Ehituse koguriskikindlustus (CAR): kate, välistused, vaidlused

Lühidalt. Ehituse koguriskikindlustus (Contractors’ All Risks, CAR; paigaldustööde puhul Erection All Risks, EAR) kaitseb ehitusobjekti, materjale ja ajutisi rajatisi kahju eest ehitamise ajal ning katab sageli ka ehitustegevusest kolmandatele isikutele tekkinud kahju. Tavaliselt on kindlustatud korraga tellija, peatöövõtja ja alltöövõtjad. Peamised vaidluskohad on projekteerimisvea välistus, puuduse ja selle tagajärgede eristamine, ehitustöö valmimine ja garantiiperioodi kate ning kindlustusandja regress kindlustatud alltöövõtja vastu.

1. Mida kindlustus katab

Osa I - ehitustööd. Ehitatav objekt, ehitusmaterjalid objektil, ajutised rajatised ja tellija olemasolev vara (laiendusena). Koguriskipõhimõte tähendab, et kaetud on igasugune ootamatu ja ettenägematu füüsiline kahju, välja arvatud välistatud. Tüüpilised kahjud on tulekahju, torm, üleujutus, vargus, varing, ehitusvigadest tulenev kokkuvarisemine ja vandalism.

Osa II - kolmandate isikute vastutus. Ehitustegevusega naaberkinnistutele, tehnovõrkudele ja inimestele tekitatud isiku- ja asjakahju (vastutuskindlustus VÕS § 510 mõttes).¹ Vibratsiooni, toestuse eemaldamise ja pinnasevee alandamise kahju on sageli välistatud või alamlimiidiga.

Laiendused: hoolduse ja garantiiperioodi kate, ekspertiisikulud, kiirtöö ja ületunnid, ehitusmasinad, ehitusplatsiväline ladustamine, projekteerimisvea tagajärjed (vt allpool), ärikatkestus tellijale (delay in start-up).

2. Kindlustatud isikud

CAR-leping on tavaliselt mitme kindlustatuga: kindlustusvõtja on tellija või peatöövõtja, kindlustatud on kõik ehitusel osalejad. Sellel on kaks tagajärge. Esiteks peab leping sätestama, et ühe kindlustatu rikkumine (nt ohutusnõude rikkumine) ei kahjusta teiste katet. Teiseks tuleb kindlustusandja regressiõigus kindlustatud alltöövõtja vastu lepinguga välistada. Ilma selleta läheb kindlustusandjale pärast hüvitamist üle tellija nõue kahju põhjustanud alltöövõtja vastu, kes eeldas, et on samuti kindlustatud.² Kolmanda isikuga seotud riski kindlustamisel võrdsustatakse kolmanda isiku teadmine ja käitumine kindlustusvõtja omaga, mis teeb eraldatavuse klausli eriti vajalikuks.³

3. Projekteerimisvea ja puuduse välistus

Kõige vaieldumad on välistused, mis puudutavad puudulikku projekti, materjali või töö kvaliteeti. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse astmelisi klausleid (nt Londoni turu LEG-klauslid), mis määravad, kas välistus hõlmab:

1. kogu kahju, mis tuleneb puudusest;
2. üksnes puuduse enda parandamise kulu, kuid mitte puudusest tulenevat kahju muule osale;
3. üksnes kulu, mis oleks tehtud puuduse kõrvaldamiseks enne kahju.

Klausli valik määrab, kas puudusega vundamendi tõttu varisenud seinte ülesehitamine on kaetud. Eesti lepingutes kasutatakse sageli sarnaseid sõnastusi ning vaidlus taandub küsimusele, milline osa kahjust on „puuduse parandamine“ ja milline „puuduse tagajärg“.

4. Kehtivus ajas

Kate algab ehitustööde alguse või materjalide objektile toomisega ja lõpeb objekti üleandmisega, kasutuselevõtuga või lepingus märgitud kuupäeval, olenevalt sellest, mis saabub varem. Garantiiperioodi kate hõlmab tavaliselt üksnes kahju, mille põhjus tekkis ehitusperioodil või mille tekitas töövõtja garantiitööde käigus. Ehitusaja pikenemisel tuleb lepingut pikendada; vastasel juhul jääb objekt ilma kaitseta.

5. Riski suurenemine ja ohutusnõuded

Ehituses muutub risk pidevalt: kaevetööd, tuletööd, sõlmede katmine, ajutised küttesüsteemid. Kindlustusvõtja ei või ilma kindlustusandja nõusolekuta riski suurendada ja peab teatama riski suurenemisest.⁴ Tuletööde ohutusnõuete rikkumine on tulekahjude puhul sagedane keeldumise põhjus. Kindlustusandja saab sellele tugineda, kui rikkumine oli süüline ja mõjutas kahju tekkimist.⁵

6. Seos teiste lepingutega

CAR-kindlustus ei asenda projekteerija ja ehitaja erialast vastutuskindlustust, mis katab puhtmajanduslikku kahju ja pärast valmimist ilmnenud vigu. Valminud hoone kahjud kuuluvad omaniku varakindlustuse alla. Ehituslepingus tuleb määrata, kes CAR-kindlustuse sõlmib, millise kindlustussumma ja omavastutusega, kes kannab omavastutuse ning kas kindlustusandja regress on välistatud.

7. Riigikohtu praktika

Olemasolev ehitis ja maakleri vastutus. Riigikohus käsitles asja, kus ehituse koguriskikindlustus ei katnud rekonstrueeritava hoone olemasolevat osa ja ehituse töövõtja nõudis kahju kindlustusmaaklerilt. Kolleegium rõhutas, et maakler peab tegutsema käsundiandja parima kasu järgi ning põhjusliku seose hindamisel tuleb vastata küsimusele, kas maakler oleks saanud soovitada katet, mis oleks kahju hüvitanud.⁶ Rekonstrueerimisprojektide puhul tuleb olemasoleva vara kate (existing property) eraldi kokku leppida.

Eritingimus poliisil. Teises asjas oli poliisile lisatud eritingimus, mis välistas ebakvaliteetse ehitustöö tagajärjed, kuigi kindlustusvõtja avalduses seda ei olnud. Riigikohus leidis, et avaldusest kõrvale kalduv tingimus on siduv üksnes siis, kui kindlustusandja juhtis kindlustusvõtja tähelepanu kõrvalekaldele seaduses nõutud viisil; hüvitis kuulus soodustatud isikule.⁷ Ehitaja ja tellija peaksid seega võrdlema poliisi avaldusega ja vaidlustama ootamatud välistused viivitamata.

8. Ehituslepingu kindlustusklauslid

Ehituse koguriskikindlustus on ehituslepingu osa. Lepingus tuleb kokku leppida:

1. kes sõlmib kindlustuse: tellija (kontroll tingimuste üle) või peatöövõtja (kulud hinnas);
2. kindlustussumma: kogu ehitustööde väärtus koos materjalidega, sageli ka tellija tarnitud materjalid ja olemasolev vara;
3. omavastutus ja selle kandja: tavaliselt kahju põhjustanud osapool või peatöövõtja;
4. kindlustatud isikud: tellija, peatöövõtja, alltöövõtjad, projekteerija (osaliselt);
5. regressist loobumine: kindlustusandja ei esita tagasinõuet kindlustatud ehitusosaliste vastu, välja arvatud tahtluse korral;
6. kehtivus: ehitusaeg, pikendamise kord ja garantiiaja kate;
7. kolmanda isiku vastutus: kindlustussumma ja vibratsiooni- ning toestuse kahju alamlimiidid;
8. viivituskindlustus: kas tellija vajab saamata jäänud tulu katet (delay in start-up).

Kui ehitusleping nõuab kindlustust, kuid kindlustust ei sõlmita või see ei vasta nõuetele, vastutab lepingut rikkunud pool teise poole ees kahju eest, mis oleks olnud kindlustusega kaetud.

9. Regress ja kindlustatud alltöövõtja

Pärast hüvitamist läheb kindlustusandjale üle kindlustusvõtja nõue kahju tekitaja vastu.² Kui kahju põhjustas alltöövõtja, kes on samuti kindlustatud, on regress probleemne: kindlustusandja nõuaks kahju isikult, keda ta on kindlustanud. Paljudes riikides ei lubata kindlustusandjal oma kindlustatu vastu regressi esitada (co-insured doctrine). Eesti seadus kaaskindlustatu vastu regressi keeldu otsesõnu ei sätesta: nõue läheb kindlustusandjale üle kolmanda isiku vastu (VÕS § 492 lg 1), mistõttu sõltub tulemus sellest, kas ja millise huvi osas on alltöövõtja samas lepingus kindlustatud ning kas ta on selle nõude suhtes kolmas isik. Vaidlusriski maandamiseks on vajalik selge regressist loobumise klausel, mille ulatus ja erandid (nt tahtlus) on poliisis kokku lepitud. Ilma selleta võib alltöövõtja jääda vastutama kahju eest, mida ta eeldas olevat kindlustatud.

Nõue läheb kindlustusandjale üle sellisena, nagu see kindlustusvõtjal oli.⁸ Kui ehituslepingus on poolte vastutus piiratud või välistatud, saab kindlustusandja tugineda üksnes piiratud nõudele. Kindlustusvõtja ei tohi pärast kahju tekkimist nõudest kindlustusandja kahjuks loobuda.²

10. Kahju korral

1. Tagada ohutus ja peata kahju süvenemine (ajutised toestused, katted, vee väljapumpamine).⁹
2. Teata kindlustusandjale viivitamata ja fikseeri olukord fotode ning ehituspäevikuga.¹⁰
3. Ära lammuta ega ehita kahjustatud osa ümber enne kindlustusandja ülevaatust, kui see ei ole ohutuse või kahju vähendamise jaoks vältimatu.⁹
4. Selgita välja kahju põhjus: tehniline ekspertiis on sageli vajalik, et eristada puuduse parandamist ja puudusest tulenevat kahju.
5. Teavita kõiki kindlustatud osapooli ja nende kindlustusandjaid (projekteerija kutsevastutuskindlustus, alltöövõtja vastutuskindlustus).
6. Hoia ärikatkestuse või viivituse nõue eraldi ja dokumenteeri ajakava muutused.

11. Kontrollnimekiri tellijale

• Kas kindlustussumma vastab ehitustööde kogumaksumusele ja hõlmab tellija tarnitud materjale?
• Kas olemasolev vara ja naaberkinnistud on kaetud?
• Milline on projekteerimisvea välistuse sõnastus?
• Kas regressist loobumine kindlustatud osaliste suhtes on lepingus?
• Kas ehitusaja pikenemisel pikeneb kate automaatselt või on vaja kindlustusandja nõusolekut?
• Kas garantiiaja kate on kokku lepitud?

Lisaks tasub tellijal nõuda, et peatöövõtja esitaks kindlustuspoliisi ja tingimused enne ehitustööde algust ning teavitaks tellijat kindlustuse muutmisest või lõppemisest. Kui tellija on kindlustatud isik, kuid ei ole kindlustusvõtja, ei pruugi ta saada teavet maksevõlast või lepingu ülesütlemisest; seetõttu tasub lepingus kokku leppida, et kindlustusandja teavitab ka tellijat. Pankade finantseeritud projektides nõuab laenuandja tavaliselt enda märkimist soodustatud isikuna ja kindlustusandja kinnitust, et leping ei lõpe ilma laenuandjat teavitamata. Kindlustusvõtja peab arvestama, et ehitusaja pikenemisel tuleb kindlustusandjalt taotleda pikendust enne algse perioodi lõppu, sest vastasel juhul jääb objekt kõige riskantsemal viimistlus- ja testimisetapil kaitseta.

12. Montaaži koguriskikindlustus (EAR)

Masinate ja tehnoloogiliste seadmete paigaldamisel kasutatakse montaaži koguriskikindlustust, mille eripära on testimis- ja kasutuselevõtu periood. Seda käsitleb eraldi leht Montaaži koguriskikindlustus (EAR).

13. Viivituskindlustus (delay in start-up)

Kui ehituse ajal toimunud kaetud kahju (nt tulekahju ehitusplatsil) lükkab objekti valmimise edasi, kaotab tellija kavandatud tulu (rent, tootmise kasum) ja kannab lisakulusid (laenuintressid, ajutised lahendused). Selle riski katab viivituskindlustus, mis sõlmitakse koos CAR- või EAR-kindlustusega.¹¹ Viivituskindlustuse eeldused on:

• viivituse põhjustas CAR/EAR-lepingu järgi kaetud füüsiline kahju;
• viivitus ületab lepingus kokkulepitud ajalise omavastutuse (nt 30 või 60 päeva);
• kahju arvutatakse kavandatud valmimiskuupäeva ja tegeliku valmimise vahelise aja eest, kuni lepingus määratud maksimaalse hüvitusperioodini. Hüvitatava perioodi algus, lõpp ja ajaline omavastutus määratakse poliisis; kate võib hõlmata ka viivituse järel püsivat mõju tegevustulule pärast tegelikku käivitumist, kui see tuleneb kaetud kahjust ja jääb kokkulepitud maksimaalsesse hüvitusperioodi.

Viivitust, mis tuleneb ehitaja enda viivitusest, ametlike lubade viibimisest, materjalide hilinemisest ilma füüsilise kahjuta või ehitaja maksejõuetusest, viivituskindlustus ei kata. Nende riskide maandamiseks on ehituslepingu leppetrahv ja garantiikindlustus.

14. Tuletööd ja ehitusplatsi ohutus

Ehitusplatsi tulekahjud tekivad sageli tuletööde käigus. Tuletööde ja muude ehitusaegsete ohutusnõuete sisu ning nende rikkumise tagajärgi käsitleb leht Ehitusaegsed ohutusnõuded. Lühidalt: kindlustusandja saab nõude rikkumisele tugineda, kui rikkumine oli süüline ja mõjutas kahju tekkimist, ning täieliku keeldumise asemel tuleb kaaluda hüvitise vähendamist.¹²

15. Kes kindlustuse korraldab

Mitut projektiosalist hõlmavat ühtset kindlustusprogrammi nimetatakse töövõtja juhitud (contractor controlled) või tellija juhitud (owner controlled) programmiks. Üksnes see, et üks pool sõlmib CAR-poliisi, ei tee sellest veel sellist programmi. Mõlemal juhul peab tellija nõudma poliisi koopiat, kindlustatute loetelu ja eritingimusi.

16. Põhikaitse ja lisakaitsed

CAR-leping on üles ehitatud nagu klotsidest: põhikaitsele lisanduvad valitavad laiendused, millest igaühel on hind. Ehitusprojektis tasub iga klotsi kohta küsida, kas meie objektil on see risk olemas:

• projekteerimisvea, töö- ja materjalivea tagajärjed (LEG-klauslid);
• laiendatud hooldusperiood ja vastutus hooldusperioodil;
• koristus- ja lammutuskulud;
• vibratsioon ja toestuse eemaldamine;
• tellija olemasolev vara ja hoiule antud vara;
• maa-alused kommunikatsioonid;
• ületunnid ja kiirvedu;
• üleujutus ja keskkonnakahju;
• proovikäitamine;
• viivituskindlustus.

Kui makse tundub kõrge, on mõistlikum muuta limiite ja omavastutust kui loobuda kaitse sisust: suurem omavastutus tähendab, et väiksemad kahjud kannab kindlustatu ise, kuid suur kahju jääb kaetuks.

17. Periood: ehitusaeg, katsetamine ja hooldusperiood

Kindlustusperiood algab tavaliselt tööde algusega või materjalide mahalaadimisega ning iga üle antud osa ehitusaegne kaitse lõpeb selle osa üleandmisega. Seadmete proovikäitamise või koormuskatse ajaks pikendatakse kaitset rahvusvahelistes klauslites tavaliselt kuni nelja nädala võrra ja kasutatud esemete kaitse lõpeb katse algusega. Hooldusperioodi kaks varianti (kitsas ja laiendatud) on kirjeldatud lehel Varjatud puudused ja garantiiaeg.

18. Kindlustussumma ja alakindlustus

Kindlustussumma on kindlustusvõtja otsus. CAR-is on selleks kindlustatud tööde koguväärtus poliisis määratud väärtusaluse järgi; lepinguhind sobib alusena ainult siis, kui see hõlmab kõiki väärtuselemente (tellija eraldi ostetud materjalid, nende vedu, tagastamatud maksud ja lõivud). Alakindlustuse korral vastutab kindlustusandja kahju eest kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtes.¹³ Kui kindlustussumma katab ainult kaks kolmandikku tööde väärtusest, maksab kindlustusandja ka kahjust kaks kolmandikku. Lisatööde, hinnatõusu ja tellija tarnete korral tuleb kindlustussummat muuta. Vt ka CAR-kindlustuse vaidlused.

Seotud lehed

• Ehituskindlustus
• Ehitaja vastutuskindlustus
• Ettevõtte varakindlustus
• Arhitektide, inseneride ja IT-ettevõtete vastutuskindlustus
• Krediidi- ja garantiikindlustus
• Ärikatkestuskindlustus
• Üldvastutuskindlustus

Viited