Lühidalt. Moodul selgitab kohustusliku liikluskindlustuse põhimõtteid, kahjustatud isiku nõude adressaate ja välisriigis toimunud liiklusõnnetuse lahendamise kontrollkohti.
Õpiväljundid
Mooduli läbinu oskab:
- eristada liikluskindlustust ja kaskokindlustust;
- määrata kahjustatud isiku nõude võimalik adressaat;
- koostada piiriülese liikluskahju kontrollplaan.
Põhiteadmised
Vastutuse kindlustus
Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus (LKindlS § 8 lg 1). Kahjustatud isik saab nõuda hüvitist kindlustusandjalt, kui kindlustatud isik tema ees vastutab (§ 23 lg 1). Kahju põhjustaja enda sõiduki kahju on kaskokindlustuse, mitte liikluskindlustuse küsimus.
Kellelt nõuda
Kahjustatud isik võib valida, kas nõuda hüvitist kahju põhjustaja kindlustusandjalt või oma liikluskindlustuse kindlustusandjalt (LKindlS § 35 lg 1); oma kindlustusandjalt saab nõuda sõiduki ja sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja kahju hüvitamist (§ 41 lg 1). Kui kahjustatud isikul on õigus hüvitisele ka vabatahtliku kindlustuslepingu (näiteks kasko) alusel, võib ta valida, kummal alusel nõuda, kui vabatahtlikus lepingus ei ole kokku lepitud teisiti (§ 34 lg 1); nõue kahju põhjustaja vastu säilib (§ 34 lg 2).
Välisriigis toimunud õnnetus
Liikluskindlustuse kaitse kehtib kõigis lepinguriikides; kolmandas riigis siis, kui see riik on märgitud poliisil või rohelisel kaardil (LKindlS § 15 lg 1, § 18 lg 1). Kui Eestis elav kahjustatud isik sai kahju teises lepinguriigis, saab ta esitada nõude välisriigi kindlustusandjale tema Eesti esindaja kaudu, kes peab tegema otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul (§ 48 lg 1–2); kui sõidukit või kindlustusandjat ei tuvastata kahe kalendrikuu jooksul, saab nõude esitada Liikluskindlustuse Fondile (§ 49 lg 1).
Kohaldatav õigus ja otsenõue
Kahju hüvitamisele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kindlustusjuhtum aset leidis, kui Rooma II määrusest ei tulene teisiti (LKindlS § 8 lg 3; Rooma II art 4). Rooma II art 28 järgi jäävad kehtima rahvusvahelised konventsioonid: Läti ja Leedu on 1971. aasta Haagi liiklusõnnetuste konventsiooni osalised, Eesti ei ole, mistõttu kohaldatava õiguse määramine võib sõltuda ka sellest, kus nõue lahendatakse. Kahjustatud isiku otsenõue kindlustusandja vastu on võimalik Rooma II art 18 järgi.
Loe enne testi
Selle veebilehe artiklid:
- Liikluskindlustus: kohustuslik vastutuskindlustus LKindlS järgi
- Kahjustatud isiku nõue liikluskindlustuses
- Roheline kaart ja välisriigis toimunud liikluskahju
- Liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse koostoime
Õigusallikad:
- LKindlS §-d 8, 15, 18, 23, 34–35, 41, 48–49
- Rooma II määrus (EÜ) nr 864/2007, art 4, 18, 28
- Liikluskindlustuse direktiiv 2009/103/EÜ
- Haagi liiklusõnnetuste konventsiooni osalised
Praktiline ülesanne
Kirjutage oma lahendus enne lahenduse suuna avamist.
Eesti sõidukijuht põhjustab Lätis kokkupõrke Läti sõidukiga. Mõlemad sõidukid saavad kahjustada ja Läti juht saab kergelt vigastada. Kaardista Läti juhi ja Eesti juhi võimalikud nõuded ning nende adressaadid.
Lahenduse suund
Läti juhi isiku- ja varakahju: nõue Eesti juhi liikluskindlustuse kindlustusandjale (otsenõue Rooma II art 18 alusel); Lätis toimunud õnnetuse puhul lahendatakse nõue rohelise kaardi süsteemi kaudu (kohalik büroo või kindlustusandja korrespondent). Kahju hüvitamisele kohaldub üldjuhul Läti õigus (Rooma II art 4; Läti kohtus Haagi konventsioon, Rooma II art 28). Eesti juhi enda sõiduki kahju: liikluskindlustus seda ei kata; kontrollida kaskokindlustust või, kui ka Läti juht vastutab, nõuet Läti juhi kindlustusandjale tema Eesti esindaja kaudu (LKindlS § 48). Koguda õnnetusest teatamise vorm või politsei dokumendid, fotod, tunnistajate andmed ning mõlema poole kindlustuse andmed.
Enesekontroll
Vastake kolmele küsimusele ja vajutage „Kontrolli vastuseid“. Iga küsimuse juures kuvatakse selgitus.