Investeerimisriskiga elukindlustus: risk, teave, sobivus, maks

Sisukord

Lühidalt. Investeerimisriskiga elukindlustuses (unit-linked) seotakse lepingu väärtus kindlustusvõtja valitud alusvaraga (fondid, aktsiad, indeksid) ja investeerimisriski kannab kindlustusvõtja. Toode on samal ajal elukindlustus ja investeerimistoode, mistõttu kehtivad lisaks VÕS-ile PRIIP-määruse põhiteabedokumendi ning KindlTS-i sobivuse ja asjakohasuse hindamise nõuded. Väljamakse tootlus (väljamakse miinus tasutud maksed) on tulumaksuga maksustatav; alates 2024. aastast kehtib see ka enne 1. augustit 2010 sõlmitud lepingutele. Surmajuhtumi hüvitis on maksuvaba.

1. Mõiste ja olemus

Investeerimisriskiga elukindlustus on KindlTS järgi eraldi elukindlustuse liik.1 Tulumaksuseaduse tähenduses käsitatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepinguna lepingut, mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab kindlustusvõtja.2 Kindlustusvõtja maksed investeeritakse tema valitud alusvarasse (tavaliselt investeerimisfondid) ja lepingu väärtus on alusvara väärtus, millest on maha arvatud tasud. Surmajuhtumi korral makstakse tavaliselt lepingu väärtus või sellest suurem kokkulepitud summa (nt 101% väärtusest).

Kindlustusandja tehnilisi eraldisi investeerimisriskiga lepingute katteks peab ta hoidma vastavas alusvaras; neile kehtivad eraldi investeerimisreeglid.3

2. Lepingueelne teave

Investeerimisriskiga elukindlustuse sõlmimisel tuleb kliendile anda:

  • VÕS-i lepingueelne teave, sh teave alusvara, tasude, tagastusväärtuse ja kindlustusandja solventsuse ja finantsseisundi aruande kättesaadavuse kohta;4
  • PRIIP-määruse põhiteabedokument (KID), mis kirjeldab toote eesmärki, riske, tootlusstsenaariume ja kulusid standardvormis;5
  • kulude ja tasude koondteave, et klient saaks hinnata tasude mõju tootlusele.

Tasud on investeerimisriskiga elukindlustuse puhul olulised: lepingu sõlmimise tasu, haldustasu, fondide valitsemistasu, riskitasu ja lõpetamistasu võivad koos vähendada tootlust märgatavalt. Tasude võrdlemiseks on PRIIP-dokumendis koondnäitaja.

3. Sobivuse ja asjakohasuse hindamine

Investeerimisriskiga elukindlustuse turustamisel tuleb kliendi kohta koguda teavet tema teadmiste ja kogemuste, finantsseisundi, riskitaluvuse ja investeerimiseesmärkide kohta. Nõustamise korral tohib soovitada üksnes kliendile sobivat toodet; nõustamiseta müügi korral tuleb hinnata asjakohasust ja hoiatada klienti, kui toode ei ole asjakohane.6 Lisaks kehtivad tooteomaniku ja sihtturu nõuded.7

Vaidlustes on tüüpiline väide, et eakale või vähese kogemusega kliendile müüdi keerukas ja kõrgete tasudega toode. Kliendi kahjunõude edukus sõltub sellest, kas turustaja rikkus sobivuse hindamise kohustust ja kas klient oleks nõuetekohase nõustamise korral valinud teise toote (vt Kindlustuse turustamine ja IDD).

4. Taganemine ja lõpetamine

Sidevahendi abil sõlmitud elu- ja pensionikindlustuse lepingust võib tarbija taganeda 30 päeva jooksul.8 Lisaks on kindlustusvõtjal VÕS-i kindlustuslepingu sätete järgi õigus lepingust taganeda ja lepingut igal ajal jooksva kindlustusperioodi lõpuks üles öelda.9 Lõpetamisel makstakse tagastusväärtus, millest arvestatakse seaduse alusel maha kindlustusmaksete võlgnevused; muid mahaarvamisi võib teha üksnes kokkulepitud ulatuses ja tingimusel, et need on mõistlikud.10

5. Maksustamine

Investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa maksustatakse tulumaksuga ulatuses, milles see ületab sama lepingu alusel tasutud kindlustusmakseid.11 Tulumaksu määr on 22%.12 Surmajuhtumi hüvitis ja pensioni investeerimiskontole laekuvad hüvitised on maksuvabad.11

Enne 1. augustit 2010 sõlmitud lepingud. Varem kehtinud erandi järgi oli selliste lepingute väljamakse maksuvaba, kui see tehti pärast 12 aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Kehtivas seaduses seda erandit enam ei ole; vastav redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2024. Üleminekusäte arvestab enne 2024. aastat tehtud väljamakseid ja tasutud makseid.13 Kindlustusvõtjad, kes eeldasid maksuvabadust, peaksid oma lepingu maksukohtlemise üle vaatama.

Investeerimiskonto. Investeerimisriskiga elukindlustuse leping, mille alusvaraks on seaduses lubatud finantsvara ja mis on sõlmitud lubatud riigi kindlustusandjaga, võib olla investeerimiskonto kaudu soetatav finantsvara, mis võimaldab tulumaksukohustuse edasilükkamist.14

Pensionieesmärk. Kui makseid on tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni või PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu maksena, maksustatakse väljamakseid täiendava kogumispensioni reeglite järgi.11

Täpsemalt vt Kindlustuse maksustamine.

6. Soodustatud isik

Investeerimisriskiga elukindlustuse surmajuhtumi hüvitis makstakse soodustatud isikule. Kuna lepingu väärtus võib olla märkimisväärne, on soodustatud isiku määramine pärimisplaneerimise oluline osa (vt Soodustatud isik ja pärimine).

7. Kontrollnimekiri enne lepingu sõlmimist

  1. Kas vajad kindlustust või investeeringut? Kui kindlustuskaitse on väike, võib otsene fondiinvesteering olla odavam.
  2. Millised on kõik tasud ja kui suur on nende koondmõju?
  3. Millist alusvara saab valida ja kas fonde saab vahetada tasuta?
  4. Milline on lõpetamistasu esimestel aastatel?
  5. Kuidas maksustatakse väljamakset ja kas investeerimiskonto on parem lahendus?
  6. Kes on soodustatud isik?

8. Tulevased muudatused: jaeinvesteeringute strateegia

Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 18. detsembril 2025 poliitilisele kokkuleppele jaeinvesteeringute strateegia paketis, mis muudab IDD-d, Solventsus II direktiivi ja PRIIP-määrust. Investeerimisriskiga elukindlustuse jaoks on keskne nõue hinnata toote väärtust kliendile (kulud ja tasud võrreldes oodatava tootlusega) ning kliendi parima huvi põhimõtte täpsustamine. Muudatused hakkavad kohalduma 30 kuu möödumisel nende avaldamisest, põhiteabedokumendi muudatused 18 kuu möödumisel.15 Kuni selleni kehtivad käesoleval lehel kirjeldatud nõuded. Vt EL direktiivid.

Samas suunas liigub järelevalve. EIOPA avaldas 8. oktoobril 2026 konsultatsiooniks järelevalveseisukoha eelnõu investeerimisriskiga kindlustustoodete (IBIP) müügiprotsesside kohta. Eelnõu käsitleb tulemustele keskenduvat järelevalvet selle üle, kuidas müügiprotsess ja lepingueelne teave tegelikult toimivad, ning on suunatud riiklikele järelevalveasutustele; EIOPA järgi ei kehtesta see uusi regulatiivseid nõudeid, aruandluskohustusi ega ette kirjutatud järelevalvemeetodeid. Tagasiside tähtaeg on 4. jaanuar 2027 kell 23.59 Kesk-Euroopa aja järgi.16 Eelnõu ei muuda Eestis kehtivaid KindlTS-i ja VÕS-i nõudeid. Praktikas tasub juba praegu dokumenteerida, kuidas kliendile toodet selgitati ja kuidas kontrolliti, et ta sai sellest aru.

Seotud lehed

Viited


  1. KindlTS § 13 lg 1 p 8 (RT I, 11.07.2026, 140; jõust. 21.07.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/KindlTS ↩

  2. TuMS § 17¹ lg 8 (RT I, 09.07.2026, 66). – https://www.riigiteataja.ee/akt/TuMS ↩

  3. KindlTS § 54 (viide 1). ↩

  4. VÕS § 428 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩

  5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2014; VÕS § 428 lg 2 p 4 (viide 4). ↩

  6. KindlTS § 222 (viide 1). ↩

  7. KindlTS §-d 103¹–103² (viide 1). ↩

  8. VÕS § 56 lg 1⁵ (viide 4). ↩

  9. VÕS § 433, § 536 (viide 4). ↩

  10. VÕS § 546 (viide 4). ↩

  11. TuMS § 20 lg 3, 3¹ ja 5 (viide 2). ↩↩↩

  12. TuMS § 4 lg 1 (viide 2). ↩

  13. TuMS § 61 lg 66² (viide 2). ↩

  14. TuMS § 17¹ lg 2 p 5 (viide 2). ↩

  15. Euroopa Parlament. Legislative Train: EU strategy for retail investors. – https://www.europarl.europa.eu/legislative-train/package-retail-investment-package/file-retail-investment-strategy; Euroopa Komisjon, IP/25/3125, 19.12.2025. ↩

  16. EIOPA. Consultation on the draft Supervisory Statement on IBIP Sales Processes (avatud 08.10.2026, tagasiside tähtaeg 04.01.2027). – https://www.eiopa.europa.eu/consultations/consultation-draft-supervisory-statement-ibip-sales-processes_en ↩