KindlustusõigusVandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, PhD
Avaleht / Tüüptingimuste tõlgendamine: kindlustustingimuste tõlgendamine ja sisukontroll / Tüüptingimuse mõiste ja lepingu osaks saamine

Tüüptingimuse mõiste ja lepingu osaks saamine

Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, vandeadvokaat (WIDEN)

Sisukord

Lühidalt. Kindlustuslepingu üld- ja eritingimused on peaaegu alati tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses: kindlustusandja on need eelnevalt välja töötanud ja kindlustusvõtja ei saa nende sisu mõjutada; eeldatakse, et tingimust ei ole eraldi läbi räägitud.1 Tüüptingimus saab lepingu osaks, kui kindlustusandja viitas sellele enne sõlmimist või sõlmimisel selgelt ja kindlustusvõtjal oli võimalus selle sisust teada saada; lepingu osaks ei saa tingimus, mis on nii ebatavaline või arusaamatu, et kindlustusvõtja ei pidanud selle olemasolu mõistlikult ootama või ei saanud seda olulise pingutuseta mõista.2 Eraldi kokkulepe on tüüptingimusest ülimuslik.3 Kindlustusõiguses lisanduvad erinormid: tingimused tuleb märkida avalduse blanketile või anda üle enne avalduse esitamist, need on osa kohustuslikust lepingueelsest teabest ja poliisi kõrvalekalded avaldusest seovad kindlustusvõtjat üksnes eraldi teavitamise korral.4 Tüüptingimuste kaitsesätetest ei saa kindlustusvõtja kahjuks kõrvale kalduda.5

1. Miks kindlustustingimused on tüüptingimused

Kindlustus on „õiguslik toode“: kindlustusandja müüb lubaduse, mille sisu on kirjeldatud üksnes tingimustes. Kindlustusvõtja näeb toote tegelikku sisu alles kahju korral. Tingimused on pikad, mitmetasandilised (poliis, eritingimused, üldtingimused, lisad) ja ristviidetega. Seetõttu on tüüptingimuste kontroll kindlustusvaidluste üks keskseid tööriistu.

Tüüptingimus on tingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida pooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida kasutaja kasutab teise poole suhtes, kes ei saa selle sisu mõjutada.6 Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või eraldi dokumendis, sõltumata ulatusest, kajastamise viisist ja lepingu vormist.7 Kindlustuses on tüüptingimused seega mitte üksnes üldtingimused, vaid ka standardsed eritingimused, poliisile trükitud klauslid ja veebimüügi kasutajaliideses kuvatud tingimused.

1.1. Läbiräägitud tingimus

Kui tingimus on eraldi läbi räägitud, ei ole see tüüptingimus ja tüüptingimuste kontroll (sh sisukontroll) ei kohaldu. Eelduse kohaselt ei ole tingimus läbi räägitud; vastupidist peab tõendama kindlustusandja.8 Suurettevõtete ja maakleri vahendusel sõlmitud lepingutes on sageli läbiräägitud osi (kindlustussumma, omavastutus, alamlimiidid, erikokkulepped), kuid maakleri kaasamine iseenesest ei tähenda, et kõik tingimused oleksid läbiräägitud. Läbirääkimine tähendab, et kindlustusvõtjal oli reaalne võimalus konkreetse tingimuse sisu mõjutada, mitte üksnes valida mitme standardpaketi vahel.

1.2. Eraldi kokkulepe on ülimuslik

Kui tüüptingimus on vastuolus poolte eraldi kokkulepitud tingimusega, kehtib eraldi kokkulepe.9 Riigikohus kinnitas 1. aprilli 2003. aasta otsuses, kohaldades enne VÕS-i jõustumist kehtinud õigust, et kui üldtingimused ei ole kooskõlas poliisil väljendatud kokkuleppega, on ülimuslik poolte kokkulepe.10 Ettevõtte varakindlustuse asjas, kus tekkis vaidlus, kas kehtib poliisil märgitud ühtne kindlustussumma või tingimustes ette nähtud mitmeastmeline kindlustussumma, leidis kolleegium, et tüüptingimused kohalduvad üksnes siis, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.11

2. Lepingu osaks saamine (VÕS § 37)

2.1. Selge viide ja võimalus tutvuda

Tüüptingimused on lepingu osaks, kui kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimisel viitas neile kui lepingu osale selgelt ja teisel poolel oli võimalus nende sisust teada saada; samuti siis, kui sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja nende sisust oli võimalik teada saada.12 Riigikohus on veosekindlustuse asjas selgitanud, et selge viite nõude täitmiseks tuleb hinnata, kas mõistlik kindlustusvõtja sai poliisi viitest („Täiskaitse TCT“) järeldada viidet vastavatele üldtingimustele, ning jättis selle ringkonnakohtule uuesti hinnata; kassatsioonkaebuse väidet, et tingimused ei ole lepingu osaks, kohus ei toetanud.13

Kindlustusõigus lisab kaks erinõuet:

  • kindlustusandja peab tingimused märkima avalduse blanketile või andma need üle enne avalduse esitamist või sellega samal ajal;14
  • tingimused on osa kohustuslikust lepingueelsest teabest. Kui kindlustusandja ei täitnud VÕS § 428 teavitamiskohustust, ei loeta lepingut sõlmituks, kui kindlustusvõtja vaidleb sellele kirjalikult taasesitatavas vormis vastu 14 päeva jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema alles pärast teabe ja tüüptingimuste edastamist ning vastuvaidlemisõigusest, tähtaja algusest ja kestusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja trükitehniliselt selgelt loetavat teavitamist. Dokumentide kättesaamist tõendab kindlustusandja; tähtajast kinnipidamiseks piisab vastuväite tähtajalisest ärasaatmisest. Vastuvaidlemisõigus lõpeb siiski ühe aasta jooksul pärast esimese kindlustusmakse tasumist (§ 432 lg 3). § 432 lg 4 erand kohaldub siis, kui kindlustusandja annab kohese kindlustuskaitse ja pooled on kokku leppinud tingimuste ning § 428 teabe üleandmisest loobumises; nõudmisel tuleb need siiski anda hiljemalt koos poliisiga.15

Veebimüügis peab tingimuste versioon olema üheselt tuvastatav ja salvestatav. Kindlustusvõtja seisukohalt on oluline vaidluse alguses kindlaks teha, milline tingimuste versioon kehtis sõlmimise või uuendamise ajal, sest kindlustusandja kahjukäsitlus lähtub sageli uuemast versioonist.

2.2. Üllatuslik ja arusaamatu tingimus (VÕS § 37 lg 3)

Lepingu osaks ei saa tüüptingimus, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine pool ei võinud selle olemasolu mõistlikult oodata või seda olulise pingutuseta mõista.16 Säte kontrollib nii sisu (kas tingimus on ootamatu) kui ka vormi (kas see on peidetud või arusaamatult sõnastatud). Kriteeriume, Riigikohtu praktikat, kindlustustingimuste tüüpilisi ohukohti ja kontrollküsimusi käsitleb eraldi leht Üllatuslikud kindlustustingimused.

2.3. Poliisi ja avalduse lahknevus (VÕS § 436)

Kui poliis erineb kindlustusvõtja avaldusest, loetakse kõrvalekalle heakskiidetuks üksnes siis, kui kindlustusandja juhtis eraldi teatega (või poliisi sisust eraldi esiletõstetud märkega) tähelepanu 14-päevasele vastuvaidlemise võimalusele ja iga kõrvalekalle oli eraldi ära näidatud; vastasel juhul kehtivad avalduses sisaldunud tingimused.17 Riigikohus on rõhutanud, et poliisile kantud eritingimus sai siduvaks üksnes sellise eraldi teavitamise korral; tingimuse visuaalne esiletõstmine seda ei asenda.18 Säte kaitseb kindlustusvõtjat tingimuste „vaikse“ halvenemise eest lepingu uuendamisel.

3. Tagajärg: leping kehtib, tingimuse asemel seadus

Kui tüüptingimus ei saanud lepingu osaks või on tühine, kehtib leping muus osas, kui kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma selle tingimuseta sõlminud; tingimuse asemel kohaldatakse seadust.19 Kindlustuslepingus tähendab see enamasti, et kehtib VÕS-i kindlustuslepingu regulatsioon, sh proportsionaalsus ja tõendamiskoormise reeglid.

4. Kohaldamisala ja välisriigi õigus

Tüüptingimuste sätteid ei kohaldata pärimis- ja perekonnaõiguslikele ega ühingute asutamise ja juhtimise lepingutele; kindlustuslepingutele kohalduvad need täies ulatuses.20 Kui tarbija elukoht on Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ning leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu sarnase tegevuse tulemusena või on muul põhjusel Eesti territooriumiga oluliselt seotud, kohaldatakse VÕS-i tüüptingimuste sätteid sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest ka siis, kui tingimuse kasutaja tegevuskoht, selle puudumisel elu- või asukoht, ei ole Eestis (VÕS § 36 lg 2). Kui pooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende lepinguga seotud tegevuskohad on Eestis, kohalduvad sätted sõltumata valitud õigusest.21 Riigikohus on rõhutanud, et seisukoht, mille järgi tüüptingimuste sisukontroll kohaldub üksnes tarbijalepingutele, on ekslik.22

Ingliskeelsed tingimused Eesti riskile on praktikas sagedased (rahvusvahelised programmid, MGA-d). Nende puhul tuleb kontrollida, kas kindlustusvõtjaga oli kokku lepitud teabe andmine muus keeles,23 kas tingimustega oli tegelikult võimalik tutvuda ja kas tingimused on mõistliku kindlustusvõtja jaoks arusaadavad.

5. Kontrolljärjekord

  1. Koosta dokumentide hierarhia: poliis, eritingimused, üldtingimused, lisad, erikokkulepped.
  2. Tuvasta sõlmimise või uuendamise ajal kehtinud versioon.
  3. Kontrolli, kas tingimused anti üle või neile viidati selgelt ning kas nendega oli võimalik tutvuda.
  4. Kontrolli, kas uuendamisel muudeti midagi ja kas iga kõrvalekalle toodi eraldi välja.
  5. Hinda, kas vaidlusalune tingimus on üllatuslik või arusaamatu.
  6. Kontrolli, kas tingimus on läbiräägitud (siis sisukontroll ei kohaldu) või tüüptingimus.

Seotud lehed

Viited

  1. Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 35 lg 1–2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018. ↩

  2. VÕS § 37 lg 1 ja 3. ↩

  3. VÕS § 38. ↩

  4. VÕS § 428 lg 1 p 3, § 431 lg 2, § 432, § 436. ↩

  5. VÕS § 35 lg 5. ↩

  6. VÕS § 35 lg 1. ↩

  7. VÕS § 35 lg 3. ↩

  8. VÕS § 35 lg 2. ↩

  9. VÕS § 38. ↩

  10. RKTKo 01.04.2003, 3-2-1-34-03, p 8, 10–11. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-34-03. ↩

  11. RKTKo 25.10.2006, 3-2-1-90-06, p 15, 17–21. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-90-06. ↩

  12. VÕS § 37 lg 1. ↩

  13. RKTKo 19.03.2015, 3-2-1-152-14, p 10, 12–13. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-152-14. ↩

  14. VÕS § 431 lg 2. ↩

  15. VÕS § 428 lg 1 p 3, § 432. ↩

  16. VÕS § 37 lg 3. ↩

  17. VÕS § 436. ↩

  18. RKTKo 07.11.2012, 3-2-1-125-12, p 9–10. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-125-12. ↩

  19. VÕS § 41. ↩

  20. VÕS § 36 lg 1. ↩

  21. VÕS § 36 lg 2–3. ↩

  22. RKTKo 13.09.2004, 3-2-1-88-04, p 13–15. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-88-04. ↩

  23. VÕS § 430 lg 1. ↩

Märksõnad: Kindlustustingimused Kindlustuspoliis