Kindlustuse maksustamine Eestis: tulumaks, käibemaks

Lühidalt. Eestis ei ole kindlustusmaksete maksu (insurance premium tax): maksukorralduse seaduses loetletud riiklike maksude hulgas sellist maksu ei ole ja kindlustusteenus on käibemaksust vabastatud. Kindlustushüvitis on üldjuhul tulumaksuvaba. Tulumaksuga maksustatakse muu hulgas investeerimisriskiga elukindlustuse väljamakse kasum (väljamakse miinus tasutud maksed), täiendava kogumispensioni kindlustuse väljamaksed (soodusmääraga 10% või maksuvabalt eluaegse pensioni korral) ning füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) varakindlustuse hüvitis, kui ta on kindlustusmaksed või vara soetamismaksumuse ettevõtlustulust maha arvanud (TuMS § 20 lg 4). Äriühingu saadud kindlustushüvitis ei ole saamise hetkel tulumaksuobjekt: Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemis maksustatakse alles kasumi jaotamine. Tööandja makstud kindlustusmakse on üldjuhul erisoodustus; erandid on täiendav kogumispension ja tervisekulude piirmäär. Alates 1. jaanuarist 2024 ei ole enne 1. augustit 2010 sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuse väljamaksed enam automaatselt maksuvabad.

Tekst põhineb Riigi Teatajas 03.11.2026 avatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse kehtivatel redaktsioonidel. Lehe aluseks olev 2018. aasta koolitusmaterjal on mitmes punktis vananenud; muudatused on lehel märgitud. Maksuküsimustes tasub konkreetse olukorra puhul kontrollida ka Maksu- ja Tolliameti juhendeid.

1. Kas Eestis on kindlustusmaks?

Paljudes Euroopa riikides (nt Saksamaal, Soomes, Ühendkuningriigis) maksustatakse kindlustusmakseid eraldi kindlustusmaksuga, mille kindlustusandja lisab makse peale. Eestis sellist maksu ei ole. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 lõike 2 järgi on riiklikud maksud tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, ettevõtlustulu maks ja mootorsõidukimaks.¹ Kindlustusmaksu loetelus ei ole ning Riigi Teatajas ei ole kehtivat seadust, mille pealkiri sisaldaks kindlustusmaksu.²

Mõistet tuleb eristada järgmistest maksetest, mis on nime poolest sarnased, kuid sisult teised:

• kindlustusmakse: kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasutav preemia (VÕS);
• vaktsiinikindlustusmakse: ravimiseaduse alusel vaktsiini turustaja (hulgimüügi või ravimite tootmise tegevusloa omaja või muu vaktsiine Eestis tootev või sissevediv isik) tasutav makse vaktsiinikindlustuse rahastamiseks; selle määr kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega;³
• automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse: sundkindlustuse makse, mille määra kehtestab rahandusminister;²
• töötuskindlustusmakse: sotsiaalkindlustuse makse, mitte erakindlustus.

Välisriigi kindlustusandja, kes kindlustab Eestis asuvat riski, ei pea Eestis kindlustusmaksu tasuma. Kui aga Eesti ettevõtja kindlustab välisriigis asuvat riski (nt filiaali vara Soomes), võib kohalduda sihtriigi kindlustusmaks, mille kindlustusandja arveldab.

2. Käibemaks

Käibemaksuga ei maksustata kindlustusteenust, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenust.⁴ Vabastus kehtib nii elu- kui ka kahjukindlustusele ja maakleri või agendi vahendustasule. Tagajärjed on kahesugused:

1. kindlustusmakse peale käibemaksu ei lisata;
2. kindlustusandja ei saa üldjuhul maksuvaba kindlustusteenuse tarbeks tehtud kulude sisendkäibemaksu (nt IT-teenuste, remonditööde) maha arvata, mistõttu see on tema kulu; erandina võib maha arvata ühendusevälise riigi isikule osutatava kindlustusteenuse tarbeks kasutatud kauba või teenuse sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1), ning segakäibe korral tuleb kulud eristada ja vajaduse korral arvata sisendkäibemaks maha proportsionaalselt (KMS § 32).

Hüvitise arvutamisel tekib käibemaksu küsimus kahjukindlustuses: kas hüvitis sisaldab käibemaksu. Üldreegel on, et käibemaksukohustuslasest kindlustusvõtjale ei hüvitata käibemaksu, mille ta saab sisendkäibemaksuna maha arvata. Mittekäibemaksukohustuslasele hüvitatakse käibemaks, kui vara tegelikult taastatakse; Riigikohus on leidnud, et käibemaks hüvitatakse, kui ehitis taastatakse.⁵ Kehtiv üldine käibemaksumäär on 24%.⁶

3. Kindlustushüvitiste tulumaksustamine

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 20 sätestab, milliseid kindlustushüvitisi maksustatakse. Kõik muud kindlustussummad ja -hüvitised on maksuvabad.

Maksustatakse:⁷

• ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis;
• töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised;
• investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed (s.t maksustatakse tootlus);
• kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi hüvitis, kui maksumaksja on kindlustusmakseid, vara soetamismaksumust või amortisatsiooni ettevõtlustulust maha arvanud; hüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kusjuures müügihinnaks loetakse hüvitise summa.

Ei maksustata:⁷

• muud kindlustussummad ja -hüvitised (nt eraisiku kodukindlustuse hüvitis, liikluskindlustuse hüvitis kahjustatud isikule, õnnetusjuhtumikindlustuse summa, riskielukindlustuse summa);
• elukindlustuslepingu lõpetamisel makstav tagasiostuväärtus (välja arvatud investeerimisriskiga lepingu tootlus);
• investeerimisriskiga elukindlustuse alusel makstud surmajuhtumi hüvitis;
• investeerimisriskiga elukindlustuse alusel pensioni investeerimiskontole laekuvad hüvitised.

Kahjuhüvitis, mida ei maksa kindlustusandja, vaid kahju tekitaja (nt mittevaralise kahju hüvitis), on eraldi maksuküsimus ja jääb siit käsitlusest välja.

4. Investeerimisriskiga elukindlustus

Investeerimisriskiga elukindlustuse väljamakse maksustatakse ulatuses, milles see ületab tasutud kindlustusmakseid.⁷ Kehtiv tulumaksumäär on 22%.⁸

Muudatus võrreldes 2018. aasta õppematerjaliga. Varem kehtis erand: enne 1. augustit 2010 sõlmitud lepingu väljamakse, mis tehti pärast 12 aasta möödumist lepingu sõlmimisest, oli maksuvaba. Kehtivas TuMS § 20 lõike 3 sõnastuses seda erandit enam ei ole; lõike redaktsioon on jõustunud 1. jaanuaril 2024.⁷ Üleminekusäte näeb ette, et kui enne 1. augustit 2010 sõlmitud lepingu alusel tehti väljamakseid enne 2024. aastat, arvatakse maksustatavast summast maha ka kuni 31.12.2023 tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid.⁹ Vanade lepingute omanikud peavad seega arvestama, et 2024. aastast tehtud väljamaksete tootlus on maksustatav.

Investeerimiskonto. Füüsiline isik võib investeerimiskonto kaudu tulumaksukohustust edasi lükata. Investeerimiskonto kaudu soetatavaks finantsvaraks võib olla ka teatud tingimustele vastav investeerimisriskiga elukindlustuse leping, mille alusvara on seaduses lubatud finantsvara.¹⁰

Kui investeerimisriskiga elukindlustuse makseid on maha arvatud täiendava kogumispensioni või PEPP-i maksena, maksustatakse väljamakseid täiendava kogumispensioni reeglite järgi.⁷

5. Pensionikindlustus

Kohustusliku kogumispensioni pensionileping (II sammas, annuiteet) – väljamaksed maksustatakse tulumaksuga TuMS § 20¹ järgi; seaduses on soodustused ja erisused, sh eluaegse pensionilepingu väljamaksete puhul.¹¹

Täiendava kogumispensioni kindlustusleping (III sammas):

• maksete mahaarvamine: residendist füüsiline isik võib tulust maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustuse maksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamise summad kuni 15% maksustatavast tulust, kuid mitte üle 6000 euro aastas; kui tööandja on tasunud makseid töötaja eest, vähendatakse piirmäära;¹²
• tööandja makstud maksed: ei ole töötaja maksustatav tulu (ega erisoodustus) samas piirmääras;¹³
• väljamaksed: maksustatakse soodusmääraga 10%, kui need tehakse pärast seaduses sätestatud vanuse saabumist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, või kindlustusandja likvideerimisel;¹⁴
• maksuvaba: perioodiliselt vähemalt kord kolme kuu jooksul kuni surmani makstav kindlustuspension pärast seadusjärgse vanuse saabumist, väljamaksed puuduva töövõimega isikule ning surmajuhtumi hüvitis.¹⁵

Muudatused võrreldes 2018. aastaga. 2018. aasta materjalis oli soodusmäära eeldus 55-aastaseks saamine ja eraldi alus „puuduv töövõime“. Kehtivas seaduses on vanus seotud kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud eaga ning puuduva töövõime alus on viidud maksuvabade väljamaksete hulka; muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2021.¹⁴ Lisandunud on PEPP-i maksustamine samadel põhimõtetel.⁷

Täiendava kogumispensioni maksusoodustused kehtivad üksnes siis, kui kindlustusandjal on lepinguriigis väljastatud tegevusluba või õigus sõlmida Eestis selliseid lepinguid piiriüleselt või filiaali kaudu ning on täidetud seaduses sätestatud teabevahetuse tingimused.¹⁶

6. Tööandja makstud kindlustusmaksed: erisoodustus

Kui tööandja tasub töötaja eest kindlustusmakseid, mille tasumise kohustus ei ole ette nähtud seadusega, on see erisoodustus, millelt tööandja maksab tulumaksu ja sotsiaalmaksu.¹⁷ Näiteks tööandja makstud töötaja eraõnnetus-, elu- või reisikindlustuse makse on üldjuhul erisoodustus. Erandina ei maksustata erisoodustusena ravikindlustuslepingu kindlustusmakset töötaja tervise edendamiseks ettenähtud 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on seda võimaldanud kõikidele töötajatele (TuMS § 48 lg 5⁵ p 5).

Erandid:

• täiendava kogumispensioni maksed seaduses sätestatud piirmäärades (vt ülal);¹³
• tervise edendamise kulud: erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõigile töötajatele; nende hulka kuulub ka ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.¹⁸

Muudatus võrreldes 2018. aastaga. 2018. aastal kehtis ravikindlustuse kohta eraldi piirmäär (100 eurot kvartalis töötaja kohta). Kehtivas seaduses on ravikindlustuse makse osa ühisest 400-eurosest aastasest tervisekulude piirmäärast koos spordi-, massaaži- ja teatud terviseteenuste kuludega; redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2025.¹⁸

Mitte kehtiv: 2018. aasta õppematerjalis toodud reegel, mille järgi tööandja sõlmitud elukindlustuse maksed ei ole töötaja maksustatav tulu, kui leping on vähemalt kümneaastane, maksed ei ületa 10% brutopalgast ja seaduses sätestatud eurosummat ning lepinguga ei kaasne laenu, ei leidu kehtivast TuMS-ist.¹⁹ Selle reegli alusel ei saa Eestis tööandja makstud elukindlustust maksuvabaks pidada.

Tööandja vastutuskindlustuse või D&O-kindlustuse makse, mille kindlustusvõtja ja soodustatud on äriühing ise, ei ole töötaja erisoodustus, sest see kindlustab tööandja enda vastutust. Kui D&O-poliis kaitseb juhte isiklikult (A-kate), on erisoodustuse küsimus vaieldav ja tuleb hinnata konkreetset lepingut.

7. Ettevõtja kindlustusmaksed ja hüvitised

Äriühingu jaoks on ettevõtlusega seotud kindlustusmaksed (vara-, vastutus-, ärikatkestus-, küberkindlustus) ettevõtluskulud. Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemis maksustatakse jaotatud kasumit, mistõttu kindlustushüvitis suurendab ettevõtte kasumit ja maksustatakse siis, kui kasum jaotatakse. Füüsilisest isikust ettevõtja varakindlustuse hüvitis maksustatakse, kui ta on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või varem arvestatud amortisatsiooni oma ettevõtlustulust maha arvanud; hüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kusjuures müügihinnaks loetakse hüvitise summa.⁷

Kui kindlustusandja hüvitab ettevõtjale käibemaksuga kulud (nt remondiarve), tuleb hinnata, kas ettevõtja saab sisendkäibemaksu maha arvata; kui saab, ei hüvitata käibemaksu.

8. Kokkuvõttev tabel

Seotud lehed

• Kindlustussüsteem Eestis
• Elukindlustus
• Investeerimisriskiga elukindlustus
• Pensionikindlustus
• Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus

Viited