Vahekohus kindlustusvaidluses: kokkulepe, eelised ja riskid

Lühidalt. Vahekohus lahendab kindlustusvaidluse üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Vahekohtu kokkuleppe ese võib olla varaline nõue; kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid vorminõude rikkumine ei mõjuta kehtivust, kui pooled nõustuvad vaidluse lahendamisega vahekohtus.¹ Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseb kindlustuse vahekohus, kus käsitletakse kõige sagedamini kindlustusandjate omavahelisi vaidlusi; vahekohtumenetlus võib järgneda lepitusele.² Ettevõtete kindlustusprogrammides ja edasikindlustuses kasutatakse ka teisi vahekohtuid. Nõude esitamine vahekohtusse peatab aegumise samamoodi nagu hagi esitamine.³

1. Millal vahekohus tuleb kõne alla

2. Vahekohtu kokkulepe

2.1. Kehtivus

Vahekohtumenetluse kokkuleppe ese võib olla varaline nõue; mittevaralise nõude kohta kehtib kokkulepe üksnes siis, kui pooled saavad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi. Tühine on kokkulepe muu hulgas eluruumi üürilepingu, töölepingu lõpetamise ja tarbijakrediidilepingu vaidluste kohta.⁵ Kindlustuslepingu vaidlused on varalised ja vahekohtus lahendatavad.

Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe pool on tarbija, kehtivad TsMS § 718¹ erinõuded. Kokkulepet ei või sõlmida enne nõude sissenõutavaks muutumist; enne sõlmimist tuleb tarbijale anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erinevuste kohta (sh vahekohtu moodustamise ja menetluse põhimõtted, otsuse vaidlustamise piiratus ning täidetavaks tunnistatud otsuse toime); menetluse kohaks lepitakse kokku tarbija elu- või töökoht vähemalt maakonna täpsusega ning kokkulepe peab sisalduma tarbija omakäeliselt allkirjastatud või digiallkirjaga dokumendis. Nende nõuete rikkumisel on kokkulepe tühine; kui on rikutud üksnes menetluskoha või allkirja nõuet, kehtib kokkulepe siiski juhul, kui tarbija ise sellele tugineb (TsMS § 718¹ lg 5–6). Seetõttu ei saa kindlustustingimustesse enne kahju lisatud vahekohtuklausel tarbijat siduda ning üldine vorminõue (TsMS § 719) neid erinõudeid ei asenda.

2.2. Vorm

Kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja võib sisalduda ka kinnituskirjas. Vorminõude järgimata jätmine ei mõjuta kokkuleppe kehtivust, kui pooled nõustuvad vaidluse lahendamisega vahekohtus.⁶ Tarbijaga sõlmitud kokkuleppe puhul ei asenda see üldreegel TsMS § 718¹ erinõudeid (vt p 2.1). Kindlustustingimustesse lisatud vahekohtu klausel on tüüptingimus ja peab saama lepingu osaks (selge viide, võimalus tutvuda).⁷

2.3. Kokkulepe ja hagi tagamine

Vahekohtu kokkulepe ei välista kohtu poole pöördumist hagi tagamiseks.⁸ See on kindlustusvaidluses oluline, kui kindlustusvõtja vajab kiiret ajutist kaitset.

3. Kindlustuse vahekohus EKsL juures

EKsL veebilehe järgi tegutseb liidu juures kindlustuse vahekohus, kus lahendatakse kindlustusvaidlusi kohtuväliselt, kui pooled on selles kokku leppinud; kõige sagedamini käsitletakse kindlustusandjate omavahelisi vaidlusi. Vahekohtumenetlus võib järgneda lepitusmenetlusele, kui pooled otsustavad lepituse käigus vaidluse lahendamist vahekohtus jätkata. Menetluse kord on kirjeldatud vahekohtu reglemendis; hagi esitamisel tuleb üldjuhul tasuda registreerimistasu (1. juulist 2025 kehtiva hinnakirja järgi 80 eurot), kuid seda ei maksta, kui vahekohtu kokkulepe sõlmiti lepitusmenetluses, mille viis läbi EKsL-i või Eesti Liikluskindlustuse Fondi kaudu tegutsev kindlustuslepitaja (kindlustuse vahekohtu reglement p 29.1 ja lisa 1 märkus 1); muud menetluskulud kannavad pooled hinnakirja järgi. Asja menetleb vahekohtunik või kolmeliikmeline kolleegium.⁹

Vahekohtu otsuse jõustumise ja vaidlustamise kord sõltub reglemendist ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku vahekohtumenetluse sätetest; enne kokkuleppe sõlmimist tasub reglemendiga tutvuda.

4. Eelised ja riskid

Eelised:

• vahekohtunike erialane kindlustusalane pädevus;
• konfidentsiaalsus (oluline D&O-, küber- ja crime-vaidlustes);
• menetluskeele ja korra paindlikkus rahvusvahelistes programmides;
• välisriikides täidetavus New Yorgi 1958. aasta konventsiooni alusel, mis kehtib Eesti suhtes alates 28. novembrist 1993 (RT II 1993, 21, 51).

Riskid:

• kulud (vahekohtunike tasud) võivad olla suuremad kui riiklikus kohtus;
• edasikaebamise võimalus on piiratud;
• hagi tagamine ja kolmandate isikute kaasamine on keerulisem;
• mitmeosalistes vaidlustes (kindlustusvõtja, mitu kindlustusandjat, maakler) ei pruugi kõik pooled olla kokkuleppega seotud.

5. Aegumine

Nõude esitamisel vahekohtusse kohaldatakse aegumise peatumise sätteid nagu hagi esitamisel. Kui vahekohtunikke ei ole nimetatud või pöördumine eeldab muude tingimuste täitmist, peatub aegumine juba siis, kui õigustatud isik teeb vajalikud toimingud vahekohtuniku määramiseks või eelduste täitmiseks.¹⁰ Kindlustuslepingu üheaastase õigust lõpetava tähtaja (VÕS § 475 lg 3) puhul on turvaline eeldada, et tähtaja järgimiseks tuleb nõue esitada vahekohtusse tähtaja jooksul, sest seadus räägib „hagist“.

6. Rahvusvahelised programmid

Rahvusvahelistes kindlustusprogrammides on põhipoliisis sageli välisriigi õigus ja välisriigi vahekohus, kohalikes poliisides aga Eesti õigus ja Eesti kohus. Vaidluse korral tuleb kindlaks teha, millise poliisi alusel nõue esitatakse ja milline vaidluste lahendamise kokkulepe kohaldub. Tüüptingimuste kaitsesätted kohalduvad majandus- või kutsetegevuses tegutsevate lepingupoolte vahel sõltumata valitud õigusest siis, kui nende tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis; pelgalt Eesti turul tegutsemisest ei piisa.¹¹

7. Kontrollnimekiri

1. Kas lepingus on vahekohtu kokkulepe; kas see sai lepingu osaks?
2. Kas kokkulepe hõlmab vaidlusalust nõuet ja kõiki pooli?
3. Milline vahekohus, milline reglement, mitu vahekohtunikku, milline keel?
4. Kas on vaja hagi tagamist riiklikus kohtus?
5. Kas nõue on esitatud aegumis- ja üheaastase tähtaja jooksul?
6. Millised on eeldatavad kulud võrreldes riikliku kohtuga?

Seotud lehed

• Lepitus
• Kohtumenetlus
• Suured riskid
• Edasikindlustus

Viited