EIOPA suunised ja kindlustusturu head tavad Eestis

Lühidalt. Lisaks seadustele ja määrustele kujundavad kindlustusturu käitumist kaks pehme õiguse kihti. EIOPA suunised on Euroopa järelevalveasutuse ootused, mida Finantsinspektsioon on suures osas võtnud üle oma soovituslike juhenditena. Turu isereguleerimine tähendab Eesti Kindlustusseltside Liidu heade tavade dokumente, kindlustuslepitusorganite menetluskorda ja kindlustuse vahekohtu reglementi. Kumbki ei ole õigusakt, kuid vaidluses on need hoolsusstandardi ja hea usu põhimõtte sisustamise allikad. Allikad on kontrollitud EIOPA, EKsL-i ja Liikluskindlustuse Fondi veebilehtedelt 3. novembri 2026 seisuga.¹

1. EIOPA suunised

1.1. Õiguslik iseloom

EIOPA annab suuniseid EIOPA asutamismääruse (EL) nr 1094/2010 alusel. Riiklik järelevalveasutus peab teatama, kas ta suunist järgib või kavatseb järgida, ning mittejärgimise korral seda põhjendama. Finantsinspektsioon on mitme suunise järgimisest teatanud ja need oma soovitusliku juhendina välja andnud (vt Finantsinspektsiooni juhendid).

Kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahelises vaidluses ei ole suunis õigusnorm. Kohus võib seda siiski kasutada, et sisustada vahendaja hoolsuskohustust (KindlTS § 177) ning kindlustusandja kohustusi hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse (VÕS § 7) põhimõtte kaudu, sest suunis kirjeldab, mida Euroopa tasandil peetakse professionaalseks käitumiseks.

1.2. Praktikas olulisemad suunised

Kõik EIOPA suunised on koondatud EIOPA suuniste registrisse. EIOPA tunnistas kaks eespool kehtetuks märgitud IKT-suunist kehtetuks alates 17.01.2025, sest DORA hõlmab nende eesmärgid ja sätted täielikult.² Finantsinspektsioon märgib oma juhendite registris kehtetuks alates 21.10.2025 nende EIOPA suuniste alusel antud FI juhendid. See ei puuduta FI eraldi soovituslikku juhendit „Nõuded finantsjärelevalve subjekti infotehnoloogia ja infoturbe korraldusele“, mille muudatus jõustus 21.10.2025; vt Finantsinspektsiooni juhendid.³

1.3. Kuidas suunist vaidluses kasutada

1. Kontrolli, kas FI on suunise järgimisest teatanud. Kui FI on suunise andnud välja soovitusliku juhendina, on argument tugevam, sest see on ka riikliku järelevalve ootus.
2. Seo suunis seadusnormiga. Suunis ise ei anna nõudeõigust. Nõue tuleneb VÕS-ist või KindlTS-ist; suunis aitab sisustada hoolsuse või teabekohustuse ulatust.
3. Arvesta suunise ajaga. Osa suuniseid on vanemad kui hilisemad määrused (näiteks POG-suunised ja delegeeritud määrus (EL) 2017/2358, IKT-suunised ja DORA). Kui määrus reguleerib sama küsimust, on määrus ülimuslik.

2. Eesti Kindlustusseltside Liidu head tavad

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on Eestis tegutsevate kindlustusandjate ühendus. Selle heade tavade dokumendid on kokkulepped selle kohta, kuidas liikmed teatud olukordades käituvad. Kehtivad dokumendid on avaldatud EKsL-i veebilehe rubriigis Kindlusta targalt:

Õiguslik tähendus. Hea tava ei muutu kindlustuslepingu osaks, kui seda ei ole kokku lepitud, ega kohusta EKsL-i mittekuuluvat kindlustusandjat. Siiski on see tõend selle kohta, milline käitumine on Eesti turul tavapärane (VÕS § 7 lg 2 järgi arvestatakse mõistlikkuse hindamisel tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat) ning lepitaja ja kohus võivad seda arvestada kindlustusandja hoolsuse hindamisel. Sõidukikindlustuse vaidlustes tasub head tava lugeda koos Finantsinspektsiooni kahjukäsitluse märgukirjaga (vt Finantsinspektsiooni juhendid).

3. Kindlustuslepitus

Kindlustuslepitust korraldavad EKsL ja Liikluskindlustuse Fond (LKF) ühiselt; lepitusavaldus esitatakse LKF-i veebilehe kaudu. Kehtivad dokumendid:

• Kindlustuslepitusorganite menetluskord (kinnitatud 25.06.2025, kehtib 01.07.2025): lepitusmenetluse algatamine, lepitaja, menetluse käik, ettepanek ja selle mõju tähtaegadele;
• lepitusorgani kulude eeskiri ja liikluskindlustuse lepitusorgani kulude eeskiri, mis on avaldatud LKF-i menetluskorra lehel;
• lepitusavalduse vorm.

Lepitaja ettepanek ei ole siduv. Menetluskorra p 18.2 järgi peatub lepitusmenetluse ajal VÕS § 475 lg 3 üheaastane hagi esitamise tähtaeg ning lepitusmenetluse kokkuleppe korral (sh kui vastaspool on EKsL-i või LKF-i liige) juba lepitusavalduse esitamisest. Nõude aegumine peatub menetluskorra p 18.1 järgi lepitusavalduse esitamisega; seadusest tuleneb aegumise peatumine kokkulepitud lepitusmenetluse lõpuni TsÜS § 167 lg 3 alusel. Vt Lepitus.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse vaidlusi lahendab eraldi riiklik vastutuskindlustuse lepituskomisjon (TOKVS § 23); vt Eesti määrused. Tarbija võib kasutada ka tarbijavaidluste komisjoni (TKS § 40); vt Tarbijavaidluste komisjon.

4. Kindlustuse vahekohus

EKsL-i juures tegutseb kindlustuse vahekohus, mis lahendab kindlustusvaidlusi, kui pooled on selles kokku leppinud. EKsL-i teatel käsitletakse vahekohtus kõige sagedamini kindlustusandjate omavahelisi vaidlusi ning vahekohtumenetlus võib järgneda lepitusele, kui pooled seda lepitusmenetluse käigus otsustavad. Menetluse kord on kindlustuse vahekohtu reglemendis. Vt Vahekohus.

5. Pehme õiguse kasutamise piirid

• Pehme õigus ei saa muuta seadust. Kui hea tava või suunis on kindlustusvõtjale ebasoodsam kui VÕS-i poolimperatiivne säte, kohaldub VÕS (§ 427).
• Pehme õigus ei asenda lepingut. Kui tüüptingimustes on teisiti kokku lepitud, tuleb esmalt hinnata tingimuse kehtivust (VÕS §-d 35–44), alles siis hea tava rolli.
• Iga dokumendi kehtiv versioon tuleb kontrollida avaldaja veebilehelt; heade tavade dokumente muudetakse ilma Riigi Teatajas avaldamata.

Seotud lehed

• Kindlustuse õiguslik regulatsioon
• Finantsinspektsiooni juhendid ja märgukirjad
• Kindlustusvaldkonna organisatsioonid
• Lepitus
• Kindlustusvaidlused

Viited