikele nõuetele ja katab samas piiriülesed riskid. See nõuab hoolikat kooskõlastamist, et vältida kattuvusi ja auke.

5. Ekspertide roll piiriüleses kahjus

Rahvusvahelistes juhtumites on vaja nii finantsforensika spetsialiste, kes suudavad jälgida rahavoogusid üle piiride, kui ka juriste, kes tunnevad asjaomaste riikide õigust. Ilma koordinatsioonita muutub nõue killustatuks. Kindlustusandjatel on sageli olemas oma rahvusvaheline võrgustik (paneel), mida saab kasutada, kuid kindlustusvõtja huvides võib olla ka sõltumatu nõustaja.

Rahvusvaheline mõõde tähendab, et riske ei saa enam kontrollida ainult kohalikul tasandil. Piiriülesed maksed, krüptovarad ja mitme jurisdiktsiooni vaidlused muudavad nii kahju tekkimise kui ka hüvitamise keerukamaks, mistõttu tuleb neid arvestada ennetavalt.

6. Mida kindlustuslepingust otsida rahvusvahelise riski korral

7. Kontrollnimekiri piiriülese pettuse korral

1. Pank teavitatud ja makse tagasikutsumist taotletud (esimese tunni jooksul).
2. Kuriteoteade esitatud Eestis; vajaduse korral ka saaja panga riigis.
3. Kindlustusandja(d) teavitatud; kahjutõendi tähtaeg kirja pandud.
4. Raha liikumine dokumenteeritud (maksekorraldused, SWIFT-teated, pangakirjavahetus).
5. Välisriigi advokaadi kaasamise vajadus hinnatud (hagi tagamine, info saamine pangalt).
6. Tagasisaadud summad registreeritud ja kindlustusandjale teatatud.
7. Nõue kahju tekitaja vastu säilitatud; ühtki loobumist ega kokkulepet ei ole sõlmitud ilma kindlustusandjata (VÕS § 492).²

8. Tüüpilised vead rahvusvahelise kahju korral

• Ainult Eesti menetlusele lootmine. Kuriteoteade Eestis on vajalik, kuid raha külmutamiseks välisriigis on sageli vaja kohalikku tegevust kohe, mitte nädalate pärast.
• Kohaliku poliisi unustamine. Kui tütarettevõtte riigis on kohalik poliis, tuleb kahjust teatada ka sellele kindlustusandjale ja järgida kohaliku lepingu tähtaegu.
• Valuuta ja kursirisk. Kahju ja hüvitis võivad olla eri valuutas; lepingus tuleb kontrollida, millise kursi järgi hüvitis arvutatakse.
• Vastuolulised kirjeldused. Eri riikides esitatud avaldused politseile, pangale ja kindlustusandjale peavad olema sisult kooskõlas.
• Sanktsioonide kontrollimata jätmine. Enne mis tahes makset välisriigi isikule (ka nõustajale või läbirääkijale) tuleb kontrollida sanktsiooninimekirju.

Seotud lehed

• Kuidas nõuet esitada
• Integreeritud kindlustusprogramm
• Sõjarisk
• Nõude üleminek ja regress (RK praktika)
• Kaasuste kogumik

Viited