Kindlustusturu osalised: kindlustusandja, filiaal, maakler, MGA

Lühidalt. Eesti kindlustusturul tegutsevad Eesti tegevusloaga kindlustusandjad, teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjad filiaali kaudu või piiriüleselt ning vahendajad: kindlustusmaaklerid (kliendi huvides) ja kindlustusagendid (kindlustusandja huvides). Eesti õigus ei tunne eraldi „MGA“ mõistet: volitustega haldusagent (managing general agent) on õiguslikult kindlustusagent, kes sõlmib lepinguid kindlustusandja nimel ja arvel. Kahjukäsitlejad (loss adjusters, claims handlers) tegutsevad kindlustusandja volitusel ega ole iseseisvad lepingupooled. Kindlustusvõtja jaoks on oluline teada, kes on tema lepingupool ja kelle huvides vahendaja tegutseb.

1. Eesti kindlustusandja

Eesti kindlustusandja on äriühing, mille peamine ja püsiv tegevus on kindlustustegevus ja millel on Finantsinspektsiooni antud tegevusluba.¹ Kindlustusandja võib tegutseda aktsiaseltsi, Euroopa äriühingu (SE), tulundusühistu või Euroopa ühistuna; ühistuvorm lubati 2019. aastal.² Kindlustusandja võib tegeleda üksnes kindlustustegevuse ja sellega otseselt seotud tegevusega; selle piirangu rikkumine ei muuda tehtud tehinguid kehtetuks.²

Vastastikune kindlustus ja ühistu

Vastastikune kindlustus tähendab, et kindlustatud on ühtlasi kindlustusandja omanikud: liikmed jagavad riske ja tulemust omavahel, mitte kolmandast isikust aktsionäridega. Eestis on vastastikuse kindlustuse jaoks kasutatav õiguslik vorm tulundusühistu või Euroopa ühistu, mille KindlTS § 11 lg 1 lubab alates 2. märtsist 2019.² Varasemas õiguskirjanduses arutati vastastikuse kindlustusseltsi legaliseerimise vajadust; ühistuvormi lubamisega on see küsimus kehtivas õiguses osaliselt lahendatud. Ühistu kui kindlustusandja peab täitma samu tegevusloa ja solventsuse nõudeid nagu aktsiaselts.

Tegevusluba antakse kindlustusliikide kaupa ning see on Euroopa Majanduspiirkonnas ühtne: Eesti kindlustusandja võib tegutseda teistes lepinguriikides filiaali kaudu või piiriüleselt, teavitades Finantsinspektsiooni.³

Kaptiivkindlustusandja on kindlustusandja, kelles ei oma osalust teine kindlustusandja ja kes võtab üle üksnes temas osalust omava ettevõtja või samasse kontserni kuuluva ettevõtja riske.⁴ Kaptiiv on kontserni enda kindlustusandja, mida kasutatakse riskide finantseerimiseks ja edasikindlustusturule ligipääsuks. Eestis on kaptiivide kasutamine vähelevinud, kuid rahvusvaheliste kontsernide Eesti tütarettevõtete riskid on sageli kaptiivi kaudu edasi kindlustatud (vt Fronting).

2. Välisriigi kindlustusandja: filiaal ja piiriülene teenus

Teise lepinguriigi kindlustusandja võib Eestis tegutseda kahel viisil:⁵

• filiaali kaudu (asutamisvabadus) – kindlustusandjal on Eestis püsiv äriüksus, mis on kantud äriregistrisse ja mille kaudu ta sõlmib lepinguid ja käsitleb kahjusid;
• piiriüleselt (teenuste osutamise vabadus) – kindlustusandja sõlmib Eestis asuvate riskide kohta lepinguid oma asukohariigist, ilma Eestis püsivat üksust omamata.

Mõlemal juhul tegutseb kindlustusandja oma päritoluriigi tegevusloa alusel (nn Euroopa pass) ning tema usaldatavusjärelevalvet teeb eelkõige päritoluriigi järelevalveasutus. Finantsinspektsioon jälgib Eestis kehtivate turustamise ja tarbijakaitse reeglite täitmist ning võib teha ettekirjutusi, kui kindlustusandja rikub Eesti õigust.⁶

Kolmanda riigi (väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda) kindlustusandja võib Eestis tegutseda üksnes Finantsinspektsiooni loaga asutatud filiaali kaudu.⁷

Kindlustusvõtja jaoks tähendab välisriigi kindlustusandja kasutamine järgmist:

1. kohaldatav õigus: lepingule võib olla valitud välisriigi õigus, kuid Eestis asuva riski ja tarbija puhul kehtivad Eesti õiguse kaitsenormid;⁸
2. kohtualluvus: tarbija võib kindlustusandja vastu hagi esitada oma elukohas;
3. kahjukäsitlus: piiriülese teenuse puhul käsitletakse kahju sageli välismaal või kohaliku kahjukäsitleja kaudu;
4. maksejõuetus: kindlustusandja maksejõuetuse korral kohaldub päritoluriigi kriisilahendusrežiim.

3. Kindlustusvahendajad

Kindlustuse turustamine on kindlustuslepingutega seotud nõustamine ja lepingute soovitamine, ettevalmistamine, sõlmimine ning nende haldamisel ja täitmisel abistamine; see hõlmab ka veebipõhiseid võrdlusteenuseid, kui klient saab nende kaudu lepingu sõlmida.⁹ Turustaja võib olla kindlustusandja ise või vahendaja.

3.1. Kindlustusmaakler

Kindlustusmaakler on isik, kes tegeleb tasu eest maaklerilepingu alusel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele.¹⁰ Maakler tegutseb kliendi huvides. Tal on lojaalsuskohustus: ta peab rakendama kõiki meetmeid kliendi huvide parimaks kaitseks ja vältima huvide konflikti.¹¹ Maakler vastutab kliendi ees ise ja tal peab olema kohustuslik vastutuskindlustus või sellega samaväärne garantii; kindlustusagendil sellist kohustust ei ole, sest agendi tekitatud kahju eest vastutab kindlustusandja.¹²

Maakleri valimine praktikas. Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML) on avaldanud oma kliendilehel kontrollnimekirja maakleri valimiseks.²¹ Selle põhjal tasub enne maaklerilepingu sõlmimist kontrollida vähemalt järgmist: kas maakler on kantud Finantsinspektsiooni vahendajate nimekirja; kui palju avalikku teavet maakleri kohta on; milline on tema kogemus kliendi valdkonnas ja majanduslik jätkusuutlikkus; ja kas tal on kehtiv vastutuskindlustus (seda võib paluda tõendada). Liidu kirjelduse järgi täpsustab hea maakler kliendi kindlustushuvi, ei sõlmi, muuda ega lõpeta lepinguid kliendi teadmata, koostab pakkumistest ise võrdleva analüüsi, avaldab vahendustasu suuruse ega pikenda lepingut sama kindlustusandja juures uusi pakkumisi küsimata. Need on turuorganisatsiooni soovitused, mitte õigusnormid, kuid enamik neist peegeldab seaduses sätestatud lojaalsus-, teabe- ja nõustamiskohustusi ning on kasulik mõõdupuu ka maakleri vastutuse hindamisel. Maaklerturg on kontsentreeritud: EKML-i Finantsinspektsiooni andmetele tugineva teate järgi jagunes 2025. aasta esimesel poolel 79% maaklerite vahendatud kahjukindlustusmaksetest kümne maakleri vahel.²²

3.2. Kindlustusagent

Kindlustusagent on isik, kes tegeleb tasu eest agendilepingu alusel kindlustuse turustamisega ühe või mitme kindlustusandja jaoks ja huvides või sõlmib kindlustuslepinguid nende nimel ja arvel.¹⁰ Agent tegutseb kindlustusandja huvides. Agent peab enne lepingu sõlmimist kliendi antud teabe põhjal välja selgitama kliendi kindlustushuvi ja nõudmised ning soovitama oma tootevalikust sobivaimat.¹³ Agendi tegevuse eest vastutab kliendi ees kindlustusandja. Kõrvaltegevusena tegutsev agent (nt reisibüroo, autosalong) võib teatud tingimustel tegutseda lihtsustatud nõuetega.¹⁴

3.3. Ühised nõuded

Nii maakler kui ka agent peavad olema kantud vahendajate nimekirja, kindlustuse turustamisega tegelevatel isikutel peavad olema nõutavad teadmised ja oskused ning vahendaja peab tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kliendi huvides.¹⁵ Kindlustusandja võib vahendaja kasutamisel sõlmida lepinguid üksnes vahendajate nimekirja kantud vahendaja kaudu.¹⁶ Täpsemalt vt Kindlustuse turustamine ja IDD.

4. MGA (managing general agent)

Rahvusvahelisel turul on MGA vahendaja, kellele kindlustusandja on andnud ulatuslikud volitused: riskide hindamine (underwriting), lepingute sõlmimine ja poliiside väljastamine kindlustusandja nimel, mõnikord ka kahjukäsitlus. MGA on levinud spetsialiseeritud riskide (D&O, küber, crime, veosed) puhul ja kasutab sageli Lloydsi või muu rahvusvahelise turu kapitali.

Eesti õiguses ei ole MGA eraldi mõiste. Kui MGA sõlmib lepinguid kindlustusandja nimel ja arvel, on ta KindlTS tähenduses kindlustusagent ja peab olema kantud vahendajate nimekirja (Eestis või päritoluriigis ja Eestist teavitatud). Kindlustusvõtja lepingupool on kindlustusandja, mitte MGA. Kahjunõue tuleb seetõttu esitada kindlustusandja vastu, isegi kui kogu suhtlus käib MGA kaudu. MGA ja kindlustusandja vahelise volituse ulatus (binding authority) on kindlustusvõtja jaoks tavaliselt nähtamatu, kuid kindlustusandja vastutab agendi tegevuse eest.

Välisriigi MGA-ga suhtlemisel tasub kontrollida:

• millise kindlustusandja nimel leping sõlmitakse ja kas sellel on õigus Eestis tegutseda;
• kas MGA on kantud vahendajate registrisse;
• kes käsitleb kahjusid ja kuhu tuleb nõudest teatada;
• milline õigus ja kohtualluvus lepingule kohaldub.

5. Kahjukäsitlejad

Kahjukäsitleja (loss adjuster, claims handler) on isik, kelle kindlustusandja kaasab kindlustusjuhtumi asjaolude ja kahju suuruse kindlakstegemiseks. Kahjukäsitleja tegutseb kindlustusandja volitusel ja kindlustusandja vastutab tema tegevuse eest. Eraldi tegevusluba Eestis kahjukäsitlejal üldjuhul ei ole vaja, kuid ta peab järgima isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse nõudeid.

VÕS nimetab iseseisvat kahjukäsitlejat õigusabikulude kindlustuse kontekstis: kui kindlustusandja on andnud kohustuste täitmisega tegelemise iseseisvale kahjukäsitlejale, tuleb see lepingus märkida.¹⁷ Liikluskindlustuses on välisriigi kindlustusandja Eesti esindaja (korrespondent) ja nõuete esindaja seaduses reguleeritud roll.¹⁸

Suurtes kahjudes kaasab kindlustusvõtja sageli oma esindaja: avaliku kahjukäsitleja (public adjuster), kahjuarvestaja (forensic accountant) või kindlustusvaidlustele spetsialiseerunud advokaadi. Kindlustusvõtja oma ekspertide kulud ei ole üldjuhul kaetud, kui leping seda ette ei näe.

6. Kindlustusvõtja, kindlustatu, soodustatud isik, kahjustatud isik

Kindlustuslepingu suhetes tuleb eristada nelja rolli: kindlustusvõtja on lepingupool; kindlustatu on isik, kelle risk on kindlustatud; soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi korral õigus hüvitisele; kahjustatud isik on vastutuskindlustuses kolmas isik, kellele kindlustatu kahju tekitas.¹⁹ Roll määrab, kellel on nõudeõigus ja kelle käitumine loetakse kindlustusvõtja omaga võrdseks.²⁰

Seotud lehed

• Kindlustussüsteem Eestis
• Kindlustuse turustamine ja IDD
• Järelevalve: Finantsinspektsioon ja EIOPA
• Kindlustusturg Eestis
• Fronting

Viited