Kindlustust puudutavad EL määrused: Rooma I, DORA, PRIIP, GDPR

Lühidalt. EL määrus kehtib Eestis vahetult, ilma ülevõtmiseta, ja on Eesti seadusest ülimuslik. Kindlustusvaidluses on kõige sagedamini vaja Rooma I määruse artiklit 7 (kohaldatav õigus) ja Brüsseli I bis määruse kindlustusasjade jagu (kohtualluvus). Kindlustusandja tegevuse jaoks on kesksed Solventsus II delegeeritud määrus, IDD delegeeritud määrused, PRIIP-määrus, DORA ja isikuandmete kaitse üldmäärus. Uuemad riskid tulenevad tehisintellekti määrusest ja Venemaa vastu suunatud sanktsioonimäärusest. Iga määruse juures on CELEX-number ja link EUR-Lexi kehtivale konsolideeritud tekstile seisuga 3. november 2026.¹

1. Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

1.1. Rooma I määrus: (EÜ) nr 593/2008, artikkel 7

CELEX: 32008R0593. Kehtiv tekst: EUR-Lex.

Artikkel 7 on kindlustuslepingute erinorm. See ei kohaldu edasikindlustusele (lg 1). Suurriski kindlustuslepingule kohaldatakse poolte valitud õigust; valiku puudumisel kindlustusandja harilikku viibimiskohta (lg 2). Massiriski puhul on õiguse valik piiratud ja seotud riski asukohaga (lg 3). Kui liikmesriik on kehtestanud kindlustuskohustuse, kohaldatakse lisareegleid: leping täidab kindlustuskohustuse üksnes siis, kui see vastab kohustuse kehtestanud riigi erisätetele (lg 4).

Mille jaoks: välisriigi kindlustusandja poliis Eesti riskile, rahvusvaheline kindlustusprogramm, kohalik poliis kontserni masterpoliisi all. Eesti tüüptingimuste kaitsesätete kohaldumise kohta vt VÕS § 36 ja Choice of law and jurisdiction.

1.2. Brüsseli I bis määrus: (EL) nr 1215/2012, artiklid 10–16

CELEX: 32012R1215. Kehtiv konsolideeritud tekst: 26.02.2015.

II peatüki 3. jagu „Kohtualluvus kindlustusasjades“ (art 10–16) kaitseb nõrgemat poolt. Liikmesriigis asuvat kindlustusandjat võib hagida tema asukohariigis või, kui hageja on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik, hageja elukohas (art 11 lg 1). Kindlustusandja võib ise hagi esitada üldjuhul üksnes kostja elukohariigis (art 14 lg 1). Art 13 reguleerib kahjustatud isiku otsenõuet kindlustusandja vastu. Kohtualluvuse kokkulepped on lubatud üksnes art 15 piires.

Mille jaoks: piiriülene hagi kindlustusandja vastu ja kahjustatud isiku otsenõue välisriigi vastutuskindlustusandja vastu. Eesti siseriiklik vaste on TsMS § 91, vt Eesti seadused.

2. Kindlustustegevus

2.1. Solventsus II delegeeritud määrus: (EL) 2015/35

CELEX: 32015R0035. Kehtiv konsolideeritud tekst: 14.11.2024 (EUR-Lexi dokumendileht).

Komisjoni delegeeritud määrus täiendab Solventsus II direktiivi: tehniliste eraldiste arvutamine, omavahendid, solventsuskapitalinõude standardvalem, juhtimissüsteem ja aruandlus. Mille jaoks: kindlustusandja kapitali ja juhtimissüsteemi vastavus; vaidluses harva, kuid oluline maksejõuetuse ja portfelli ülemineku korral.

2.2. IDD delegeeritud määrused: (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359

• (EL) 2017/2358 täiendab IDD-d toote järelevalve ja juhtimise (POG) nõuetega: tooteomanik määrab sihtturu, testib toodet ja jälgib turustamist. CELEX 32017R2358; konsolideeritud tekst 02.08.2022.
• (EL) 2017/2359 täiendab IDD-d investeerimisriskiga kindlustustoodete teabenõuete ja äritegevuse reeglitega (huvide konflikt, soodustused, sobivuse ja asjakohasuse hindamine). CELEX 32017R2359; konsolideeritud tekst 02.08.2022.

Mille jaoks: turustamis- ja nõustamisvaidlused, eriti investeerimisriskiga elukindlustuse puhul. Finantsinspektsiooni märgukiri määruse 2017/2358 kohta: Finantsinspektsiooni juhendid.

2.3. Kahjukindlustustoote teabedokumendi rakendusmäärus: (EL) 2017/1469

CELEX: 32017R1469.

Määrus kehtestab kahjukindlustustoote standardse teabedokumendi (IPID) vormi. KindlTS § 103² ja VÕS § 428 lg 2⁴ viitavad teabedokumendile. Mille jaoks: lepingueelse teabe vaidlus, kui IPID ja tingimused erinevad.

2.4. EIOPA asutamismäärus: (EL) nr 1094/2010

CELEX: 32010R1094. Kehtiv konsolideeritud tekst: 10.11.2025.

Määrus asutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning annab talle õiguse anda suuniseid ja soovitusi, mille järgimise kohta peavad riiklikud järelevalveasutused teatama. Vt EIOPA suunised ja turu isereguleerimine.

3. Kliendi teave ja andmed

3.1. PRIIP-määrus: (EL) nr 1286/2014

CELEX: 32014R1286. Kehtiv konsolideeritud tekst: 09.01.2024.

Investeerimisriskiga kindlustustoote (tagasiostu- või lõppväärtusega toode, mille väärtus sõltub turu kõikumisest) kohta tuleb jaeinvestorile enne lepingu sõlmimist anda põhiteabedokument (KID). VÕS § 428 lg 2 viitab PRIIP-määrusele. Mille jaoks: unit-linked-toote müügivaidlus, kulude ja riskide avalikustamine.

3.2. PEPP-määrus: (EL) 2019/1238

CELEX: 32019R1238. Kehtiv konsolideeritud tekst: 09.01.2024.

Üleeuroopaline personaalne pensionitoode, mida võivad pakkuda ka kindlustusandjad. Maksustamise kohta vt Kindlustuse maksustamine.

3.3. Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR): (EL) 2016/679

CELEX: 32016R0679. Kehtiv konsolideeritud tekst: 04.05.2016.

Kindlustuses on keskne artikkel 9 (eriliiki isikuandmete, sh terviseandmete töötlemine). Isikukindlustuse riskihindamine ja kahjukäsitlus eeldavad terviseandmete töötlemist õiguslikul alusel. Mille jaoks: kahjukäsitluse andmepäringud, kindlustatu nõusolek, küberintsidendi järgne vastutus ja trahvide kindlustatavus. Vt GDPR, andmeleke ja vastutus.

3.4. Makseteenuste määrus (PSR): vastuvõtmisel

Seis 5. novembril 2026: nõukogu võttis esimese lugemise seisukoha vastu 29.10.2026; määrus jõustub pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu teisel lugemisel ja avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.²

Määrus asendab suure osa makseteenuste direktiivist (PSD2) ja on vahetult kohaldatav. Kindlustuse seisukohalt on olulisemad pettusvastutuse reeglid: makseteenuse pakkuja vastutab teatud tingimustel pettuse eest, mille puhul pettur esineb panga töötaja või ametliku suhtluskanalina, saaja nime ja kontonumbri vastavust tuleb kontrollida ning suured veebiplatvormid võivad vastutada pettusreklaamide eest. Mille jaoks: crime-kindlustuse ja eraisiku küberkindlustuse kahjude jagunemine panga ja kindlustusandja vahel, kindlustusandja tagasinõue. Vt Panga vastutus maksepettuse korral.

4. Digitaalne tegevuskerksus ja tehisaru

4.1. DORA: (EL) 2022/2554

CELEX: 32022R2554. Kohaldatakse alates: 17.01.2025.

DORA kohaldub muu hulgas kindlustus- ja edasikindlustusandjatele ning kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena tegutsevatele vahendajatele (art 2 lg 1 p n–o); määrus ei kohaldu Solventsus II artikli 4 alla kuuluvatele väikestele kindlustusandjatele ega kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena tegutsevatele vahendajatele, kes on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtjad (art 2 lg 3). Nõuded: IKT-riski juhtimine, intsidentidest teatamine, tegevuskerksuse testimine ja IKT-kolmandatest isikutest teenuseosutajate riski juhtimine. KindlTS § 105¹ reguleerib intsidendist ja küberohust teavitamist. Mille jaoks: kindlustusandja IT-lepingud ja küberintsidendid; küberkindlustuse riskihindamine finantssektori klientide puhul.

4.2. Tehisintellekti määrus: (EL) 2024/1689

CELEX: 32024R1689. Kehtiv konsolideeritud tekst: 27.07.2026.

III lisa punkti 5 alapunkt c liigitab suure riskiga tehisaru süsteemiks süsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks füüsiliste isikute riskihindamisel ja hinnakujunduses elu- ja tervisekindlustuses. Selliste süsteemide pakkujale ja juurutajale kehtivad riskijuhtimise, andmekvaliteedi, läbipaistvuse ja inimjärelevalve nõuded. Mille jaoks: elu- ja tervisekindlustuse automatiseeritud hinnastamine ja riskivalik; kahjukindlustuses tehisaru kasutamine ei ole samal alusel suure riskiga, kuid kohalduvad muud määruse nõuded ja GDPR art 22. Vt Uued riskid juhatusele.

Muudatus 2026. aastal. Määrusega (EL) 2026/1744 (jõustus 27.07.2026) lükati suure riskiga süsteemide nõuete kohaldamine edasi: III lisas loetletud süsteemidele, sh elu- ja tervisekindlustuse riskihindamise ja hinnakujunduse süsteemidele, kohalduvad need alates 02.12.2027 ning I lisa toodetesse integreeritud süsteemidele alates 02.08.2028. Määruse üldine kohaldamise kuupäev 02.08.2026 ei muutunud.³ Kindlustuslepingute seisukohalt vt Tehisaru riskide kindlustamine.

4.3. Küberkerksuse määrus: (EL) 2024/2847

CELEX: 32024R2847. Kohaldamine: tootja teatamiskohustused (art 14) alates 11.09.2026, määrus tervikuna alates 11.12.2027.⁴

Määrus kehtestab digitaalsete elementidega toodete küberturvalisuse nõuded kogu olelusringi jooksul, sealhulgas kohustuse teatada aktiivselt ära kasutatavast haavatavusest ja raskest intsidendist. Mille jaoks: tarkvara- ja seadmetootja toote- ja kutsevastutuskindlustus, küberkindlustuse riskihindamine ning tootja vastutus koos uue tootevastutuse direktiiviga (turvauuenduste puudumine võib olla toote puudus). Vt Tootevastutuskindlustus.

5. Sanktsioonid ja lennundus

5.1. Venemaa sanktsioonimäärus: (EL) nr 833/2014

CELEX: 32014R0833. Kehtiv konsolideeritud tekst: 24.07.2026.

Määrus sisaldab mitut kindlustust puudutavat keeldu. Näiteks art 3c lg 2 keelab otse või kaudselt kindlustus- ja edasikindlustusteenuse osutamise seoses XI lisas loetletud lennundus- ja kosmosetööstuse kaupade ja tehnoloogiaga mis tahes isikule Venemaal või kasutamiseks Venemaal; art 3n reguleerib Venemaa päritolu toornafta ja naftatoodete meretranspordiga seotud teenuseid (sh finantsabi) ja käsitleb ka kindlustusnõuete väljamaksmist. Mille jaoks: sanktsiooniklausli tõlgendamine, kindlustusandja õigus hüvitis jätta välja maksmata, mere- ja lennunduskindlustus. Vt Sanktsioonid ja kindlustus.

5.2. Lennuettevõtjate kindlustusnõuete määrus: (EÜ) nr 785/2004

CELEX: 32004R0785. Kehtiv konsolideeritud tekst: 30.07.2020.

Määrus kehtestab lennuettevõtjate ja õhusõidukite käitajate kohustusliku kindlustuse miinimumnõuded (reisijad, pagas, kaup, kolmandad isikud). Eestis ei ole lennunduse vastutuskindlustuse kohta eraldi seadusenormi vaja, sest määrus kohaldub vahetult.

6. Kokkuvõttev tabel

Seotud lehed

• Kindlustuse õiguslik regulatsioon
• EL direktiivid
• Euroopa Liidu kindlustusõigus
• Rahvusvahelised aspektid
• Küberkindlustus

Viited