Fronting: kohalik poliis ja riski edasiandmine edasikindlustusele

Lühidalt. Frontingu korral väljastab kohalikku tegevusluba omav kindlustusandja (fronting insurer) kindlustusvõtjale poliisi, kuid annab peaaegu kogu riski edasikindlustusena edasi teisele kindlustusandjale, sageli kontserni kaptiivile või rahvusvahelisele edasikindlustusandjale. Fronting on vajalik, kui riski kandja ei tohi asukohariigis otse kindlustust pakkuda või kui kohalik poliis on nõutav (kohustuslik kindlustus, maksud, kohalik õigus). Kindlustusvõtja lepingupool on frontingkindlustusandja, kes vastutab tema ees täielikult ka siis, kui edasikindlustusandja ei maksa.

1. Miks fronting on vajalik

Kindlustusriski asukohariigis kindlustamiseks peab kindlustusandjal olema seal tegutsemise õigus.¹ Eestis asuva riski võib kindlustada Eesti tegevusloaga kindlustusandja, teise lepinguriigi kindlustusandja filiaali või piiriülese teenuse kaudu või Finantsinspektsiooni loaga kolmanda riigi kindlustusandja filiaal (vt Turuosalised). Kui rahvusvahelise kontserni riski soovib kanda kindlustusandja, kellel Eestis tegutsemise õigust ei ole (nt kolmanda riigi kaptiiv), on lahenduseks fronting: kohalik kindlustusandja väljastab poliisi ja edasikindlustab riski.

Frontingu põhjused on:

• regulatiivne: riski kandjal ei ole Eestis tegutsemise õigust;
• kohustuslik kindlustus: kohustusliku vastutuskindlustuse (nt liikluskindlustus, kutsekindlustus) poliis peab olema Eestis tegutseva kindlustusandja oma;²
• kohalik õigus ja keel: kohalik poliis vastab Eesti õiguse nõuetele ja kahjustatud isikud saavad nõude esitada Eestis;
• kahjukäsitlus: kohalik kindlustusandja korraldab kahjukäsitluse;
• kaptiivi kasutamine: kontsern soovib oma riske finantseerida kaptiivi kaudu, kuid vajab kohalikke poliise.

2. Ülesehitus

Frontingu tüüpiline ülesehitus on järgmine:

1. kontserni Eesti tütarettevõte (kindlustusvõtja) sõlmib kohaliku kindlustusandjaga kindlustuslepingu;
2. kohalik kindlustusandja edasikindlustab 90–100% riskist kontserni kaptiivi või rahvusvahelise kindlustusandja juures;
3. kohalik kindlustusandja saab frontingtasu (tavaliselt protsent maksest) ja jätab endale väikese osa riskist või ei jäta üldse;
4. kahju korral maksab kohalik kindlustusandja kindlustusvõtjale ja nõuab edasikindlustusandjalt tagasi.

Rahvusvahelistes programmides kombineeritakse frontingut põhipoliisiga (master policy): kohalik poliis katab Eesti miinimumtingimused ja põhipoliis lisab erinevuse tingimustes ja limiitides (difference in conditions / difference in limits, DIC/DIL).

3. Frontingkindlustusandja vastutus

Kindlustusvõtja jaoks on oluline, et tema lepingupool on frontingkindlustusandja. Edasikindlustusleping ei muuda tema õigusi: kindlustusandja ei saa keelduda maksmast põhjusel, et edasikindlustusandja ei maksa või on maksejõuetu. Edasikindlustuslepingule ei kohaldu VÕS-i kindlustusvõtja kaitseks ette nähtud poolkohustuslikud sätted (VÕS § 427 lg 2 p 1). Otsekindlustuslepingu puhul tuleb kaitsenormide kohaldumist hinnata eraldi: VÕS § 427 lg 2 välistab need ka kindlustusliigi järgi (raudteeveeremi, õhusõidukite ja laevade kindlustus, veosekindlustus, õhusõiduki ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus ning majandus- või kutsetegevuse krediidi- ja garantiikindlustus) ning lg 3 ja 4 näevad ette erandi teatud kindlustusliikide suurte riskide korral, kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele kolmest kriteeriumist: bilansimaht ületab 6,6 miljonit eurot, majandusaasta netokäive ületab 13,6 miljonit eurot või majandusaasta keskmine töötajate arv on vähemalt 250. Töötajate kriteerium on täidetud juba täpselt 250 töötaja korral, rahalised kriteeriumid aga üksnes piirmäära ületamisel. Lõike 3 erand kehtib üksnes KindlTS § 12 lg 1 p 3, 8, 9, 10, 13 ja 16 nimetatud kindlustusliikides ning konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu puhul võetakse aluseks konsolideeritud aruande andmed (lg 4); lõike 2 kindlustusliigipõhised erandid kehtivad sõltumata kindlustusvõtja suurusest.³ Näiteks ettevõte, mille bilansimaht on 6,7 miljonit eurot, netokäive 10 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv 250, vastab kahele kriteeriumile, kui kindlustusliik on lõikes 3 nimetatud. Frontingprogrammid hõlmavad sageli just neid riske, mistõttu ei saa eeldada, et kohalik poliis on kindlustusvõtja kasuks poolimperatiivselt kaitstud.

Seetõttu kannab frontingkindlustusandja krediidiriski: kui kaptiiv või edasikindlustusandja ei maksa, peab ta hüvitise maksma oma vahenditest. Frontingkindlustusandja nõuab sellepärast sageli tagatisi (akreditiiv, deposiit, kontserni garantii).

4. Riskid ja vaidlused

Kahjukäsitluse kontroll. Frontinglepingus jääb kahjukäsitluse tegelik kontroll sageli edasikindlustusandjale (claims control). Kui edasikindlustusandja ja frontingkindlustusandja ei jõua kokkuleppele, võib kindlustusvõtja hüvitise maksmine viibida. Kindlustusvõtja seisukohast on kindlustusandja kohustus sissenõutav VÕS-i reeglite järgi; kui menetlus venib, võib nõuda ettemaksu.⁴

Tingimuste erinevus. Kohalik poliis ja põhipoliis võivad sisaldada eri tingimusi. Kui kahju ei ole kohalikus poliisis kaetud, kuid on põhipoliisis kaetud, makstakse hüvitis tavaliselt põhipoliisi alusel emaettevõttele, mitte Eesti tütarettevõttele; sellel võivad olla maksu- ja raamatupidamislikud tagajärjed.

Teabe avaldamine. Frontingkindlustusandja vajab riski hindamiseks sama teavet kui tavaline kindlustusandja. Kui kontsern annab teabe üksnes põhipoliisi kindlustusandjale, võib kohaliku poliisi suhtes tekkida teatamiskohustuse rikkumise küsimus.

Kohaldatav õigus. Kohalik poliis allub tavaliselt Eesti õigusele, edasikindlustusleping sageli inglise õigusele. Kui kahju tõlgendamine erineb (nt Eesti kohus tõlgendab välistust kindlustusvõtja kasuks), võib frontingkindlustusandja jääda edasikindlustusest ilma.

5. Fronting ja cut-through

Kindlustusvõtja võib soovida kaitset frontingkindlustusandja maksejõuetuse vastu. Selleks kasutatakse cut-through-klauslit, mille järgi kindlustusvõtja võib nõuda hüvitist otse edasikindlustusandjalt (vt Cut-through-klausel).

6. Kaptiivid Eestis

KindlTS tunneb kaptiivkindlustusandjat ja kaptiivedasikindlustusandjat: kindlustusandjat, kelles ei oma osalust teine kindlustusandja ega selle kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja ja kes võtab üle üksnes temas osalust omava ettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja riske.⁵ Eesti kontsernide ja rahvusvaheliste kontsernide Eesti tütarettevõtete riskid on kaptiivi kaudu kindlustatud tavaliselt välisriigi kaptiivi ja kohaliku frontingkindlustusandja kombinatsioonis. Kaptiiv peab täitma Solventsus II nõudeid, kuid proportsionaalsuse põhimõte võimaldab lihtsustusi.

Seotud lehed

• Edasikindlustus
• Cut-through-klausel
• Kindlustusturu osalised
• Kindlustusprogramm

Viited