Edasikindlustus: mõiste, vormid ja tähendus kindlustusvõtjale

Lühidalt. Edasikindlustus on kindlustusandjate kindlustus: edasikindlustusandja võtab üle kindlustusandjale antud riskid ja hüvitab kindlustusandjale tema kohustusi seoses otsekindlustuslepingu järgsete kindlustusjuhtumitega. Edasikindlustuse liigid on kahjukindlustuse ja elukindlustuse edasikindlustus. Kindlustusvõtja ei ole edasikindlustuslepingu pool, tal ei ole üldjuhul nõuet edasikindlustusandja vastu ja kindlustusandja kohustus tema ees ei sõltu sellest, kas edasikindlustusandja maksab. Edasikindlustuslepingule ei kohaldu VÕS-i kindlustusvõtja kaitseks ette nähtud poolkohustuslikud sätted. Praktikas määrab edasikindlustus siiski, milliseid limiite ja tingimusi kohalik kindlustusandja suudab pakkuda, ning frontingu ja cut-through-klausli kaudu võib see kindlustusvõtjat otse puudutada.

Rubriigi alamlehed:

• Proportsionaalne ja mitteproportsionaalne edasikindlustus – kvoodi- ja ülejäägileping, excess of loss, stop loss, arvutusnäited;
• Fronting – kohalik poliis ja riski täielik edasiandmine, kaptiivid ja rahvusvahelised programmid;
• Cut-through-klausel – kindlustusvõtja otsenõue edasikindlustusandja vastu ja selle piirid.

1. Õiguslik alus

Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) järgi on edasikindlustustegevus kindlustusandja või teise edasikindlustusandja antud riskide ülevõtmine. Edasikindlustusandja võib omakorda edasi kindlustada temale antud riske (retrotsessioon). Eriotstarbeline varakogum võib edasikindlustusriske finantseerida võlaväärtpaberite või muude rahastamismehhanismide kaudu (nt katastroofivõlakirjad).¹ Edasikindlustuse liigid on kahjukindlustuse edasikindlustus ja elukindlustuse edasikindlustus.² KindlTS tunneb ka kaptiivedasikindlustusandjat, mis võtab üle üksnes temas osalust omava kontserni riske.³

Lepinguõiguslikult on edasikindlustusleping kindlustusleping, mille kindlustusvõtja on kindlustusandja. VÕS § 427 lõike 2 punkti 1 järgi ei kohaldu edasikindlustusele kindlustusvõtja kaitseks ette nähtud poolkohustuslikud sätted.⁴ Pooled võivad seega vabalt kokku leppida teavitamise, kahjukäsitluse ja vabanemise reeglid. Edasikindlustuslepingud on sageli inglise õiguse alusel ja vahekohtuklausliga, kasutades rahvusvaheliselt standarditud tingimusi.

Riigikohus on edasikindlustuslepingu tõlgendamisel rõhutanud poolte tegeliku tahte ülimuslikkust: rahvusvahelise liikluskindlustuse edasikindlustuslepingut tuleb tõlgendada poolte tegeliku tahte järgi, mitte üksnes sõnastuse põhjal.⁵

2. Eesmärk

Edasikindlustus võimaldab kindlustusandjal:

• võtta riske, mis ületavad tema omavahendeid (nt suur tööstusobjekt, kõrge D&O- või küberlimiit);
• kaitsta end katastroofikahjude ja kahjude kuhjumise eest (torm, üleujutus, pandeemia, ulatuslik küberrünnak);
• stabiliseerida tulemust ja vähendada kapitalinõuet: Solventsus II võimaldab arvestada edasikindlustusest saadaolevaid summasid tehniliste eraldiste ja kapitalinõude arvutamisel;⁶ kapitalinõude tegelik mõju sõltub siiski sellest, kas riskisiire on järelevalvereeglite järgi tunnustatav, ning seda vähendab edasikindlustusandja vastaspoole risk (analüütiline järeldus);
• saada oskusteavet: edasikindlustusandjad toetavad tootearendust, riskihindamist ja kahjukäsitlust.

3. Vormid

Lepinguline edasikindlustus (treaty) hõlmab automaatselt kõik lepingutingimustele vastavad riskid kindlas portfellis (nt kõik kodukindlustuse lepingud). Edasikindlustusandja ei hinda üksikriske.

Fakultatiivne edasikindlustus hõlmab üksikriski, mille edasikindlustamine lepitakse eraldi kokku. Seda kasutatakse suurte või ebatavaliste riskide puhul, mis ei mahu lepingulise edasikindlustuse piiridesse.

Proportsionaalne edasikindlustus jagab maksed ja kahjud kindlas proportsioonis (kvoodileping, ülejäägileping). Proportsionaalses edasikindlustuses maksab edasikindlustusandja otsekindlustusandjale sageli edasikindlustuskomisjoni (ceding commission), mis hüvitab osa otsekindlustusandja turustus- ja halduskuludest; selle olemasolu, suurus ja võimalik sõltuvus kahjusuhtest tulenevad edasikindlustuslepingust. Edasikindlustuskomisjon on lepingupoolte vaheline arveldus ja erineb edasikindlustusmaakleri vahendustasust (brokerage), mida maakler saab lepingu vahendamise eest. Mitteproportsionaalne edasikindlustus katab kahju, mis ületab kindlustusandja omavastutuse (excess of loss, stop loss). Täpsemalt vt Proportsionaalne ja mitteproportsionaalne edasikindlustus.

4. Edasikindlustuse põhimõtted

Edasikindlustuses kehtivad rahvusvahelised põhimõtted, mis tulenevad pigem praktikast ja lepingutest kui seadusest:

• saatuse jagamine (follow the fortunes) – edasikindlustusandja jagab kindlustusandja kindlustustehnilist saatust, sh ebasoodsaid kohtulahendeid ja valuutakursi muutusi, kui need jäävad lepingu piiresse;
• kahjukäsitluse järgimine (follow the settlements) – edasikindlustusandja järgib kindlustusandja heauskset ja asjatundlikku kahjukäsitlust ega saa vaidlustada iga üksikotsust, kui kindlustusandja käitus mõistlikult ja lepingu piires;
• kahjukäsitluse koostöö ja kontrolli klauslid (claims cooperation, claims control) – suurte kahjude korral võib edasikindlustusandjal olla õigus kahjukäsitluses osaleda või seda juhtida; selliste klauslite rikkumine võib vabastada edasikindlustusandja;
• ülim heausksus ja teabe avaldamine lepingu sõlmimisel: kindlustusandja peab avaldama edasikindlustusandjale riski hindamiseks olulised asjaolud;
• kahjude koondamine (aggregation) – mitme kahju koondamine üheks sündmuseks (event) määrab, kui palju omavastutusi ja limiite rakendub.

Eesti õiguses ei ole neid põhimõtteid seadusesse kirjutatud. Kui edasikindlustuslepingule kohaldub Eesti õigus, tuleb neid tuletada lepingu tõlgendamisest ja hea usu põhimõttest; kui lepingus ei ole kokku lepitud, ei saa neid automaatselt eeldada.

5. Kes kellega lepingu sõlmib: hüpoteetiline näide

Edasikindlustuses on kaks eraldi lepingut, mida ei tohi segi ajada. Järgnev näide on hüpoteetiline ja selle eeldused on lihtsustatud.

Kahju. Tulekahju hävitab ühe tehase ja poliisi järgi hüvitatav kahju on pärast omavastutust 4 miljonit eurot. Otsekindlustusandja peab hüvitama kahju otsekindlustuslepingu ja VÕS-i järgi kogu 4 miljoni euro ulatuses; ta ei saa maksmist edasi lükata põhjusel, et edasikindlustusandja ei ole veel maksnud. Edasikindlustusandja hüvitab otsekindlustusandjale edasikindlustuslepingu järgi 70% ehk 2,8 miljonit eurot, kui kahju kuulub selle lepingu piiresse ja otsekindlustusandja kahjukäsitlus vastab kokkulepitud põhimõtetele (follow the settlements). Kindlustusvõtjal ega kindlustatud tütarettevõttel ei ole edasikindlustusandja vastu nõuet, sest nad ei ole edasikindlustuslepingu pooled.

Klausel, mis muudaks järeldust. Kui poliisis või eraldi kokkuleppes on cut-through-klausel, võib kindlustusvõtja otsekindlustusandja maksejõuetuse korral nõuda hüvitist otse edasikindlustusandjalt selle klausli piires (vt Cut-through-klausel). Kui otsekindlustusandja annab peaaegu kogu riski edasi, on tegemist frontingu olukorraga (vt Fronting).

6. Tähendus kindlustusvõtjale

Kindlustusvõtja ei ole edasikindlustuslepingu pool, kuid edasikindlustus mõjutab teda mitmel viisil.

Tingimused ja limiidid. Suurte riskide puhul (nt D&O-kindlustus, tööstusvara, küberkindlustus) määrab edasikindlustusandja sageli tingimused ja limiidid, mida Eesti kindlustusandja saab pakkuda. Rahvusvaheline edasikindlustusturg mõjutab ka välistusi: näiteks küberriski ja sõjariski välistused levisid otsekindlustusse edasikindlustusandjate nõudmisel (vt Sõjarisk).

Kahjukäsitlus. Suurte kahjude korral vajab kohalik kindlustusandja edasikindlustusandja nõusolekut või konsultatsiooni, mis võib menetlust pikendada. Kindlustusandja ei saa aga kindlustusvõtjale vastu seada seda, et edasikindlustusandja keeldus maksmast või viivitab: kindlustusandja kohustus kindlustusvõtja ees on iseseisev.

Maksejõulisus. Edasikindlustus tugevdab kindlustusandja võimet suuri kahjusid maksta. Kindlustusandja solventsuse ja finantsseisundi aruandest näeb, kui suur osa riskist on edasi kindlustatud.

Fronting ja cut-through. Rahvusvahelistes programmides väljastab kohalik kindlustusandja poliisi, kuid annab peaaegu kogu riski edasi. Kindlustusvõtja võib sel juhul kokku leppida, et kohaliku kindlustusandja maksejõuetuse korral saab ta nõuda hüvitist otse edasikindlustusandjalt. Vt Fronting ja Cut-through-klausel.

7. Edasikindlustus ja järelevalve

Edasikindlustusandjad on Solventsus II alusel järelevalve all samamoodi nagu otsekindlustusandjad. Eestis ei ole iseseisvaid edasikindlustusandjaid; Eesti kindlustusandjad ostavad edasikindlustust rahvusvahelistelt edasikindlustusandjatelt ja kontsernisiseselt. Kindlustusandja peab edasikindlustusprogrammi kujundamisel arvestama edasikindlustusandja krediidiriski ja kontsentratsiooni; Solventsus II kapitalinõuetes kajastub edasikindlustusandja vastaspoole risk.⁶

8. Edasikindlustusvaidlused

Edasikindlustusvaidlused lahendatakse enamasti rahvusvahelises vahekohtus. Tüüpilised küsimused on:

• kas otsekindlustusandja kahjukäsitlus oli heauskne ja asjatundlik (follow the settlements);
• kas kahju kuulub lepingu piiresse (nt kas otsekindlustusandja maksis ex gratia või väljaspool katet);
• kahjude koondamine ühe sündmuse alla (nt kas mitu tormi on üks sündmus);
• teabe avaldamise kohustuse rikkumine lepingu sõlmimisel;
• kahjukäsitluse kontrolliklausli rikkumine.

Kindlustusvõtja seisukohast on oluline, et otsekindlustusandja ei kasutaks edasikindlustusvaidlust põhjendusena hüvitise maksmise edasilükkamiseks. Kindlustusandja kohustus muutub kindlustusvõtja ees sissenõutavaks VÕS-i reeglite järgi sõltumata edasikindlustusest.⁷

Seotud lehed

• Kahju-, elu- ja edasikindlustus
• Kindlustusturu osalised
• Järelevalve
• Riigikohtu praktika: krediidi- ja garantiikindlustus, edasikindlustus
• Fronting: kohalik poliis ja riski edasiandmine
• Autorist ja nõustamisest

Viited