Regress ehk nõude üleminek kindlustusandjale (VÕS § 492)

Lühidalt. Kahjukindlustuses läheb kindlustusandjale tema hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtja või kindlustatu kahjunõue kolmanda isiku vastu.¹ Üleminek toimub seaduse alusel ja Riigikohus käsitleb seda seadusjärgse nõude üleminekuna, millele kohaldatakse nõude loovutamise sätteid: nõue läheb üle sellisena, nagu see oli kindlustusvõtjal, ja kahju tekitaja võib esitada kindlustusandjale kõik vastuväited, mis tal olid kindlustusvõtja vastu.² Kui kindlustusvõtja loobub nõudest kahju tekitaja vastu, vabaneb kindlustusandja ulatuses, milles ta oleks saanud regressi korras nõuda.³ Pereliikmete vastu on regress piiratud.⁴ Kindlustusandja ei saa regressi korras nõuda rohkem, kui kindlustusvõtjal oli kahju tekitaja vastu, ega oma kahjukäsitluse kulusid.⁵

1. Nõude ülemineku eesmärk ja olemus

Nõude üleminek täidab kahte eesmärki. Esiteks takistab see kindlustatu topelthüvitist: kindlustatu ei saa nõuda sama kahju nii kindlustusandjalt kui ka kahju tekitajalt. Teiseks paneb see kahju lõpliku kandmise isikule, kes selle õigusvastaselt põhjustas, mitte kindlustusvõtjate kollektiivile.

Üleminek toimub seaduse alusel hüvitise maksmise hetkel ja hüvitatud ulatuses; eraldi loovutuslepingut ei ole vaja. Kindlustusandja esitab regressinõude oma nimel. Riigikohus lükkas juba varem tagasi väite, et kindlustusandja saab pärast hüvitise maksmist esitada üksnes „regressinõude“, mitte kindlustatu lepingust (nt veolepingust) tuleneva nõude: kindlustusandja esitab sama nõude, mis kindlustatul oli.⁶

Näide üleläinud nõude ülempiirist. Kui kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale 8000 eurot, kuid kahju tekitaja vastutab kindlustusvõtja ees üksnes 6000 euro ulatuses (näiteks kindlustusvõtja enda osa tõttu kahju tekkimisel), läheb kindlustusandjale üle kuni 6000 euro suurune nõue: üle läheb kindlustusvõtja olemasolev nõue hüvitatud kahju ulatuses, mitte rohkem, kui kindlustusvõtjal oli õigus kahju tekitajalt nõuda.¹ Kui kindlustusandja hüvitas 6000 eurot, kuid kahju tekitaja vastutab 8000 euro ulatuses, läheb kindlustusandjale üle 6000 euro suurune nõue ja ülejäänud 2000 euro suurune nõue (näiteks omavastutuse või katteta kahju osas) jääb kindlustusvõtjale.

Summakindlustuses (elukindlustus, summapõhine õnnetusjuhtumikindlustus) nõude üleminekut ei toimu, sest väljamakse ei hüvita konkreetset kahju.

2. Nõude identiteet ja ulatus

2.1. Sama nõue, samad vastuväited

Nõue läheb üle sellisena, nagu see oli kindlustusvõtjal kolmanda isiku vastu, kuid mitte rohkem, kui kindlustusandja hüvitas.⁷ Kahju tekitaja võib esitada kõik vastuväited, mis tal olid kindlustusvõtja vastu: kahjustatud isiku kaasaaitamine, lepinguline vastutuse piirang, aegumine, tasaarvestus.⁸

2.2. Kindlustuslepingu rikkumised ei puutu kahju tekitajasse

Kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelised lepingurikkumised, näiteks ohutuseeskirjade eiramine, omavad tähendust üksnes kindlustuslepingu poolte vahel ega vabasta kolmandat isikut vastutusest. Riigikohus on seda selgitanud asjas, kus varakindlustusandja nõudis heitvee tungimisest tekkinud kahju kanalisatsiooniteenuse osutajalt; kaitseseadme puudumine kindlustatud kinnisasjal ei vabastanud teenuse osutajat.⁹

2.3. Kahju ulatus määratakse kahjuõiguse järgi

Kindlustusandja nõude ulatus määratakse kahjuõiguse üldreeglite järgi, mitte selle järgi, mida kindlustusandja kindlustusvõtjale maksis. Asja kahjustamisel hõlmab hüvitis eelkõige parandamise mõistlikke kulusid ja võimalikku väärtuse vähenemist.¹⁰ Sellest tuleneb kaks olulist järeldust:

• kulumit ei arvata maha: veekahju parandamise mõistlikest kuludest ei arvata maha kahjustatud esemete kulumit, isegi kui omanik remondi tulemusel mõnevõrra rikastub; kindlustuslepingu kulumisätted ei vähenda kolmanda isiku vastu esitatavat nõuet;¹¹
• kahjukäsitluse kulud ei ole üle minev kahju: kahju suuruse kindlakstegemine on kindlustusandja enda lepinguline kohustus, kindlustusvõtja seda kulu ei kandnud ja seega ei saa see nõue kindlustusandjale üle minna.¹²

2.4. Hüvitise maksmine õigustamata isikule

Kui kindlustusandja maksab hüvitise õigustamata isikule, ei kaota õigustatud isik oma nõuet kindlustusandja vastu. Riigikohus on samas asjas selgitanud, et kindlustusandja võis tugineda kinnisasja omanikult kui kindlustatud isikult üle läinud nõudele.¹³

3. Kindlustusvõtja loobumine nõudest

Kui kindlustusvõtja loobub nõudest kolmanda isiku vastu või seda tagavast õigusest, vabaneb kindlustusandja ulatuses, milles ta oleks saanud selle alusel hüvitist nõuda.¹⁴ Säte kaitseb kindlustusandja regressihuvi. See puudutab eelkõige loobumist enne hüvitise maksmist. Pärast väljamakset on nõue hüvitatud ulatuses juba kindlustusandjale üle läinud ja kindlustusvõtja hilisem loobumine on kindlustusandja suhtes kehtiv üksnes siis, kui kahju tekitaja ei teadnud ega pidanudki teadma nõude üleminekust; muul juhul saab kindlustusandja nõuda kahju tekitajalt edasi. Kui loobumine on kahju tekitaja heausksuse tõttu kehtiv, tuleb kindlustusandja nõuet kindlustusvõtja vastu hinnata eraldi (analüütiline järeldus).²⁷

Ettevõtete lepingutes (üüri-, ehitus-, teenuse-, logistikalepingud) on tavalised vastutuse piirangud ja vastastikused nõudest loobumised (waiver of subrogation). Õiguslikult tuleb eristada:

• enne kahju sõlmitud vastutuse piirangut, mis määrab nõude sisu juba tekkimisel; nõue läheb kindlustusandjale üle piiratud kujul ja see on kindlustusandja riskihindamise küsimus;
• pärast kahju toimunud loobumist, mis vähendab üle minevat nõuet ja vabastab kindlustusandja.

Praktiline soovitus: kontrollige enne olulise lepingu sõlmimist, kas kindlustuspoliis lubab vastutuse piiranguid ja regressist loobumist, ning teavitage kindlustusandjat. Ehituse koguriskikindlustuses on tavaline, et kindlustusandja loobub regressist kõigi kindlustatute vastu.

4. Pereliikmete kaitse

Kui kindlustusvõtjal on nõue oma üleneja või alaneja sugulase, abikaasa, registreeritud elukaaslase või muu temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on kindlustusandjal regressiõigus üksnes siis, kui selle isiku vastutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult.¹⁵ Registreeritud elukaaslane lisati sättesse alates 1. jaanuarist 2024.¹⁶ Säte väldib olukorda, kus kindlustushüvitis võetakse regressiga tagasi samast leibkonnast.

5. Korteriomanike vahelised regressinõuded

Veekahjude regress korterelamutes on Riigikohtu praktikas eraldi suur teemaplokk.

• Õiguslik alus: korteriomanike ühisusest tuleneb nende vahel eriline seadusjärgne võlasuhe, mille kohustuste rikkumisel võib kahjustatud korteriomanik ja tema asemel kindlustusandja nõuda kahju hüvitamist; mitu vastutajat vastutavad solidaarselt.¹⁷
• Eeldused: nõude võib esitada korteriomaniku, korteriühistu või muu isiku vastu, kes on kohustust rikkunud, kui rikkumine ei ole vabandatav, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja esineb põhjuslik seos.¹⁸
• Eriomand ja kaasomand: kui kahju lähtus ühe omaniku eriomandist, võib eeldada, et ta rikkus kohustust, ja ta peab vabanemiseks tõendama vastupidist; kui kahju lähtus kaasomandist ja keegi kohustust ei rikkunud, saab hüvitist nõuda teistelt omanikelt korteriühistu kaudu.¹⁹ Ühte korterit teenivat äravoolutoru saab pidada kaasomandi osaks üksnes siis, kui selle eemaldamine kahjustaks kaasomandisse kuuluvat seina oluliselt.²⁰
• Menetlusliik: kindlustusandjale üle läinud korteriomaniku nõue teise korteriomaniku vastu lahendatakse hagita menetluses; nõude üleminek menetlusliiki ei muuda.²¹ Kui asi lahendati ekslikult hagimenetluses, võib see tuua kaasa lahendite tühistamise.²²
• Aegumine: korteriomanike omavahelistele nõuetele kohaldub tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis algab nõude sissenõutavaks muutumisest, olenemata teadasaamisest.²³

6. Regress kindlustusvõtja vastu

Nõude üleminekust tuleb eristada kindlustusandja tagasinõuet oma kindlustusvõtja vastu. Kohustuslikus vastutuskindlustuses peab kindlustusandja maksma kahjustatud isikule ka siis, kui ta on kindlustusvõtja ees vabanenud; sel juhul vastutab kindlustusvõtja sisesuhtes kindlustusandja ees.²⁴ Riigikohus on selgitanud, et kindlustusvõtja vastutus sisesuhtes eeldab kindlustusandja vabanemist täitmiskohustusest.²⁵ Liikluskindlustuses on tagasinõuded reguleeritud liikluskindlustuse seaduses ammendavalt.²⁶ Regressivaidluste menetluslikku poolt on käsitletud lehel regressivaidlused.

Seotud lehed

• Regressivaidlused
• Vastutuskindlustus ja vahetu nõue
• Liikluskindlustus
• Riigikohtu praktika: nõude üleminek ja regress

Viited