Lühidalt. Pärast hüvitise maksmist läheb kindlustusandjale hüvitatud ulatuses üle kindlustusvõtja või kindlustatu kahjunõue kolmanda isiku vastu.1 Regressivaidluses on kindlustusandja hageja ja kahju tekitaja kostja; kahju tekitaja võib esitada kindlustusandjale kõik vastuväited, mis tal olid kahjustatu vastu.2 Nõude ulatus määratakse kahjuõiguse järgi, mitte selle järgi, mida kindlustusandja maksis: kindlustuslepingu kulumisätted ei vähenda nõuet ja kindlustusandja ei saa nõuda oma kahjukäsitluse kulusid.3 Samas läheb nõue kindlustusandjale üle üksnes tema hüvitatud ulatuses, nii et regressinõue on korraga piiratud nii algse kahjunõude kui ka makstud hüvitisega. Korteriomanike vahelised regressinõuded lahendatakse hagita menetluses ja nende aegumine algab sissenõutavaks muutumisest.4 Regressivaidlustes on sageli ka kolmas tasand: kahju tekitaja vastutuskindlustusandja, kelle vastu on kohustusliku kindlustuse korral otsenõue.5
1. Regressivaidluse osalised
| Osaline | Roll |
|---|---|
| Kahjustatu kindlustusandja | hageja; nõue on talle üle läinud |
| Kahju tekitaja | kostja |
| Kahju tekitaja vastutuskindlustusandja | kohustusliku kindlustuse korral kaaskostja otsenõude alusel; vabatahtliku korral tavaliselt mitte |
| Kahjustatu (kindlustusvõtja) | võib olla tunnistaja; tal on nõue omavastutuse ja hüvitamata kahju osas |
| Kolmandad isikud | ühisvõlgnikud (nt mitu korteriomanikku, alltöövõtjad) |
Kahjustatu ja tema kindlustusandja huvid võivad lahkneda: kahjustatu omavastutus ja hüvitamata kahju jäävad tema nõudeks ning tema nõue ja kindlustusandja üle läinud nõue tuleb koordineerida.
2. Nõude alus ja identiteet
Nõude üleminek toimub seaduse alusel ja kindlustusandja esitab sama nõude, mis kahjustatul oli; Riigikohus on lükanud tagasi väite, et kindlustusandja saab esitada üksnes „regressinõude“, mitte lepingust tuleneva nõude.6 Nõude üleminek ei muuda nõude identiteeti: see läheb üle sellises ulatuses, nagu see oli kahjustatul, kuid mitte rohkem, kui kindlustusandja hüvitas.7
Tagajärjed:
- lepinguline nõue: kui kahjustatul oli kahju tekitajaga leping (teenus, vedu, üür, ehitus), esitab kindlustusandja lepingulise nõude koos lepingu piirangutega;
- deliktiline nõue: kui lepingut ei olnud, tuleb tõendada kahju, õigusvastasus ja põhjuslik seos; süüd eeldatakse ning kahju tekitaja peab ise tõendama, et ta ei olnud süüdi (VÕS § 1050 lg 1), riskivastutuse korral (nt suurema ohu allika valdaja, VÕS § 1056–1057) süüd ei nõuta;
- nõude aegumine: kehtib algse nõude aegumistähtaeg, mitte VÕS § 475;
- kohtualluvus ja menetlusliik: määratakse algse nõude järgi.
3. Kahju tekitaja vastuväited
Kahju tekitaja võib esitada kindlustusandjale kõik vastuväited, mis tal olid kahjustatu vastu.8 Tüüpilised:
- vastutuse puudumine: kohustust ei rikutud, rikkumine on vabandatav;
- põhjusliku seose puudumine;
- kahjustatu kaasaaitamine: hüvitist vähendatakse kannatanu osa tõttu;9
- lepinguline vastutuse piirang või nõudest loobumine: kui see sõlmiti enne kahju, piirab see üle minevat nõuet;
- aegumine;
- kahju ulatus: hüvitatav on parandamise mõistlik kulu ja väärtuse vähenemine, mitte tingimata kõik, mida kindlustusandja maksis.10
Kahju tekitaja ei saa tugineda kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelistele rikkumistele: kindlustuslepingu ohutuseeskirjade eiramine ei vabasta kolmandat isikut vastutusest.11
4. Kahju ulatus regressis
4.1. Kulum
Veekahju parandamise mõistlikest kuludest ei arvata maha kahjustatud esemete kulumit, isegi kui omanik remondi tulemusel mõnevõrra rikastub; kindlustuslepingu kulumisätted ei vähenda nõuet kolmanda isiku vastu.12 Regressinõue ei saa siiski olla suurem kui kindlustusandja makstud hüvitis, sest nõue läheb üle üksnes hüvitatud ulatuses; kulumi tõttu hüvitamata jäänud osa jääb kindlustusvõtja enda nõudeks.
4.2. Kahjukäsitluse kulud
Kindlustusandja ei saa regressi korras nõuda kahju suuruse kindlakstegemise kulu, sest see on tema enda lepinguline kohustus ja kahjustatu seda kulu ei kandnud.13
4.3. Hüvitis õigustamata isikule
Kui kindlustusandja maksis hüvitise õigustamata isikule, ei kaota õigustatud isik oma nõuet; kindlustusandja võis tugineda kindlustatult üle läinud nõudele.14
5. Korteriomanike vaidlused
Veekahjud korterelamutes on regressi suurim praktiline valdkond. Riigikohtu praktika:
- korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe; mitu vastutajat vastutavad solidaarselt;15
- nõude eeldused: kohustuse rikkumine, mis ei ole vabandatav, kaitse-eesmärk ja põhjuslik seos;16
- eriomandist lähtunud kahju korral eeldatakse omaniku kohustuse rikkumist; kaasomandist lähtunud kahju korral, kui keegi kohustust ei rikkunud, saab hüvitist nõuda teistelt omanikelt korteriühistu kaudu;17
- ühte korterit teenivat äravoolutoru saab pidada kaasomandi osaks üksnes siis, kui selle eemaldamine kahjustaks kaasomandisse kuuluvat seina oluliselt;18
- korteriomanike omavahelised regressinõuded lahendatakse hagita menetluses; nõude üleminek menetlusliiki ei muuda;19 hagimenetluses lahendamine võib tuua kaasa lahendi tühistamise;20
- korteriomanike omavahelistele nõuetele kohaldub tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis algab sissenõutavaks muutumisest, mitte teadasaamisest.21
6. Regress kahju tekitaja vastutuskindlustusandja vastu
Kui kahju tekitajal on kohustuslik vastutuskindlustus, võib kahjustatu (ja tema asemel kindlustusandja) nõuda hüvitist ka vastutuskindlustusandjalt.22 Liikluskindlustuses on kahjude jaotus ja tagasinõuded reguleeritud eriseaduses. Vabatahtliku vastutuskindlustuse korral ei ole kahjustatud isikul üldjuhul iseseisvat otsenõuet kindlustusandja vastu (VÕS § 521 kehtib kohustusliku vastutuskindlustuse kohta), kuid kindlustusandjal on õigus maksta hüvitis otse kahjustatud isikule, kui kahju suurus on määratud kohtulahendi või kompromissiga ja ta on sellest kindlustusvõtjale ette teatanud, ning ta peab maksma otse kahjustatud isikule, kui kindlustusvõtja seda nõuab (VÕS § 517 lg 1–2); kahju tekitaja pankroti korral on kahjustatud isikul eelisõigus kindlustushüvitise nõude arvel (VÕS § 518).23
7. Kahju tekitaja kaitsestrateegia
- Kontrolli, kas nõue on üle läinud (kas kindlustusandja maksis, kui palju ja kellele).
- Kontrolli algse nõude aegumist.
- Esita kõik vastuväited, mis olid kahjustatu vastu (kaasaaitamine, lepingu piirangud).
- Vaidlusta kahju ulatus kahjuõiguse järgi; nõua arveid ja ekspertiisi.
- Kontrolli oma vastutuskindlustust ja teata nõudest ühe nädala jooksul.24
- Kontrolli, kas kahjustatu on nõudest loobunud (pereliikmete kaitse, waiver).25
Seotud lehed
Viited
-
Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 20.06.2026, 18, § 492 lg 1. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062026018. ↩
-
RKTKo 12.03.2008, 3-2-1-2-08, p 13–17. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-2-08. ↩
-
RKTKm 26.06.2025, 2-20-5374/68, p 10–16. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-20-5374/68; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363/52, p 21–25. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-17-13363/52. ↩
-
RKTKm 22.04.2020, 2-19-19561/13, p 10, 14. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-19561/13; RKTKm 04.03.2026, 2-24-6606/51, p 12–14. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-24-6606/51. ↩
-
VÕS § 521. ↩
-
RKTKo 23.03.2005, 3-2-1-15-05, p 25. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-15-05. ↩
-
RKTKm 26.06.2025, 2-20-5374/68, p 10–16 (viide 3). ↩
-
RKTKo 12.03.2008, 3-2-1-2-08, p 13–17 (viide 2). ↩
-
RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 44–48. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-129-13. ↩
-
RKTKo 16.05.2018, 2-16-8344/41, p 12. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-8344/41. ↩
-
RKTKo 12.03.2008, 3-2-1-2-08, p 13–17 (viide 2); RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 14–16. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-124-11. ↩
-
RKTKm 26.06.2025, 2-20-5374/68, p 10–16 (viide 3). ↩
-
RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363/52, p 21–25 (viide 3). ↩
-
RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 14–16 (viide 11). ↩
-
RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 18–28 (viide 9). ↩
-
RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543/48, p 15–16. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-9543/48. ↩
-
RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500/62, p 13–16. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-9500/62. ↩
-
RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325/28, p 12, 14.6, 16–17. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-21-11325/28. ↩
-
RKTKm 22.04.2020, 2-19-19561/13, p 10, 14 (viide 4). ↩
-
RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 22–23. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-18-13649/57. ↩
-
RKTKm 04.03.2026, 2-24-6606/51, p 12–14 (viide 4). ↩
-
VÕS § 521 lg 1. ↩
-
VÕS § 518; RKTKo 05.11.2007, 3-2-1-91-07, p 11–14. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-91-07. ↩
-
VÕS § 514. ↩
-
VÕS § 492 lg 2–3. ↩