Kindlustusturg Eestis 2025: maksed, hüvitised, turuosalised

Lühidalt. 2025. aastal koguti Eestis 680,8 miljonit eurot kindlustusmakseid: kahjukindlustuses 589 miljonit ja elukindlustuses 91 miljonit eurot. Kahjukindlustuse makseid koguti eelnenud aastast ligikaudu 2% vähem, elukindlustuse makseid ligikaudu 8% rohkem. Suurimad liigid olid sõidukikindlustus (kasko), liikluskindlustus ja eraisikute varakindlustus. Hüvitisi maksti välja 405,7 miljonit eurot. 2026. aasta alguses tegutses Eestis 7 Eesti kahjukindlustusandjat ja 6 välisriigi kahjukindlustusandja filiaali ning 2 Eesti elukindlustusandjat ja 3 filiaali. Kindlustuse lepitusorganites registreeriti 527 vaidlusavaldust.

1. Andmeallikad

Eesti kindlustusturu statistikat avaldavad mitu asutust:

• Statistikaamet kogub kindlustusandjate majandusnäitajaid (kahjukindlustuse ja elukindlustuse tabelid RRI07 ja RRI05);¹
• Finantsinspektsioon avaldab järelevalvatavate kindlustusandjate ja turu koondandmeid ning kindlustusandjad avaldavad Solventsus II alusel oma solventsuse ja finantsseisundi aruanded;²
• Liikluskindlustuse Fond avaldab Statistikaameti andmetel põhinevaid iga-aastaseid turuülevaateid ning liikluskindlustuse statistikat;³
• Eesti Kindlustusseltside Liit koondab kindlustusandjate seisukohti ning avaldab oma statistikalehel iga-aastaseid kindlustusturu ülevaateid alates 2017. aastast ja lepitusorganite aruandeid;⁵
• Liikluskindlustuse Fondi statistikalehel on lisaks liikluskindlustuse kvartaliülevaated alates 2013. aastast, sõidukiliikide (sõiduautod, veokid, bussid) liiklusõnnetuste statistika ja lepitusorganite aastaaruanded alates 2020. aastast.⁶

Alljärgnevad arvud pärinevad Liikluskindlustuse Fondi ülevaatest „Kindlustusturg 2025“ (04.03.2026), mille andmeallikas on Statistikaameti tabelid.³ Muutuse protsendid on arvutatud ülevaates esitatud ümardatud summadest.

2. Turu maht

Arvutus: 589 / 601 = 0,980 (–2,0%); 91 / 84 = 1,083 (+8,3%); 680,8 / 685 = 0,994 (–0,6%).

Eesti kindlustusturg on rahvusvahelises võrdluses väike ja kahjukindlustuse keskne: elukindlustuse osakaal on ligikaudu 13% kogumaksetest (91 / 680,8 = 0,134), samas kui paljudes Lääne-Euroopa riikides moodustab elukindlustus üle poole turust. See peegeldab Eesti pensionisüsteemi (II sammas fondipõhine) ja investeerimisriskiga elukindlustuse maksusoodustuse kaotamist 2010. aastal (vt Kindlustuse maksustamine).

3. Kahjukindlustuse liigid 2025

Osakaal on arvutatud kahjukindlustuse kogumaksete (589 mln €) suhtes; ümardamise tõttu ei ole summa täpselt 100%.

Mootorsõidukitega seotud kindlustus (kasko ja liikluskindlustus kokku 292 mln €) moodustab ligikaudu poole kahjukindlustuse turust. Vastutuskindlustuse (27 mln €) ja rahalise kaotuse kindlustuse (20 mln €) väike osakaal näitab, et ettevõtete vastutus-, D&O-, küber- ja crime-kindlustuse turg on Eestis alles arenev. Suur osa suurettevõtete riskidest on kindlustatud rahvusvaheliste programmide kaudu, mille maksed ei pruugi Eesti statistikas kajastuda.

4. Hüvitised

2025. aastal maksti välja hüvitisi kokku 405,7 miljonit eurot: kahjukindlustuses 333 miljonit ja elukindlustuses 73 miljonit eurot.³ Kahjukindlustuse hüvitiste ja maksete suhe oli ligikaudu 57% (333 / 589 = 0,565). See ei ole kindlustusandja kahjusuhe tehnilises mõttes (selleks tuleks arvestada eraldiste muutust ja teenitud makseid), kuid näitab, et suurem osa kahjukindlustuse maksetest liigub tagasi kindlustusvõtjatele ja kahjustatud isikutele.

5. Turuosalised

Ülevaate järgi tegutses 1. jaanuari 2026 seisuga Eestis:³

• kahjukindlustuses 7 Eesti tegevusloaga kindlustusandjat ja 6 välisriigi kindlustusandja filiaali;
• elukindlustuses 2 Eesti tegevusloaga kindlustusandjat ja 3 filiaali.

Lisaks pakuvad Eestis teenust piiriüleselt ka teiste lepinguriikide kindlustusandjad, kelle tegevus ei kajastu filiaalide arvus. Kindlustusvahendajaid (maaklereid ja agente) on Finantsinspektsiooni vahendajate nimekirjas oluliselt rohkem. Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu Finantsinspektsiooni andmetele tugineva teate järgi vahendas 2025. aasta esimesel poolel kahjukindlustuslepinguid 40 maaklerit, kuid 79% maaklerite vahendatud kindlustusmaksetest jagunes kümne maakleri vahel ja 20 maakleri turuosa jäi alla 1%.⁸ Turuosaliste õiguslikust staatusest vt Kindlustusturu osalised.

Kindlustusandjate väike arv näitab, et turg on kontsentreeritud. Filiaalide suur osakaal tähendab, et paljude Eesti kindlustusvõtjate kindlustusandja usaldatavusjärelevalvet teeb teise riigi järelevalveasutus (vt Järelevalve).

6. Vaidlused

Kindlustuse lepitusorganites registreeriti 2025. aastal 527 kindlustusvaidluse avaldust.³ Lepitusorganite 2025. aasta aruande järgi jagunesid avaldused peaaegu võrdselt liikluskindlustuse (266) ja muude kindlustusliikide (261) vahel; lõpetatud 384 lepitusest lõppes kokkuleppega 210 ehk umbes 55%. Liikluskindlustuse vaidlustest üle poole puudutas kahjustatud isiku enda vastutuse osa õnnetuses.⁷ Lepitusmenetluse kohta vt lepitus. Liikluskindlustuse vaidluste lepitusorgan tegutseb Liikluskindlustuse Fondi juures. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse vaidlusi lahendab Terviseameti juures tegutsev lepituskomisjon. Kohtusse jõudvate kindlustusvaidluste arvu kohta ei ole koondstatistikat avaldatud; Riigikohtu kindlustuspraktikast annab ülevaate rubriik Riigikohus.

7. Mida statistika tähendab kindlustusvõtjale

1. Konkurents eraisikute toodetes (kasko, liiklus, kodu, reis) on tihe ja hinnad on võrreldavad; liikluskindlustuse hindu saab võrrelda Liikluskindlustuse Fondi kalkulaatoriga.⁴
2. Ettevõtete eririskid (D&O, küber, crime, suured vastutuslimiidid) nõuavad sageli maakleri abi ja välisriigi kindlustusandja või MGA kaasamist.
3. Filiaali või piiriülese kindlustusandja valimisel tasub kontrollida kahjukäsitluse korraldust ja kohaldatavat õigust.
4. Vaidluste lahendamiseks on kohtueelsed lepitusmenetlused tasuta ja kiired, kuid nende otsused ei ole siduvad.

Seotud lehed

• Kindlustussüsteem Eestis
• Kindlustusturu osalised
• Liikluskindlustuse Fond
• Kindlustusvaidlused
• Kindlustuse ajalugu

Viited