Vastutuskindlustus ja kahjustatud isiku vahetu nõue

Lühidalt. Vastutuskindlustuses täidab kindlustusandja kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja tekitas kolmandale isikule kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ning kannab vajalikud õigusabikulud.¹ Kindlustusandja vabaneb, kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse, millest tema vastutus tuleneb.² Vabatahtlikus vastutuskindlustuses kahjustatud isikul üldjuhul otsenõuet ei ole, kuid tal on kaitse nõude käsutamise vastu ja kindlustusvõtja pankroti korral eelisõigus.³ Kohustuslikus vastutuskindlustuses võib kahjustatud isik nõuda hüvitist nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt, kes ei või talle vastu väita, et ta on kindlustusvõtja ees vabanenud.⁴ Riigikohus on aga pankrotihalduri kohustusliku vastutuskindlustuse asjas selgitanud, et see kaitse eeldab kehtivat lepingut ja kindlustusjuhtumit: tühistatud lepingu või seadusega lubatud tahtluse välistuse korral otsenõuet ei ole.⁵ Seda ei saa eranditeta laiendada kõigile kohustuslikele kindlustustele: liikluskindlustuses ei või kindlustusandja EL õiguse järgi kannatanule üldjuhul vastandada lepingu kehtetust, mis tuleneb kindlustusvõtja lepingueelsetest valeandmetest (EKo C-287/16, Fidelidade; EKo C-236/23, Matmut, p 47, 66, erandina õiguste kuritarvitamine).

1. Vastutuskindlustuse kaitse sisu

1.1. Kahju hüvitamine ja kaitsekulud

Vastutuskindlustusel on kaks funktsiooni: hüvitamisfunktsioon (kindlustusandja maksab põhjendatud nõude) ja kaitsefunktsioon (kindlustusandja kaitseb kindlustusvõtjat alusetu nõude vastu). Kindlustus katab õigusabikulud ulatuses, milles kindlustusvõtja võis neid pidada vajalikuks oma õiguste kaitseks kohtus ja kohtuväliselt, ka siis, kui nõue osutub alusetuks. Kriminaal- ja halduskohtumenetluse kaitsekulud on kaetud, kui menetluses tuvastatavad asjaolud võivad saada tsiviilvastutuse aluseks ja kulud kantakse kindlustusandja juhiste järgi; kindlustusvõtja nõudel tuleb need ette tasuda. Kindlustusandja nõudel või soovitusel peetud kohtuvaidluse kulud ja nimetatud kaitsekulud tuleb hüvitada ka siis, kui need koos hüvitisega ületavad kindlustussumma.⁶

Majandus- või kutsetegevusega seotud vastutuse kindlustus hõlmab ka kindlustusvõtja esindajate ja juhtide vastutust; ettevõtte võõrandamisel lähevad õigused ja kohustused üle omandajale.⁷ Juhtide isikliku vastutuse kindlustamist (D&O) on käsitletud lehel D&O-kindlustus.

1.2. Kindlustusjuhtumi ajaline määratlus

Seadus seob kindlustusjuhtumi kindlustuse kehtivuse ajaga, kuid ei määra, kas määrav on kahju põhjustanud tegu, kahju ilmnemine või nõude esitamine. Seda reguleerivad tingimused: tegevuse põhimõte (act committed), kahju ilmnemise põhimõte (occurrence) või nõude esitamise põhimõte (claims made). Valik määrab, milline poliis kahju katab, kui tegu, kahju ja nõue jäävad eri perioodidesse (vt claims made ja retroaktiivne kuupäev).

2. Tahtluse välistus (VÕS § 513)

Kindlustusandja vabaneb, kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse, millest tema vastutus tuleneb.⁸ Säte on vastutuskindlustuses VÕS § 452 lg 1 suhtes erisäte.⁹ Riigikohus on selgitanud järgmist:

• sündmus tähendab vastutust tekitavat juhtumit (nt rongide kokkupõrget), mitte kahjulikku tagajärge; kindlustusandja vabanemiseks piisab kaudsest tahtlusest;¹⁰
• lepinguga võib vabanemise aluseid sätestada laiemalt, näiteks raske hooletuse korral, kuid sellised tüüptingimused alluvad sisukontrollile; sel viisil võib kindlustusvõtjaga võrdsustada ka isikud, keda ta kasutab oma kohustuste täitmisel;¹¹
• tahtlikult põhjustatud kahju kindlustuskaitse puudumine on kindlustuse üldine põhimõte.¹²

Töötaja käitumine omistatakse kindlustusvõtjale lepingulises suhtes tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel.¹³ D&O- ja kutsevastutuskindlustuses tähendab see, et ühe kindlustatu tahtlus võib mõjutada teiste kaitset, kui lepingus ei ole kindlustatute eraldamise klauslit.

3. Kindlustusvõtja kohustused

Kindlustusvõtja peab teatama kindlustusandjale ühe nädala jooksul asjaoludest, mis võivad tuua kaasa kindlustusjuhtumi, ja nõude esitamisest; menetluse algatamisest viivitamata.¹⁴ Tingimustes on tavaliselt kohustus mitte tunnustada nõuet ega sõlmida kompromissi kindlustusandja nõusolekuta. Seadus piirab seda: kokkulepe, mille järgi kindlustusandja vabaneb, kui kindlustusvõtja rahuldab või tunnustab nõuet tema nõusolekuta, on tühine, kui tunnustamata jätmine oleks olnud ilmselgelt vastuolus hea usuga.¹⁵ Kindlustusvõtja ei pea seega eitama ilmselget vastutust üksnes kindlustusandja huvides.

4. Hüvitise maksmine

Kindlustusandja peab hüvitise maksma viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast seda, kui kindlustusvõtja on kahjustatud isiku nõude rahuldanud või see on tuvastatud kohtulahendi, tunnustamise või kompromissiga.¹⁶ Riigikohtu järgi kohaldub see tähtaeg vabatahtlikus vastutuskindlustuses, kus kahjustatud isikul ei ole otsenõuet; otsenõude korral arvestatakse viivist üldreegli järgi alates nõude esitamisest.¹⁷

5. Kahjustatud isiku kaitse vabatahtlikus vastutuskindlustuses

Vabatahtlikus vastutuskindlustuses ei ole kahjustatud isik lepingu pool ja tal ei ole üldjuhul nõuet otse kindlustusandja vastu. Seadus kaitseb teda siiski kolmel viisil:

1. kindlustusvõtja nõudel peab kindlustusandja maksma hüvitise otse kahjustatud isikule;
2. kindlustusvõtja hüvitisnõude käsutamine (loovutamine, pantimine, loobumine), samuti selle käsutamine täitemenetluses või hagi tagamise korras, on kahjustatud isiku suhtes tühine;
3. kindlustusvõtja pankroti korral võib kahjustatud isik rahuldada oma nõude kindlustusvõtja hüvitisnõude arvel enne teisi võlausaldajaid.¹⁸

Kui ühest asjaolust tuleneb mitme kahjustatud isiku nõue ja nende kogusumma ületab kindlustussumma, rahuldab kindlustusandja nõuded võrdeliselt nende suurusega. Kindlustusandjal on õigus maksta otse kahjustatud isikule ka omal algatusel, kui makstav summa on kindlaks määratud kohtulahendi või kompromissiga ja ta teatab sellest eelnevalt kindlustusvõtjale.

Riigikohus on rõhutanud, et pankrotisäte ei anna kahjustatud isikule otsenõuet, vaid eelisõiguse; ringkonnakohus eksis, tuletades otsenõude eeldusest, et pankrotihaldur võib oma kohustusi rikkuda.¹⁹ Juba enne VÕS-i kehtinud õiguse alusel leidis Riigikohus, et kindlustusandja ei saa vabaneda kahjustatud isiku ees alusel, mis ei tulene seadusest ega lepingust.²⁰

6. Kohustuslik vastutuskindlustus

6.1. Otsenõue ja solidaarvastutus

Kohustusliku vastutuskindlustuse korral võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt; nad vastutavad solidaarselt. Kindlustusandja võib kahjustatud isikule esitada samu vastuväiteid nagu kindlustusvõtja, kuid ei või keelduda põhjusel, et ta on kindlustusvõtja ees täitmiskohustusest vabanenud. Kindlustusandjalt saab nõuda üksnes rahalist hüvitist. Nõue kindlustusandja vastu aegub sama tähtaja jooksul kui nõue kindlustusvõtja vastu ning aegumise peatumine või katkemine ühe suhtes kehtib ka teise suhtes. Omavastutuse korral hüvitab kindlustusandja kahjustatud isikule kogu kahju ja nõuab omavastutuse kindlustusvõtjalt.²¹

6.2. Kaitse piirid

Otsenõude kaitse eeldab kehtivat lepingut ja kindlustusjuhtumit. Pankrotihalduri kohustusliku vastutuskindlustuse asjas leidis Riigikohus, et tühistatud kindlustuslepingu alusel ei saa nõudeid esitada ka kolmas isik ning et kindlustusandja võib tugineda tingimusele, mille järgi halduri tahtlik kohustuse rikkumine ei ole kindlustusjuhtum: vabanemiskeeld ei loo vastutust olukorras, kus kindlustusjuhtumit üldse ei ole.²² Tühistamise mõju kohta on seisukoht sõnastatud üldiselt, kuigi selles asjas ei olnud lepingut tühistatud (p 13); liikluskindlustuses ei või kindlustusandja EL õiguse järgi kannatanule üldjuhul vastandada lepingu kehtetust, mis tuleneb kindlustusvõtja lepingueelsetest valeandmetest (EKo C-287/16, Fidelidade; EKo C-236/23, Matmut, p 47, 66, erandina õiguste kuritarvitamine). Ka tahtluse välistuse lubatavus sõltub eriseadusest (nt PankrS § 64 lg 2, AudS § 63 lg 6). Eristus on peen, kuid oluline: kindlustusandja ei saa kahjustatud isiku ees tugineda kindlustusvõtja kohustuste rikkumisele, kuid võib tugineda kindlustuskaitse puudumisele.

6.3. Kahjustatud isiku teatamiskohustus

Kahjustatud isik peab teatama kindlustusandjale kindlustusjuhtumist kahe nädala jooksul ajast, mil ta sai kindlustusandjast teada; hilinemise korral ei vastuta kindlustusandja rohkem, kui ta oleks vastutanud õigeaegse teate korral.²³

6.4. Sisesuhe

Kui kindlustusandja maksis kahjustatud isikule, kuigi ta oli kindlustusvõtja ees vabanenud, vastutab kindlustusvõtja sisesuhtes kindlustusandja ees; Riigikohtu järgi eeldab see kindlustusandja vabanemist täitmiskohustusest.²⁴ Liikluskindlustuses ja tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikus vastutuskindlustuses kehtivad eriseadused.²⁵

7. Lepingu lõpetamine pärast kindlustusjuhtumit

Kumbki pool võib vastutuskindlustuse lepingu üles öelda ühe kuu jooksul pärast seda, kui kindlustusandja on kindlustusjuhtumi järel tunnistanud oma hüvitamiskohustust või keeldunud hüvitamisest pärast hüvitise sissenõutavaks muutumist.²⁶ Ettevõte peaks seda arvestama: suure nõude järel võib kindlustusandja lepingu lõpetada, mistõttu tasub aegsasti kavandada uue kaitse soetamist ja jälgida, et teatatud asjaolud jääksid vana poliisi alla.

Seotud lehed

• Vastutuskindlustuse liigid: üldvastutus
• Kutsevastutuskindlustus
• Kindlustusandja vastu esitatav nõue praktikas
• Tahtlus ja raske hooletus
• Riigikohtu praktika: vastutuskindlustus ja vahetu nõue

Viited