Ettevõtte kindlustusprogramm: struktuur, limiidid ja katteaugud

Lühidalt. Ettevõtte kindlustusprogramm koosneb kolmest tasandist: klassikaline vara- ja vastutuskaitse, tänapäeva põhiriskide kaitse (küber, Crime, D&O) ja eririskid (sõda, poliitiline risk, krediit). Programmi väärtus sõltub sellest, kas limiidid vastavad realistlikule halvimale stsenaariumile, kas alamlimiidid ei muuda katet näiliseks, kas omavastutus on ettevõttele kriisis talutav ja kas lepingute vahel ei ole auke. Allpool on programm lahti kirjutatud koos küsimustega, mida maaklerile ja kindlustusandjale esitada.

1. Programmi kolm tasandit

Tasand 1. Vara ja vastutus

Tasand 2. Küber, Crime, D&O

Tasand 3. Eririskid

• Sõjarisk ja poliitiline risk
• Krediidi- ja garantiikindlustus
• Õigusabikulude kindlustus
• tööandja vabatahtlikud kindlustused töötajatele: õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus, elukindlustus

Kohustuslikud kindlustused tulevad seadusest: liikluskindlustus sõidukitele, kutsealade vastutuskindlustused (nt advokaadi, kindlustusvahendaja, tervishoiuteenuse osutaja), pankrotihalduri kindlustus jt. Neid ei saa kokkuleppega vähendada alla seadusliku miinimumi.

2. Limiidid

Kuidas limiiti määrata

Limiit (kindlustussumma) peab vastama realistlikule halvimale stsenaariumile, mitte keskmisele kahjule. Arvestada tuleb:

• varakahju: hoonete ja seadmete taastamisväärtus, mitte bilansiline väärtus;
• ärikatkestus: brutokasum (müügitulu miinus muutuvkulud) taastumise ajal, millele lisanduvad tegevuse jätkamise lisakulud; hüvitamisperiood peab vastama tegelikule taastumisajale (seadmete tarneaeg, ehitusload);
• vastutus: suurim realistlik nõue, sh kaitsekulud, kui need on limiidi sees;
• Crime: suurim üksikmakse ja pikaajalise sisepettuse võimalik kogusumma;
• D&O: juhtide arv, ettevõtte suurus, investorite ja võlausaldajate struktuur, välisturud.

Limiite ei tohi automaatselt kokku liita. Eri lepingute limiidid katavad eri kahjuosi; koondlimiidid ammenduvad; alamlimiidid piiravad konkreetset kahju. Kui ärikatkestuse limiit on 1 miljon ja vastutuse limiit 2 miljonit eurot, ei tähenda see, et lunavarakahju 3 miljoni euro ulatuses on kaetud.

Juhtumi- ja koondlimiit

Juhtumilimiit on suurim hüvitis ühe kindlustusjuhtumi kohta, koondlimiit suurim hüvitis perioodi jooksul. Kahe 1-miljonilise kahju järel on 2-miljoniline koondlimiit ammendunud ka siis, kui juhtumilimiit on 1 miljon. Vt integreeritud kindlustusprogramm.

Limiiditorn

Suurte riskide puhul jagatakse kate kihtideks: esmane kiht (primary) ja lisakihid (excess). Kontrollida tuleb:

• rakenduspunkti (millisest summast lisakiht hakkab maksma);
• kas lisakiht järgib esmase kihi tingimusi (follow form) või on iseseisev;
• millal loetakse esmane kiht ammendunuks;
• kas lisakiht astub esmase asemele, kui esmane kindlustusandja on maksejõuetu (drop-down).

Eesti seadus ei reguleeri kihilist struktuuri eraldi; VÕS § 484 käsitleb proportsionaalset kaaskindlustust, mis on teistsugune mehhanism.²

3. Alamlimiidid

Alamlimiit piirab konkreetse riski hüvitist põhilimiidist madalamale. Tüüpilised alamlimiidid:

Alamlimiit on enamasti osa põhilimiidist, mitte sellele lisanduv summa. Kanada kohtupraktikas jäi kindlustusvõtja olukorda, kus 25-miljonilise arvutikelmuse katte kõrval kohaldati 50 000-dollarilist sotsiaalse manipulatsiooni alamlimiiti (vt Crime-kohtukaasused).

4. Omavastutus

Omavastutus võib olla:

• rahasumma juhtumi kohta;
• protsent kahjust (sageli koos miinimumi ja maksimumiga);
• ajaline (ärikatkestuse ooteaeg, nt 8, 12 või 24 tundi; varakindlustuse ärikatkestuses ka päevad);
• koondomavastutus perioodi kohta (aggregate deductible), mille järel kindlustusandja kannab kogu kahju.

Omavastutuse tase on riskikandmise otsus. See peab vastama ettevõtte likviidsusele kriisis: kui ettevõte ei suuda omavastutust kiiresti kanda, ei aita kindlustus siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Kõrgem omavastutus vähendab makset; see on mõistlik, kui väikesed kahjud on ettevõttele talutavad.

5. Tüüpilised katteaugud

1. IT-seisak ilma füüsilise kahjuta: varakindlustuse ärikatkestus ei kata, küberlepingut ei ole.
2. Petturlik maksejuhis: küberleping välistab, Crime-lepingus puudub laiendus või on tühine alamlimiit.
3. Kliendi vara: Crime-leping katab ainult ettevõtte omavara.
4. Lepinguline vastutus: vastutuskindlustus välistab lepinguga võetud vastutuse ja leppetrahvid.
5. Endised juhid ja tütarettevõtete juhid: D&O-lepingu kindlustatud isikute ring on kitsas.
6. Sõjariski välistus: lepingutes on erinevad sõnastused ja üks neist välistab riiklikult seotud küberründe.
7. Alakindlustus: kindlustussumma ei ole pärast ehitushindade tõusu ajakohastatud.
8. Territoorium: vastutuskindlustus ei kehti USA-s ja Kanadas, kuhu ettevõte eksportib.
9. Ajaline auk: nõude esitamise põhine leping lõppeb ja uuel lepingul on uus tagasiulatuv kuupäev.

Katteaukude vältimise metoodika on lehel katteaukude vältimine.

6. Rahvusvaheline programm

Kui ettevõttel on tütarettevõtted või tegevus välisriikides, tuleb otsustada, kas kasutada keskset lepingut, kohalikke poliise või mõlemat. Mõnes riigis nõuab kohalik õigus kohalikult tegevusloaga kindlustusandja poliisi. Keskne leping koos erinevuste ja limiidi täitmise kattega (DIC/DIL) täidab kohaliku poliisi ja keskse lepingu vahe. Vt rahvusvahelised aspektid.

7. Küsimused maaklerile ja kindlustusandjale

Programmi kohta

1. Milliseid ettevõtte riske see programm katab ja milliseid mitte? Palun kirjalik koondtabel.
2. Kas lepingute vahel on auke või kattuvusi? Kuidas on lahendatud sotsiaalse manipulatsiooni pettus ja IT-seisak?
3. Kas sõjariski ja küberivälistus on kõigis lepingutes ühtne?
4. Millised on tingimuste olulisemad muudatused võrreldes eelmise aastaga?

Limiitide ja alamlimiitide kohta

5. Kuidas on limiit arvutatud? Kas see põhineb meie halvima stsenaariumi analüüsil?
6. Kas limiit on juhtumi- või koondlimiit? Kas kaitsekulud on limiidi sees?
7. Millised alamlimiidid kehtivad ja kas need on osa põhilimiidist?
8. Kas kindlustussumma vastab taastamisväärtusele ja kas leping välistab alakindlustuse reegli?

Tingimuste kohta

9. Mis on kindlustusjuhtumi käivitaja (kahju tekkimine, avastamine, nõude esitamine)? Milline on tagasiulatuv kuupäev ja järelperiood?
10. Millised ohutusnõuded ja hoolsuskohustused lepingus on? Mis juhtub, kui me neid ei täida?
11. Kas taotluses antud kinnitused (MFA, varundus, kontrollkõne) on lepingu tingimused?
12. Kas lepingus on kohustus kasutada kindlustusandja heaks kiidetud teenusepakkujaid?
13. Kas leping katab lepingulise vastutuse, trahvid, kliendi vara, tütarettevõtted?

Kahju korral

14. Kuidas ja millise aja jooksul tuleb kahjust teatada? Kas on 24/7 intsidendiliin?
15. Kas kindlustusandja maksab kaitsekulud ette ja millistel tingimustel?
16. Kuidas toimub vaidluse lahendamine ja milline õigus kohaldub?

Kindlustusmaakler peab tegutsema kliendi huvides ja kindlustusandja peab välja selgitama kliendi kindlustushuvi ja nõudmised (KindlTS § 184, § 221).³ Mõistlik on küsida vastused kirjalikult.

8. Tähtsad seaduslikud reeglid lühidalt

• Lepingu sõlmimisel tuleb teatada olulistest asjaoludest (VÕS § 440); rikkumise korral võib kindlustusandja teatud tingimustel taganeda (VÕS § 441, § 442).⁴
• Riski suurenemisest tuleb teatada (VÕS § 443–447).⁴
• Kindlustusjuhtumist tuleb teatada viivitamata, vastutuskindlustuses nõudest ühe nädala jooksul (VÕS § 448, § 514).⁴
• Hoolsuskohustuse rikkumisel vabaneb kindlustusandja üksnes seaduse piires ja proportsionaalselt (VÕS § 452 lg 2; RKTKo 2-22-2313/65).⁵
• Keeldumisotsuse vaidlustamiseks on üheaastane tähtaeg, kui kindlustusandja on sellest teatanud (VÕS § 475 lg 3).⁴

Seotud lehed

• Kindlustusprogrammi näidisstruktuur
• Insurance Readiness Audit
• Eraisiku kindlustusprogramm
• Korduma kippuvad küsimused
• Ettevõtte riskijuhtimine ja kindlustus

Viited