KindlustusõigusVandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, PhD
Avaleht / Kindlustuse jagunemine ja kindlustusteenused: vormid, liigid ja tooted / Kahjukindlustus: levinumad kindlustusteenused ja nende sisu / Veosekindlustus ja vedaja vastutuskindlustus (CMR)

Veosekindlustus ja vedaja vastutuskindlustus (CMR)

Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, vandeadvokaat (WIDEN)

Sisukord

Lühidalt. Kauba veoga seotud riskide maandamiseks on kaks erinevat kindlustust. Veosekindlustus kuulub kauba omanikule või huvitatud isikule ja hüvitab kauba kaotsimineku või kahjustumise sõltumata sellest, kas keegi vastutab. Vedaja vastutuskindlustus (CMR-kindlustus) kuulub vedajale ja katab ainult tema seadusest või konventsioonist tulenevat vastutust, mis on rahvusvahelises autoveos piiratud kauba brutokaalu järgi. Kauba omanik, kes loodab ainult vedaja vastutusele, saab väärtusliku kauba korral sageli vaid murdosa kahjust. Veosekindlustusele ei kohaldu VÕS-i kindlustusvõtja kaitseks ette nähtud poolkohustuslikud sätted.1

1. Veosekindlustus

1.1. Õiguslik raamistik

Veosekindlustus on transporditavate kaupade kindlustus (KindlTS § 12 lg 1 p 7).2 VÕS sisaldab veosekindlustuse erisätteid: maismaal või siseveekogul vedamise riski kindlustamisel eeldatakse, et kindlustus katab kõiki veosega seotud riske; kindlustus algab veose vedaja poolt vastuvõtmisest ja kestab, kuni veos on vedaja hoole all.3 Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjustas kindlustusvõtja, saatja või saaja, mis tekkis veose olemuse või puuduliku pakkimise tõttu või mille põhjustasid kahjurid; kui selline asjaolu ainult suurendas kahju, hüvitatakse kahju ulatuses, milles kindlustusandja oleks vastutanud ilma selleta.4 Veose kindlustusväärtus on selle harilik väärtus saatmiskohas kindlustuse alguse ajal; kahjustumise korral hüvitatakse väärtuse vähenemine üleandmiskohas.5

VÕS § 427 lõike 2 punkti 3 järgi ei kohaldu veosekindlustuslepingutele kindlustusvõtja kaitseks ette nähtud poolkohustuslikud sätted.1 Lepingutingimused (sageli rahvusvahelised, nt Londoni turu kaubaklauslid A, B ja C) on seega määravad.

1.2. Kattevariandid

  • koguriski kate (Londoni turu A-klauslid ja sarnased) - kõik kahjud, välja arvatud välistatud;
  • nimetatud riskide kate (B- ja C-klauslid) - tulekahju, plahvatus, sõiduki ümberminek, avarii jne;
  • sõja- ja streigiriski laiendused, mis tuleb eraldi kokku leppida.

Kauba ostu-müügi lepingus määravad Incoterms-klauslid, kes kannab riski ja kes peab kauba kindlustama (nt CIF ja CIP puhul müüja).

2. Vedaja vastutus ja CMR

2.1. Vastutuse alus

Rahvusvahelisele kaubaveole maanteel kohaldub CMR konventsioon. Vedaja vastutab kauba kaotsimineku ja vigastamise eest veoks vastuvõtmisest kuni üleandmiseni ning kohaletoimetamisega viivitamise eest. Ta vabaneb, kui kahju tekkis nõude esitaja ebaõige tegevuse või juhiste, kauba enda defekti või vältimatute asjaolude tõttu; ta ei vabane veoki defekti või oma töötajate hooletuse tõttu.6

2.2. Vastutuse piir

Hüvitis arvutatakse kauba väärtuse alusel veoks vastuvõtmise kohas ja ajal, kuid see on piiratud kauba brutokaalu kilogrammi kohta määratud summaga; lisaks hüvitatakse veomaksed ja tollimaksud ning viivituse korral kahju kuni veomakse ulatuses. Kokkuleppe teel saab hüvitist suurendada kahel viisil: saatja võib kokkulepitud lisamaksu tasumisel deklareerida saatedokumendis kauba maksumuse, mis asendab kaalupõhise piiri (art 24), või deklareerida kohaletoimetamise erihuvi, mille piires saab lisaks nõuda tõendatud täiendava kahju hüvitamist (art 26).7 Need on lepingulised võimalused; neist eraldi seisab art 29, mille korral vedaja kaotab piirangule tuginemise õiguse (vt järgmine lõik). Riigi Teatajas avaldatud konventsiooni algtekst sätestab piirina 25 kuldfranki kilogrammi kohta; Eesti ühines 17. detsembril 1993 1978. aasta protokolliga, millega piir asendati 8,33 arvestusühikuga (SDR) kilogrammi kohta (ÜRO lepinguandmebaas). Väärtusliku ja kerge kauba (elektroonika, ravimid) korral katab vedaja vastutus seega vaid väikese osa väärtusest.

Vedaja ei saa piirangule tugineda, kui kahju tekitati tahtlikult või sellega võrdsustatud rikkumisega, ka siis, kui selle pani toime tema töötaja või alltöövõtja.8 Nõuete aegumistähtaeg on üks aasta, tahtliku rikkumise korral kolm aastat.9

2.3. Vedaja vastutuskindlustus

CMR-kindlustus on tsiviilvastutuskindlustus.2 See katab vedaja konventsioonist ja siseriiklikust õigusest tuleneva vastutuse, tavaliselt koos ekspediitori vastutusega. Tüüpilised välistused ja ohutusnõuded on: valveta parkimine, kauba jätmine haagisesse väljaspool turvatud parklat, temperatuurirežiimi rikkumine külmaveos, alltöövõtja kasutamine kindlustusandjat teavitamata, kõrge varguseriskiga kaubad ja teatud riigid. Ohutusnõude rikkumisele saab kindlustusandja tugineda üldjuhul siis, kui rikkumine oli süüline ja põhjuslikus seoses kahjuga, kuid veokindlustuse lepingud võivad olla rangemad.

Tahtliku rikkumise korral, kui vedaja kaotab konventsiooni piirangu, võib vastutuskindlustus olla välistatud. Vedaja jaoks tähendab see täieliku vastutuse riski ilma katteta.

3. Praktiline lahendus

Kauba omanik peaks kindlustama kauba ise (veosekindlustus), mitte lootma vedaja vastutusele. Veosekindlustusandja nõuab pärast hüvitamist kahju vedajalt tagasi; nõue läheb üle hüvitatud ulatuses.10 Vedaja peab omakorda kontrollima, kas tema vastutuskindlustus katab kõik kasutatavad alltöövõtjad, veoliigid ja territooriumid.

Vedaja seisukohast on oluline eristada oma vastutust ja oma vara. CMR-kindlustus katab vastutuse kauba omaniku ees, kuid mitte veoki kahju (selleks on kasko) ega kolmandatele isikutele liikluses tekitatud kahju (selleks on liikluskindlustus). Lisaks võib vedaja vajada üldvastutuskindlustust laadimisel ja laos tekkivate kahjude jaoks ning külmaveo puhul külmutusseadme rikke laiendust.

Logistikaettevõte, kes tegutseb samal ajal vedaja, ekspedeerija ja laopidajana, peab tagama, et kõik kolm rolli oleksid kaetud ning et poliisi tegevuse kirjeldus vastaks tegelikule äritegevusele. Kui ettevõte korraldab vedusid alltöövõtjate kaudu, kuid poliisis on kirjeldatud üksnes oma veokitega tehtavad veod, võib kindlustusandja hiljem väita, et ekspedeerimistegevus ei olnud kaetud. Kliendi jaoks on mõistlik nõuda vedajalt või ekspedeerijalt kehtiva vastutuskindlustuse tõendit ja kontrollida, kas limiit vastab veetava kauba väärtusele.

4. Siseriiklik kaubavedu VÕS-i järgi

Kui vedu ei ole rahvusvaheline, kohaldub CMR-i asemel VÕS-i kaubaveolepingu regulatsioon. Kaubaveolepinguga kohustub vedaja vedama vallasasja sihtkohta ja andma selle üle saajale; sätteid ei kohaldata merevedudele.11 VÕS-i lahendus on CMR-iga sarnane: vedaja vastutab veose kaotsimineku ja kahjustumise eest vastuvõtmisest üleandmiseni, vabaneb seaduses sätestatud asjaoludel ning hüvitis on piiratud 8,33 SDR-iga kaotsi läinud või kahjustunud veose brutokaalu kilogrammi kohta.12 Vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta; tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju puhul kehtivad pikemad tähtajad.13

Vedaja vastutuse sätetest tarbijast saatja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine; tüüptingimustes sisalduv kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ka siis, kui pooled sõlmisid lepingu majandus- või kutsetegevuses, välja arvatud kirjade ja nendega sarnaste saadetiste vedu.14 Vedaja ei saa seega oma üldtingimustes vastutust ühepoolselt vähendada.

Kolimisveo puhul on erireegel: vedaja vastutus kolitava veose kaotsimineku või kahjustumise eest on piiratud 614 euroga lepingu täitmiseks vajaliku laadimisruumi iga kuupmeetri kohta. Väliselt arusaadavast kahjust tuleb teatada ühe päeva jooksul üleandmisest ja muust kahjust 14 päeva jooksul, vastasel juhul nõudeõigus lõpeb.15 Kolimisel tasub seetõttu kahjustused fikseerida kohe ja kalli vara jaoks sõlmida eraldi veosekindlustus.

5. Ekspedeerija

Ekspedeerija (ekspediitor) ei veda kaupa ise, vaid korraldab vedu saatja huvides. Ekspedeerija vastutab vedamise korraldamisel tehtud vigade eest ning veose kaotsimineku ja kahjustumise eest, mille vedamist ta korraldab, samade piirangutega nagu vedaja; teatud juhtudel asub ta vedaja asemele.16 Ekspedeerija vastutusest ja selle kindlustamisest vt Ekspedeerija vastutus ja selle kindlustamine.

6. Riigikohtu praktika

Nõude üleminek CMR-veos. Veosekindlustusandja, kes hüvitas kauba omanikule kahju, võib esitada vedaja vastu üle läinud nõude; tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga, mitte üksnes iseseisva „regressinõudega“.17 Vedaja võib kindlustusandjale esitada samu vastuväiteid, mis tal oli kauba omaniku vastu, sh CMR-i vastutuse piirangu.

Veosekindlustuse tingimuste tõlgendamine. Riigikohus on leidnud, et veosekindlustuse tüüptingimused saavad lepingu osaks VÕS § 37 järgi, neid tõlgendatakse mõistliku isiku arusaama järgi ja kahtluse korral kasutaja kahjuks ning VÕS-i veosekindlustuse sätted kohalduvad üksnes siis, kui riske ei ole tingimustes reguleeritud.18

Ekspedeerija vastutuskindlustus. Kindlustusandja võib lepingus ette näha laiemad vabanemisalused kui VÕS § 513 (tahtlus), näiteks raske hooletuse vedaja valikul, kuid tingimust tuleb tõlgendada VÕS § 39 järgi.19

7. Kahju korral

  1. Fikseeri kahju üleandmisel saatedokumendil (CMR-saatelehel või veokirjal) ja tee fotod.
  2. Teata vedajale kirjalikult: CMR-i järgi väliselt nähtavast kahjust kohe üleandmisel, varjatud kahjust seitsme päeva jooksul (pühapäevad ja pühad välja arvatud); viivituse korral 21 päeva jooksul.20
  3. Teata veosekindlustusandjale ja järgi tema juhiseid (ekspertiis, päästmine, jäänuste müük).
  4. Ära loobu nõudest vedaja vastu ega sõlmi temaga kokkulepet ilma kindlustusandja nõusolekuta, muidu võib kindlustusandja vabaneda.10
  5. Jälgi CMR-i üheaastast aegumistähtaega; kirjalik pretensioon vedajale peatab aegumise kuni päevani, mil vedaja pretensiooni kirjalikult tagasi lükkab ja tagastab sellele lisatud dokumendid; pretensiooni osalise rahuldamise korral jätkub aegumine üksnes vaidlusaluse osa suhtes.20

8. Kontrollnimekiri kauba omanikule

  • Kas Incoterms-klausli järgi on kindlustamine sinu kohustus?
  • Kas veosekindlustus on kogurisk või nimetatud riskid ja kas sõja- ja streigirisk on kaetud?
  • Kas kindlustusväärtus hõlmab ka veokulusid, tolli ja oodatavat kasumit (tavaliselt 110% CIF-väärtusest)?
  • Kas kõrge väärtusega kauba puhul tasub vedajaga kokku leppida väärtuse deklareerimine CMR art 24 alusel?
  • Kas kindlustus kehtib ka laos enne ja pärast vedu (warehouse to warehouse)?

9. Kindlustushuvi, Incoterms ja riski üleminek

Veosekindlustuses on sageli küsimus, kellel on kindlustushuvi ja kes on õigustatud hüvitist saama. Kauba müüja ja ostja vahel määrab riski ülemineku ostu-müügi leping, rahvusvahelises kaubanduses tavaliselt Incoterms-klausel. EXW puhul läheb risk ostjale üle müüja juures ja FCA puhul kokkulepitud tarnekohas; sellest alates on veokahju ostja kanda ja tal on huvi kaup kindlustada, kuid need klauslid ise ei pane ostjale müüja ees kindlustamiskohustust (Incoterms 2020, B5). Kui müüja kannab riski sihtkohani (nt DAP), on kindlustamine müüja huvides. CIF- ja CIP-klauslite puhul on müüja kohustatud kindlustuse ostja kasuks sõlmima, kuid kohustuslik minimaalne kate on klauslites erinev.

Veosekindlustuslepingut sõlmides tuleb seetõttu lepingus nimetada kindlustatud isikud ja soodustatud isik ning kokku leppida, et poliis või sertifikaat on üleantav koos kaubaga. Kui kaup müüakse teel olles edasi, peab uuel omanikul olema võimalik kindlustusandjalt hüvitist nõuda. Veose võõrandamine vedamise ajal ei anna kindlustusandjale õigust lepingut üles öelda.21

Kindlustushuvi ja riski ülemineku vastuolu on tüüpiline vaidluse allikas: kui kahju juhtus enne riski üleminekut, kuid poliis on vormistatud ostja nimele (või vastupidi), võib kindlustusandja vaidlustada õigustatud isiku. Seetõttu tasub poliis vormistada mõlema huvitatud poole kasuks („nagu nende huvid ilmnevad“).

Ettevõtted, kes veavad kaupa regulaarselt, kasutavad avatud poliisi (open cover), mis katab automaatselt kõik lepingutingimustele vastavad veod. Kindlustusvõtja deklareerib veod perioodiliselt ja makse arvutatakse käibe alusel. Deklareerimiskohustuse rikkumine (nt mõne veo deklareerimata jätmine) võib tähendada, et vastav vedu ei olnud kaetud, kuid avatud poliisi tingimused näevad sageli ette heausksete vigade parandamise võimaluse.

10. Liiklusõnnetus vedaja vastutuskindlustuses

Liiklusõnnetus on vedaja tavaline risk ja vedaja vastutab selle tagajärjel veosele tekkinud kahju eest nii CMR-i kui ka VÕS-i järgi.612 Sellest ei järeldu, et vedaja vastutuskindlustus maksab alati. Tüüptingimustes on kaks eri kataloogi, mida tuleb eristada:

  • välistused piiritlevad kaitse ulatust (näiteks sõjategevus, terrorism, salakaup, väärisesemed, veose loomupärased omadused, puudulik pakkimine või kinnitamine, temperatuurirežiimi rikkumine, veoki vargus koos veosega teatud piirkondades);
  • täitmiskohustusest vabanemise alused sõltuvad kindlustusvõtja käitumisest (joove, õigusvastane tegevus, raske hooletus, kohustuste rikkumine, eksitamine kahju asjaolude suhtes).

Riigikohtu asjas sõitis veoauto pimedal ajal jäisel teel kurvis kiirusega, mida kindlustusandja pidas raskelt hooletuks, ja värske kala veos riknes õnnetuse tõttu.22 Kaasus näitab, et ka kaine ja juhiloaga juhi tavaline liiklusõnnetus võib muutuda kattevaidluseks, kui tingimused seovad vabanemise raske hooletusega. Oluline on, et veosekindlustusele ei kohaldu kindlustusvõtja kaitseks ette nähtud poolkohustuslikud piirangud, mistõttu tingimused võivad olla kindlustusvõtjale rangemad kui muudes kahjukindlustuse liikides.1 Vedaja vastutuskindlustus ei ole aga veosekindlustus, vaid vastutuskindlustus, mille suhtes poolkohustuslikkus kehtib, kui kindlustusvõtja ei ole suur ettevõtja.

11. Tingimuste võrdlemine enne lepingu sõlmimist

Vedaja vastutuskindlustuse tingimused erinevad kindlustusandjati rohkem, kui hinnavõrdlus näitab. Enne lepingu sõlmimist tasub kõrvutada vähemalt:

  1. kas kaetud on vastutus CMR-i ja siseriikliku õiguse järgi ning ka ekspedeerimisel;
  2. kas raske hooletuse korral vabaneb kindlustusandja täielikult või vähendab hüvitist proportsionaalselt;
  3. temperatuurirežiimi, külmutusseadme rikke ja tehnilise korrasoleku välistuste sõnastust;
  4. varguse ja röövi välistusi valvamata parklates ja geograafilisi piiranguid;
  5. kas välistatud on kahju, mille korral vedaja ei saa CMR-i järgi oma vastutust piirata (näiteks tahtlik või sellega võrdsustatud rikkumine);
  6. veose väärtuse ülemmäära ja omavastutust;
  7. kas kindlustatute omavahelised nõuded ja alltöövedajate vastutus on kaetud.

Kauba omanikul tasub meeles pidada, et vedaja vastutus on CMR-i järgi kaalupõhiselt piiratud; kui väärtust või erihuvi ei ole saatedokumendis deklareeritud, annab täisväärtuses kaitse praktikas veosekindlustus.

Seotud lehed

Viited

  1. VÕS § 427 lg 2 p 3 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). - https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩↩↩

  2. KindlTS § 12 lg 1 p 7 ja 13 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). - https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS ↩↩

  3. VÕS § 505, § 507 (viide 1). ↩

  4. VÕS § 506 lg 1-2 (viide 1). ↩

  5. VÕS § 508 lg 1-2 (viide 1). ↩

  6. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR), art 17 lg 1-3 (RT II 1995, 3, 12; Eesti suhtes jõust. 01.08.1993). - https://www.riigiteataja.ee/akt/13037042 ↩↩

  7. CMR art 23 lg 1-6, art 24, art 26 lg 1-2 (viide 6). ↩

  8. CMR art 29 lg 1-2 (viide 6). ↩

  9. CMR art 32 lg 1 (viide 6). ↩

  10. VÕS § 492 lg 1 (nõude üleminek) (viide 1). ↩↩

  11. VÕS § 774 lg 1–3 (viide 1). ↩

  12. VÕS §-d 792–795 (viide 1). ↩↩

  13. VÕS § 802 (viide 1). ↩

  14. VÕS § 809 lg 1–2 (viide 1). ↩

  15. VÕS §-d 814–815 (viide 1). ↩

  16. VÕS § 854, § 859, § 861 lg 1–3 (viide 1). ↩

  17. RKTKo 23.03.2005, 3-2-1-15-05, p 25. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-15-05 ↩

  18. RKTKo 19.03.2015, 3-2-1-152-14, p 10, 12–13, 15. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-152-14 ↩

  19. RKTKo 14.09.2011, 3-2-1-70-11, p 12–16. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-70-11 ↩

  20. CMR art 30 lg 1–3, art 32 lg 2 (viide 6). ↩↩

  21. VÕS § 509 (viide 1). ↩

  22. RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-35-11. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-35-11 ↩

Märksõnad: Veosekindlustus ja CMR Vastutuskindlustus Liiklusõnnetus Kindlustuspoliis Kindlustushuvi Kindlustustingimused