Lühidalt. Pool ei saa tugineda õigusele, kui ta on oma varasema käitumisega loonud teisele poolele põhjendatud usalduse, et ta seda õigust ei kasuta. Põhimõte tuleneb hea usu nõudest (TsÜS § 138, VÕS § 6).1 Kindlustuslepingu õiguses on mitu selle põhimõtte avaldumisvormi kirjutatud otse seadusesse. Ülejäänud juhtudel tuleb hinnata, kas tuginemine õigusele oleks hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõetamatu. Keeld kehtib mõlemale poolele, nii kindlustusandjale kui ka kindlustusvõtjale.
1. Õiguslik alus
Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õigust ei tohi teostada seadusvastasel viisil ega eesmärgiga kahjustada teist isikut (TsÜS § 138).1
Võlasuhtes peavad pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6).1
Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist ja see võib seisneda ka vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav eelkõige siis, kui isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole.2
2. Seadusesse kirjutatud juhtumid
Kindlustuslepingu õiguses on seadusandja mitu vastuolulise käitumise olukorda ise lahendanud. Need sätted on kindlustusvõtja kasuks poolkohustuslikud.3
| Olukord | Säte | Tagajärg |
|---|---|---|
| Kindlustusandja teadis teabe ebaõigsust või teatamata asjaolu | VÕS § 441 lg 2 p 1 | taganeda ei saa |
| Kindlustusandja on taganemisõigusest loobunud | VÕS § 441 lg 2 p 4 | taganeda ei saa |
| Kindlustusandja teadis riski suurenemisest või pidi seda teadma | VÕS § 445 lg 1 | ei vabane teatamata jätmise tõttu |
| Kindlustusandja ei öelnud lepingut riski suurenemise tõttu üles ega nõudnud muutmist tähtaja jooksul | VÕS § 445 lg 3 p 1; § 446 lg 4 | ei vabane; ülesütlemisõigus lõpeb ühe kuu möödumisel teadasaamisest |
| Kindlustusandja ei teavitanud makse tasumata jätmise tagajärgedest | VÕS § 457 lg 3 | ei saa tugineda esimese makse tasumata jätmisele |
Allikad: VÕS §-d 441, 445, 446, 457.4
Kinnitamine. Kui kindlustusandja teab tühistamise alusest ja täidab lepingut edasi, võib see tähendada tühistatava tehingu kinnitamist (TsÜS § 100 lg 1).5 Pärast kinnitamist ei saa lepingut samal alusel tühistada.
3. Riigikohtu praktika kindlustusasjades
Tähtajale tuginemine pärast maksevalmiduse avaldamist. VÕS § 475 lg 3 üheaastane hagi esitamise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Riigikohus leidis siiski, et kui kindlustusandja teatas pärast keeldumisotsust valmisolekust maksta, võib tähtajale tuginemine olla hea usu põhimõttega vastuolus.6
Piir: uued keeldumisalused kohtus. Kindlustusandja võib kohtumenetluses tugineda ka alustele, mida ta keeldumisotsuses ei nimetanud.7 Pelgalt see, et keeldumisotsuses oli märgitud üks alus, ei loo seega usaldust, et muid aluseid ei esitata.
Üldtsiviilõiguslik näide. Väljaspool kindlustusõigust on Riigikohus leidnud, et aegumise vastuväitele tuginemine võib olla vastuolus hea usuga, kui võlgnik võttis pikka aega vastu makseid ja andis korduvalt lubadusi, mistõttu võlausaldaja viivitas nõude esitamisega.2
4. Tüüpolukorrad
Kindlustusandja vaatest:
- leping pikendati või kindlustusmakseid võeti vastu ajal, mil kindlustusandja juba teadis rikkumisest;
- kindlustusandja maksis osa hüvitisest ja nõudis hiljem kogu summa tagasi samal alusel, mis oli talle maksmise ajal teada;
- kindlustusandja lubas kahjukäsitluse ajal, et teatud asjaolu ei mõjuta hüvitamist.
Kindlustusvõtja vaatest:
- kindlustusvõtja kinnitas kahjukäsitluses ühte faktilist asjaolu ja väidab kohtus vastupidist;
- kindlustusvõtja võttis vastu hüvitise lõpliku arvestuse ja nõuab hiljem lisa sama kahju eest, tuginemata uutele asjaoludele;
- kindlustusvõtja kasutas lepingut pikka aega ja tugineb hiljem tingimuse lepingu osaks mittesaamisele.
5. Piirid ja tõendamine
Vastuolulise käitumise keeld ei asenda seaduse eeldusi. Sellele tuginev pool peab tõendama:
- teise poole varasemat käitumist (tegu, avaldus või tegevusetus);
- teadmist: teine pool teadis asjaolu, millele ta hiljem tugineb;
- usaldust: tuginev pool võis käitumisest mõistlikult järeldada, et õigust ei kasutata;
- dispositsiooni: tuginev pool tegi või jättis tegemata midagi, mis muudab hilisema õiguse kasutamise talle ebaõiglaseks.
Pelk aja möödumine ei ole üldjuhul piisav. Kindlustusandja ei pea ka kahjukäsitluse ajal ette nägema kõiki hilisemaid vaidluspunkte.
6. Doktriin
Vastuolulise käitumise keelu kohta kahjukindlustuses on Eesti õiguskirjanduses põhjalikum käsitlus ajakirjas Juridica.8 Selles analüüsitakse, millal kindlustusandja varasem käitumine, eelkõige teadmisel põhinev lepingu jätkamine, välistab hilisema keeldumise.
Praktiline järeldus kindlustusjuristile: vastuolulise käitumise argumenti tuleb esitada koos seadusest tuleneva konkreetse alusega (nt VÕS § 441 lg 2, § 445 lg 3), mitte selle asemel. Kohtud kasutavad hea usu põhimõtet täiendava ja erandliku argumendina.
Seotud lehed
- Keeldumise alused
- Lepingueelne teavitamiskohustus
- Riski suurenemine
- Aegumine ja hagi tähtaeg
- Riigikohus: aegumine ja õigust lõpetavad tähtajad
Viited
-
Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 138 lg 1–2 (RT I, 31.12.2024, 48; jõust. 01.01.2025). – https://www.riigiteataja.ee/akt/Ts%C3%9CS; võlaõigusseadus (VÕS) § 6 lg 1–2 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩↩↩
-
RKTKo 17.02.2016, 3-2-1-169-15, p 11. – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-169-15 ↩↩
-
VÕS § 427 lg 1 (viide 1). ↩
-
VÕS § 441 lg 2 p 1, 4; § 445 lg 1, lg 3 p 1; § 446 lg 4; § 457 lg 3 (viide 1). ↩
-
TsÜS § 100 lg 1 (viide 1). ↩
-
RKTKo 21.09.2016, 3-2-1-59-16, p 13–15. – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-59-16 ↩
-
RKTKo 14.03.2014, 3-2-1-171-13, p 10. – https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-171-13 ↩
-
M. Kratenko, O.-J. Luik. Vastuolulise käitumise keeld kahjukindlustuses. – Juridica 2023/2, lk 139–147. – https://www.juridica.ee/article.php?uri=2023_2_vastuolulise_k_itumise_keeld_kahjukindlustuses ↩