Varakindlustus: kindlustusväärtus, alakindlustus ja hüvitis

Lühidalt. Varakindlustus hüvitab hoonete, seadmete, kaupade ja muu vara hävimise, kahjustumise või kaotsimineku. Hüvitise suurus sõltub kolmest asjast: kas kahju põhjustanud oht on kindlustatud (nimetatud riskide või koguriski põhimõte), milline on kindlustusväärtus ja kas kindlustussumma sellele vastab (alakindlustuse korral hüvitatakse kahju proportsionaalselt), ning kas kindlustusvõtja on täitnud ohutusnõudeid ja kahju vähendamise kohustust. Ohutusnõude rikkumine ei vabasta kindlustusandjat automaatselt: seaduse järgi on vaja süüd ja põhjuslikku seost kahjuga, kuid suurettevõtte lepingus võib see kaitse olla kokkuleppega piiratud. Riigikohus on järjekindlalt rõhutanud, et varakindlustuse eesmärk on viia kindlustusvõtja kindlustusjuhtumieelsesse olukorda.

Varakindlustuse rubriik jaguneb järgmisteks alamlehtedeks:

• Ettevõtte varakindlustus – koguriskikindlustus, masinarikked, kaubavarud, riskiülevaatus, suurriskid;
• Kindlustusväärtus ja alakindlustus – väärtuse määramine, uusväärtus, alakindlustuse arvutus ja Riigikohtu praktika;
• Hüpoteegipidaja ja kindlustatud asja võõrandamine – panga õigused, vara müük ja lepingu üleminek.

Eraisiku kodu kindlustust käsitleb leht Kodukindlustus, saamata jäänud tulu kindlustamist Ärikatkestuskindlustus ja sõidukeid Kaskokindlustus.

1. Liigid ja ulatus

Kindlustustegevuse seadus (KindlTS) eristab tulekindlustust ja loodusjõudude kindlustust ning muud varakindlustust, mis hõlmab muu hulgas külma- ja rahekahju, vargust ja muid riske. Sõidukid, laevad, õhusõidukid, raudtee veerevkoosseis ja transporditavad kaubad on eraldi liigid.¹ Turul pakutakse ettevõtetele ja eraisikutele üldjuhul ühte varakindlustuse lepingut, mis koondab neid riske.

Kindlustuskaitse ülesehituse põhivalik on:

• nimetatud riskide põhimõte (named perils) – kaetud on üksnes lepingus loetletud ohud (tulekahju, torm, vee- ja vargusekahju jne);
• koguriski põhimõte (all risks) – kaetud on igasugune ootamatu ja ettenägematu kahju, välja arvatud välistatud ohud.

Koguriskikindlustuse puhul on kindlustusvõtja tõendamiskoormus kergem: ta peab tõendama kahju ja kokkulepitud kindlustusjuhtumi positiivsed eeldused (nt kindlustatud ese, kindlustusperiood ja -koht ning tingimustes nõutud sündmuse tunnused, näiteks äkilisus), kuid ei pea üldjuhul tuvastama konkreetset nimetatud ohtu; välistuse kohaldamise eelduste tõendamine on kindlustusandja ülesanne.

Lisaks varale endale on tavaliselt kaetud kahju tagajärgede likvideerimise kulud ja kaotsiminek kindlustusjuhtumi ajal; asjade kogumi kindlustamisel kuuluvad kaitse alla kõik asjad, mis kogumi kindlustusjuhtumi ajal moodustavad.² Saamata jäänud tulu ei ole varakindlustusega hõlmatud, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud.²

2. Kindlustushuvi

Varakindlustus on kahjukindlustus ja selle alus on kindlustushuvi: kindlustusvõtjal või kindlustatul peab olema huvi, et kindlustatud vara ei hävi. Kui kindlustushuvi lepingu sõlmimisel puudub või hiljem ära langeb, ei ole kindlustusvõtja kohustatud kindlustusmakseid tasuma.³ Kindlustushuvi võib olla omanikul, aga ka liisinguvõtjal, üürnikul, hoiustajal ja pandipidajal. Kui sama vara kindlustavad mitu huvitatud isikut, tuleb lepingus määrata, kelle huvi on kindlustatud ja kellele hüvitis makstakse.

3. Kindlustusväärtus ja kindlustussumma

Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi ajal. Asendatava vallasasja kindlustusväärtus on samasuguse asja soetamiseks vajalik summa, millest arvatakse mõistlikult maha amortisatsioon; ehitise kindlustusväärtus on selle tavaline kohalik ehitusväärtus, millest arvatakse maha seisundit ja vanust väljendav mõistlik summa.⁴ Pooled võivad kindlustusväärtuse eelnevalt kokku leppida, kuid mitte saamata jäänud tulu kindlustamisel.⁵

Kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi ajal väiksem kui kindlustusväärtus (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtega.⁶ Näide: hoone kindlustusväärtus on 2 000 000 eurot, kindlustussumma 1 000 000 eurot. Tulekahju tekitab 400 000 euro suuruse osalise kahju. Hüvitis on 400 000 × (1 000 000 / 2 000 000) = 200 000 eurot. Alakindlustus on ehitushindade tõusu tõttu üks levinumaid hüvitise vähendamise põhjusi. Riigikohus on aga leidnud, et alakindlustuse reegel ei kohaldu, kui kindlustussumma on kokku lepitud taastamisväärtusena.⁷ Täpsemalt vt Kindlustusväärtus ja alakindlustus.

Ülekindlustuse korral võivad mõlemad pooled kindlustussummat ja kindlustusmakset vähendada.⁸ Kui sama riski on kindlustatud mitme kindlustusandja juures ja hüvitiste summa ületaks kahju (mitmekordne kindlustus), vastutavad kindlustusandjad solidaarselt, kuid kindlustusvõtja ei saa kokku rohkem kui kahju suurus; õigusvastase varalise eelise saamise eesmärgil sõlmitud mitmekordse kindlustuse lepingud on tühised.⁹ Suurte objektide puhul jagatakse risk sageli kaaskindlustusena: iga kaaskindlustaja vastutab oma osa ulatuses ja lepingus määratakse juhtiv kindlustusandja.¹⁰

4. Kindlustusvõtja kohustused

4.1. Lepingueelne teave ja riski suurenemine

Lepingu sõlmimisel peab kindlustusvõtja teatama kõigist talle teadaolevatest olulistest asjaoludest; kindlustusandja kirjalikult küsitud asjaolu eeldatakse olulisena.¹¹ Pärast lepingu sõlmimist ei või kindlustusvõtja ilma kindlustusandja nõusolekuta riski suurendada.¹² Tüüpilised riski suurenemised on ehitustööd, tootmisprofiili muutus, hoone tühjaks jäämine, tuleohtliku materjali ladustamine ja turvasüsteemi väljalülitamine. Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab põhjendama, kuidas konkreetne muutus riski suurendas; kui tulekahju põhjustas kolmas isik, ei saa kindlustusandja üldjuhul täielikult keelduda üksnes põhjusel, et hoones ei elatud alaliselt.¹³

4.2. Ohutusnõuded

Varakindlustuslepingud sisaldavad ohutusnõudeid: tulekustutite ja häiresüsteemide olemasolu, lukustus, tuletööde reeglid, küttekollete hooldus. Kindlustusandja ei saa tugineda vabanemisele enne kindlustusjuhtumit täidetava kohustuse rikkumise tõttu, kui rikkumine ei olnud kindlustusvõtja süüline või ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega kindlustusandja kohustuse ulatust.¹⁴ Riigikohus on järjekindlalt leidnud, et hoolsuskohustuse rikkumine ei tohiks üldjuhul hüvitist täielikult välistada ja kindlustusandja peab põhjendama, miks ei ole alust vähemalt osaliseks hüvitamiseks.¹⁵ Suurettevõtte varakindlustuses võib see kaitse VÕS § 427 lõike 3 tõttu olla lepinguga piiratud.¹⁶

4.3. Kahju vähendamine ja tõendite säilitamine

Kindlustusjuhtumi korral peab kindlustusvõtja võimaluse piires kahju ära hoidma ja vähendama ning järgima kindlustusandja juhiseid. Enne kahju kindlakstegemist ei või ta ilma kindlustusandja nõusolekuta muuta kahjustatud vara viisil, mis raskendab põhjuse või suuruse kindlakstegemist, välja arvatud kahju vähendamiseks või avalikes huvides vajalikud muudatused. Rikkumise korral võib kindlustusandja hüvitist vähendada talle seetõttu tekkinud kahju võrra.¹⁷ Kahju vähendamise mõistlikud kulud kuuluvad hüvitamisele.¹⁸

5. Kahju kindlakstegemine ja hüvitise sissenõutavus

Kindlustusvõtja peab tõendama kindlustusjuhtumi ja kahju suuruse ulatuses, mida temalt võib mõistlikult oodata. Riigikohus on tunnistanud tarbija suhtes ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuse, mis lubas kahju tõendada üksnes ülevaatuse, jäänuste või dokumentidega.¹⁹ Kindlustusandja kannab kahju suuruse kindlakstegemise kulud.²⁰

Hüvitis hõlmab kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks vajalikke kulusid. Riigikohus on leidnud, et pärast kindlustusjuhtumit toimunud ehitushindade tõusu tuleb arvestada, kui see väljendub mõistliku aja jooksul tehtavates vajalikes ja põhjendatud taastamiskuludes, sest kindlustusväärtuse sätet tuleb tõlgendada koos hüvitamise eesmärgiga.²¹ See ei tähenda iga hilisema hinnatõusu ega parendamise kulude hüvitamist. Käibemaks hüvitatakse, kui vara tegelikult taastatakse, ning kriminaalmenetluse kestmine ei õigusta hüvitise maksmisega viivitamist.²²

Kindlustusjuhtumist tuleb teatada viivitamata.²³ Kindlustusandja kohustus muutub sissenõutavaks, kui kindlustusjuhtum ja täitmise ulatus on kindlaks tehtud; kui menetlus venib, võib kindlustusvõtja seaduses sätestatud tingimustel nõuda ettemaksu summas, mida kindlustusandja peaks minimaalselt maksma.²⁴ Kahju suuruse üle tekkinud erimeelsuse korral võib leping ette näha eksperdihinnangu menetluse.²⁵

6. Nõude üleminek ja tähtajad

Kui kahju põhjustas kolmas isik (nt ehitaja, hooldusettevõte, naaber), läheb kindlustusandjale hüvitatud ulatuses üle kindlustusvõtja nõue kahju tekitaja vastu; kindlustusvõtja ei tohi sellest nõudest loobuda, muidu vabaneb kindlustusandja vastavas ulatuses.²⁶ Kindlustusandja otsuse peale tuleb hagi esitada ühe aasta jooksul kirjaliku keeldumise saamisest, kui kindlustusandja on vastuses sellest tähtajast ja selle tagajärjest teavitanud; kindlustuslepingust tulenevate nõuete üldine aegumistähtaeg on kolm aastat.²⁷

7. Tüüpilised vaidlused

• Ohu kvalifitseerimine: kas veekahju tulenes torustiku avariist (kaetud) või pikaajalisest lekkest (sageli välistatud); kas tormikahju tingis tuul või katuse halb seisukord. Tüüptingimust tõlgendatakse mõistliku kindlustusvõtja arusaama järgi ja kahtluse korral kindlustusandja kahjuks.²⁸
• Kulumise ja hoolduse välistus: kas kahju põhjustas ootamatu sündmus või järkjärguline halvenemine.
• Alakindlustus ja kindlustusväärtuse määramine.
• Ohutusnõuded ja põhjuslik seos.
• Küber- ja sõjariski välistused: andmete ja süsteemide kahju ei ole varakindlustuses üldjuhul kaetud; vt küberkindlustus ja sõjarisk.

8. Kontrollnimekiri enne lepingu sõlmimist või pikendamist

1. Vara nimekiri ja väärtused. Kas kindlustatud on kõik hooned, seadmed ja varud ning kas kindlustussummad põhinevad ajakohasel taastamismaksumusel, mitte raamatupidamislikul jääkväärtusel?
2. Väärtuse alus. Kas lepingus on kokku lepitud uusväärtus või tegelik väärtus ning millised on uusväärtuse tingimused (taastamise tähtaeg, sama otstarve)?
3. Alakindlustuse klausel. Kas leping sisaldab alakindlustuse loobumist, väärtuse kokkulepet või esimese riski kindlustust?
4. Kaetud ohud. Kas leping on nimetatud riskide või koguriski põhine ja millised on välistused (kulumine, ehitusviga, külm, üleujutus, küber, sõda)?
5. Ohutusnõuded. Kas nõuded on täidetavad ja dokumenteeritavad (hooldusaktid, tuletööde load, häiresüsteemi ühendus)?
6. Omavastutus ja alamlimiidid. Kas omavastutus vastab ettevõtte likviidsusele ja kas alamlimiidid (nt lammutuskulud, ekspertiisikulud, kaubad teel) on piisavad?
7. Seotud lepingud. Kas ärikatkestus, masinarikked ja kaubavedu on kaetud ning kas lepingud on omavahel kooskõlas?
8. Hüpoteegipidaja ja liisinguandja. Kas pank või liisinguandja on lepingus soodustatud isikuna märgitud ja kas laenulepingu nõuded on täidetud?

Lepingu sõlmimisel tasub kindlustusandja küsimustikule vastata hoolikalt ja säilitada vastuste koopia: kirjalikult küsitud asjaolu eeldatakse olulisena ja ebatäpne vastus võib hiljem anda kindlustusandjale aluse lepingust taganeda või hüvitist vähendada.¹¹

Seotud lehed

• Ettevõtte varakindlustus
• Kindlustusväärtus ja alakindlustus
• Kodukindlustus
• Ärikatkestuskindlustus
• Riigikohtu praktika: kindlustusväärtus, ala- ja ülekindlustus
• Keeldumise alused

Viited