Kindlustusriski suurenemine: teatamine, keeld ja tagajärjed

Lühidalt. Pärast lepingu sõlmimist ei või kindlustusvõtja ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada seda teha isikutel, kelle eest ta vastutab; kui risk suureneb, peab ta sellest viivitamata teatama.¹ Teatamata jätmisel vabaneb kindlustusandja kindlustusjuhtumi puhul, mis toimub hiljem kui üks kuu pärast teate eeldatavat saabumist; keelu rikkumisel vabaneb ta riski suurenemise ulatuses.² Vabanemist ei toimu, kui kindlustusandja ülesütlemistähtaeg oli juhtumi ajaks kasutamata möödunud, riski suurenemine ei mõjutanud juhtumit ega kindlustusandja kohustuse ulatust või risk suurenes kindlustusandja süü tõttu.³ Riigikohtu praktika järgi peab kindlustusandja tõendama rikkumise, riski suurenemise konkreetse mehhanismi ja selle mõju kindlustusjuhtumile; täielikult vabaneb ta üksnes siis, kui risk realiseerus ainuüksi rikkumise tõttu.⁴

1. Mis on riski suurenemine?

Riski suurenemine on lepingu kehtivuse ajal toimunud asjaolude muutus, mis suurendab kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust või võimaliku kahju ulatust võrreldes sellega, millest kindlustusandja lepingu sõlmimisel lähtus. Muutus peab olema püsivam: lühiajaline ja tavapärane kõrvalekalle ei ole riski suurenemine. Riigikohus on leidnud, et hoone jäämine mõneks nädalaks elaniketa ei ole riski suurenemine, sest inimesed viibivad tavapäraselt aeg-ajalt mujal.⁵

Riski suurenemine tuleb eristada kolmest naaberinstituudist:

Riigikohus on selgelt öelnud, et lepingu sõlmimisel juba eksisteerinud, kuid avaldamata asjaolu ei ole riski suurenemine.⁶ Ohutusnõude ja riski suurenemise piir on hägusam, sest sama käitumine (nt tuleohtlike ainete hoidmine) võib olla nii riski suurendamise keelu kui ka tingimustes sätestatud ohutusnõude rikkumine. Mõlemal juhul kehtib Riigikohtu praktika järgi proportsionaalsus.⁷

Ka avalduse esitamise ja lepingu sõlmimise vahel muutunud asjaoludele kohaldatakse riski suurenemise sätteid.⁸ Ebaolulist riski suurenemist ei arvestata ning pooled võivad kokku leppida, et teatud muutus ei mõjuta lepingut (nt hoone ajutine tühjana seismine kuni teatud ajani).⁹

1.1. Subjektiivne ja objektiivne riski suurenemine

Õiguskirjanduses eristatakse subjektiivset riski suurenemist, mille põhjustab kindlustusvõtja või tema poolt lubatud isik (nt hoone kasutusotstarbe muutmine, tootmisprotsessi muutmine), ja objektiivset riski suurenemist, mis toimub kindlustusvõtjast sõltumatult (nt naaberkrundile ehitatakse ohtlik tootmine).¹⁰ Esimest reguleerib eelkõige keeld (VÕS § 444), teist teatamiskohustus (VÕS § 443). Teatamiskohustust ei ole, kui riski suurenemine tulenes üldteada asjaolust, mis ei mõjuta üksnes kindlustusvõtja riski.¹¹

1.2. Elukindlustuse erisus

Elukindlustuses loetakse riski suurenemiseks üksnes asjaolude muutust, mida selgesõnalise kirjaliku kokkuleppe kohaselt loetakse riski suurenemiseks; kindlustusandja ei või sellele tugineda, kui riski suurenemisest on möödunud kolm aastat, välja arvatud kindlustusvõtja tahtliku rikkumise korral.¹² Vt elukindlustuse erisused.

2. Teatamiskohustus ja keeld

Kindlustusvõtja peab riski suurenemisest teatama viivitamata pärast seda, kui ta sellest teada sai.¹³ Seadus ei nõua teate kirjalikku vormi. Riigikohus leidis juba enne VÕS-i kehtinud õiguse alusel, et kui pooled ei olnud teatamise vormis kokku leppinud, võis teade olla ka suuline; see põhimõte on kooskõlas ka hilisema praktikaga.¹⁴ Tõendamise huvides on siiski mõistlik teatada kirjalikult ja säilitada kindlustusandja vastus.

Keeld (VÕS § 444) ulatub ka isikutele, kelle eest kindlustusvõtja vastutab: töötajad, rentnikud, alltöövõtjad, pereliikmed. Kui rentnik muudab laopinna tootmispinnaks, võib see olla kindlustusvõtja poolt lubatud riski suurendamine.

3. Tagajärjed

3.1. Teatamata jätmine

Kui kindlustusvõtja jätab riski suurenemisest teatamata, vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui üks kuu pärast aega, mil teade oleks pidanud kindlustusandjani jõudma; seda ei kohaldata, kui kindlustusandja teadis või pidi riski suurenemisest teadma.¹⁵

3.2. Keelu rikkumine

Kui kindlustusvõtja rikub riski suurendamise keeldu, vabaneb kindlustusandja täitmiskohustusest riski suurenemise ulatuses.¹⁶ Säte on Eesti kindlustusõiguse proportsionaalsuse põhimõtte üks alustalasid: vabanemine ei ole „kõik või mitte midagi“, vaid sõltub sellest, kui palju rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi tõenäosust.

3.3. Vabanemise piirangud

Kindlustusandja ei vabane, kui:

1. kindlustusjuhtumi toimumise ajaks oli möödunud tähtaeg, mille jooksul kindlustusandja oleks võinud lepingu üles öelda või muuta, ja ta seda ei teinud;
2. riski suurenemine ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist;
3. riski suurenemine ei mõjutanud kindlustusandja täitmiskohustuse ulatust;
4. risk suurenes kindlustusandja süü tõttu.¹⁷

Esimene piirang väärib eraldi tähelepanu. Kui kindlustusandja sai riski suurenemisest teada (nt riskiülevaatusel) ja ei kasutanud ühe kuu jooksul oma ülesütlemis- või muutmisõigust, ei saa ta hiljem riski suurenemisele tugineda. See takistab olukorda, kus kindlustusandja kogub teadaolevast suuremast riskist hoolimata makseid ja tugineb rikkumisele alles kahju korral.

4. Kindlustusandja õigused: ülesütlemine ja lepingu muutmine

Riski suurenemisel võib kindlustusandja lepingu üles öelda; kui kindlustusvõtja rikkus keeldu süüliselt, võib ta seda teha ette teatamata, muudel juhtudel ühekuulise etteteatamisega. Ülesütlemise asemel võib kindlustusandja nõuda lepingu muutmist, eelkõige makse suurendamist. Õigus lõpeb, kui kindlustusandja ei kasuta seda ühe kuu jooksul riski suurenemisest teadasaamisest.¹⁸

5. Tõendamine: Riigikohtu praktika

Riigikohtu praktika riski suurenemise kohta on kujundanud kaks püsivat põhimõtet.

Esiteks: kindlustusandja peab näitama konkreetse riskimehhanismi. Kodukindlustuse asjas keeldus kindlustusandja tulekahju hüvitamisest, sest hoones ei elatud alaliselt. Riigikohus leidis, et kohtud pidid põhjendama, kuidas püsiva elamise puudumine tulekahju riski suurendas; abstraktsest väitest, et tühi hoone on tuleohtlikum, ei piisa. Kindlustusandja võib tõendada ka kaudsete tõenditega, kuid kohus peab näitama, kuidas need vaidlusalust asjaolu tõendavad.¹⁹

Teiseks: täielik vabanemine on erand. Kui tulekahju põhjustas kolmas isik, ei saa üldjuhul järeldada, et risk suurenes ainuüksi kindlustusvõtja rikkumise tõttu, mistõttu täielik keeldumine on üldjuhul välistatud.²⁰ Kaskokindlustuses on Riigikohus juhatanud, et kiiruseületamise korral tuleb tuvastada, kas see kujutas endast riski suurendamise keelu rikkumist ning kas ja kui palju see suurendas kindlustusriski võimalikkust, sh selgitada õnnetuse liiklustehniline mehhanism.²¹ Joobes juhtimise korral võib kindlustusandja vabaneda täielikult, kui joove oli õnnetuse otsene ja ainus põhjus; kindlustusvõtjal ei ole kohustust tõendada õnnetuse muid põhjusi.²² Õnnetusjuhtumikindlustuses on sama loogikat kohaldatud alkoholijoobe suhtes: kui joove ei olnud õnnetuse ainus põhjus, võib kindlustusandja hüvitist üksnes vähendada.²³ Samas lahendis selgitas Riigikohus, et kui kindlustusandja tõendab, et õnnetus juhtus olustikus, mis ei kujutanud mõistlikult võttes riski kainele inimesele, peab kindlustatu tõendama, et õnnetuse põhjustas muu väline asjaolu.²³

Riigikohtu koondseisukoht: kindlustusandja peab tõendama nii rikkumise, riski suurenemise kui ka selle, kas ja kuivõrd rikkumine mõjutas kindlustusjuhtumi toimumist; täielikult vabaneb ta üksnes siis, kui risk realiseerus ainuüksi rikkumise tõttu.²⁴

6. Tüüpolukorrad

• Hoone tühjana seismine: lühiajaline äraolek ei ole riski suurenemine; pikaajalise tühjana seismise korral peab kindlustusandja näitama, milline elutegevus (kütmine, järelevalve, elektrisüsteemi kasutus) muutus ja kuidas see kahjujuhtumit mõjutas.
• Kasutusotstarbe muutmine (ladu → tootmine, elamu → lühiajaline üür): tavaliselt oluline riski suurenemine, millest tuleb teatada.
• Sõiduki ümberehitus (tuuning, võimsuse tõstmine): võib suurendada õnnetusriski; mõju tuleb hinnata juhitavuse ja õnnetusmehhanismi kaudu.
• Tegevusala laienemine vastutuskindlustuses: uus tooteliin või turg võib olla riski suurenemine või hoopis kindlustuskaitse piiridest väljuv tegevus; vaja on analüüsida kindlustatud tegevuse määratlust.
• Küberturbe halvenemine (nt mitmikautentimise väljalülitamine): sõltuvalt tingimustest kas riski suurenemine või hoolsuskohustuse rikkumine.

7. Praktiline kontrolljärjekord

1. Millal asjaolu tekkis: enne või pärast lepingu sõlmimist?
2. Kas muutus on püsiv ja oluline või lühiajaline ja tavapärane?
3. Kas kindlustusvõtja teatas; kui jah, millal ja kuidas?
4. Millal sai kindlustusandja teada ja kas ta kasutas ühe kuu jooksul ülesütlemis- või muutmisõigust?
5. Kas kindlustusandja on tõendanud konkreetse riskimehhanismi ja põhjusliku seose?
6. Millises ulatuses riski suurenemine mõjutas juhtumit; kas oli ka muid põhjuseid (kolmas isik, loodusjõud)?

Seotud lehed

• Keeldumine riski suurenemisel
• Ohutusnõuded ja proportsionaalsus
• Lepingueelne teavitamiskohustus
• Ülesütlemine
• Riigikohtu praktika: riski suurenemine

Viited