KindlustusõigusVandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, PhD
Avaleht / Kindlustuse jagunemine ja kindlustusteenused: vormid, liigid ja tooted / Kahjukindlustus: levinumad kindlustusteenused ja nende sisu / Liikluskindlustus: kohustuslik vastutuskindlustus LKindlS järgi / Kahjustatud isiku nõue liikluskindlustuses

Kahjustatud isiku nõue liikluskindlustuses

Autor: Olavi-Jüri Luik, PhD, vandeadvokaat (WIDEN)

Sisukord

Lühidalt. Liiklusõnnetuses kahju saanud isik (kahjustatud isik) ei pea hüvitist nõudma kahju põhjustajalt endalt. Tal on seadusest tulenev otsenõue kahju põhjustaja liikluskindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab tema ees VÕS-i järgi. Sõiduki- ja asjakahju võib ta seaduses sätestatud tingimustel nõuda ka oma liikluskindlustusandjalt, esitades nõude 30 kalendripäeva jooksul kindlustusjuhtumist; mõlemalt nõuda ei saa ja valikut ei saa üldjuhul muuta, kuid LKindlS § 42 lg 2 sätestab erandi. Kindlustusandja peab menetluse tegema mõistliku aja jooksul, üldjuhul hiljemalt 30 kalendripäevaga. Kui kindlustusandja ei ole teada või sõiduk oli kindlustamata, on võlgnikuks Liikluskindlustuse Fond.

Joonis 1. Liikluskahju: kelle poole pöörduda

Kolm olukorda: põhjustaja sõiduk on kindlustatud; põhjustaja sõiduk on kindlustamata; põhjustaja sõidukit ei tuvastata.

Sõiduk on kindlustatud Seaduse reegel

  • Nõude võib esitada kahju põhjustaja liikluskindlustusandjale (LKindlS § 35 lg 1).
  • Sõiduki ja sama juhtumi muu asja kahju võib nõuda ka oma liikluskindlustusandjalt 30 kalendripäeva jooksul juhtumist, kui juhtum toimus Eestis ja sõidukite põhiasukoht ei ole välisriigis (§ 35 lg 2, § 41 lg 1–2).
  • Mõlemalt kindlustusandjalt sama kahju nõuda ei saa (§ 35 lg 1¹).
  • Erand Kui oma kindlustusandja teatab hiljemalt 14. kalendripäeval nõude esitamisest, et keeldub § 41 lg 3 alusel (asjaolud ei ole selged), võib nõude esitada põhjustaja kindlustusandjale (§ 42).

Sõiduk on kindlustamata Seaduse reegel

  • Kahju hüvitab Liikluskindlustuse Fond seaduses sätestatud ulatuses (LKindlS § 45 lg 1–2).

Sõidukit ei tuvastata Seaduse reegel

  • Fond hüvitab kahju seaduse piirangutega (LKindlS § 46 lg 1).
  • Sõidukikahju üldjuhul ei hüvitata; erand on juhtum, kus samas õnnetuses tekitati vähemalt raske kehavigastus või raske tervisekahjustus või põhjustati surm, omavastutusega 250 € (§ 46 lg 3 p 1, lg 4).
  • Muu asja kahju: omavastutus kuni 150 €; ei hüvitata, kui tundmatu sõiduk asja ei puudutanud (§ 46 lg 3 p 3, lg 5).

Kaskolepingu korral võib kahju nõuda ka kaskokindlustusandjalt lepingu järgi.

Õiguslik alus: LKindlS § 35, §-d 41–42, 45–46. Õigusaktide kehtiv sõnastus kontrollitud 09.11.2026.

1. Kes on kahjustatud isik

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukiga kahju tekitamine sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus.1 Kahjustatud isik on see kolmas isik: teise sõiduki juht ja omanik, sõitjad, jalakäija, jalgrattur, aga ka kinnisasja või tee-ehitise omanik, kelle vara õnnetuses kahjustus. Surma korral on kahjustatud isikud ka ülalpeetavad ja matusekulud kandnud isik.

Kahju põhjustanud juht ise ei ole oma kindlustuse suhtes kahjustatud isik. Iseendale tekitatud kahju ei hüvitata, välja arvatud kahju põhjustanud juhi ravikulud, mille kahju põhjustaja kindlustusandja maksab otse raviasutusele.2 Ka valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud asjakahju on hüvitamisest välja jäetud.3 Seetõttu ei asenda liikluskindlustus juhi enda sõiduki kaskokindlustust ega isikukindlustust (vt Liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse koostoime).

2. Nõude õiguslik alus pärast 2024. aasta reformi

Alates 1. detsembrist 2024 on liikluskindlustuse hüvitis seotud kindlustatud isiku tsiviilõigusliku vastutusega. Kahjustatud isik võib nõuda kindlustusandjalt hüvitist, kui kindlustatud isik vastutab tema ees.4 Vastutus määratakse VÕS-i lepinguvälise kahju hüvitamise sätete järgi; mootorsõidukiga liiklemisel on keskne suurema ohu allika valitseja vastutus (VÕS § 1056 jj), mis ei sõltu süüst.5 Kahe mootorsõiduki kokkupõrke korral jaotatakse vastutus, arvestades nii sõidukite objektiivset ohtlikkust kui ka juhtide käitumist; Riigikohus on rõhutanud, et vähendamine ei tohi muuta riskivastutust sisutühjaks.6

Hüvitatava kahju ulatus määratakse VÕS-i 7. peatüki ja LKindlS-i erisuste järgi.7 Kindlustusandja peab kahjustatud isikule tema nõudmisel selgitama kahju hüvitamise põhimõtteid ja hüvitise arvutamise viisi.4 Selgitamiskohustus on kahjustatud isiku jaoks praktiline vahend: ilma arvutuseta on keeruline hinnata, kas pakkumine on õige.

Kahjustatud isiku nõue kindlustusandja vastu ei sõltu sellest, kas kindlustusvõtja on kindlustusandja ees oma kohustusi täitnud. See tuleneb kohustusliku vastutuskindlustuse üldreeglist: kindlustusandja ei või keelduda kahjustatud isiku nõude täitmisest põhjusel, et ta on vabanenud oma kohustusest kindlustusvõtja ees.8 Kindlustusandja kaitseb oma huve hiljem tagasinõudega.

3. Kelle poole pöörduda

3.1. Kahju põhjustaja kindlustusandja

Põhireegel on, et kahjustatud isik esitab nõude kahju põhjustaja sõiduki liikluskindlustusandjale. Seda teed tuleb kasutada alati isikukahju korral ning siis, kui õnnetus toimus välismaal või kui kahju põhjustanud sõiduki põhiasukoht on välisriigis.

3.2. Oma kindlustusandja

Kahjustatud isik võib sõiduki hävimisest või kahjustamisest ning sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja kahjustamisest tuleneva kahju nõuda ka oma sõiduki liikluskindlustusandjalt.9 Oma kindlustusandja ei hüvita kahju, kui kahjustatud sõiduki või kahju põhjustanud sõiduki põhiasukoht on välisriigis või kui kindlustusjuhtum ei toimunud Eestis.9 Oma liikluskindlustusandjale tuleb nõue esitada 30 kalendripäeva jooksul kindlustusjuhtumist; see tähtaeg ei kehti nõudele kahju põhjustaja kindlustusandja vastu. Sama kindlustusjuhtumi korral ei või nõuda hüvitist mõlemalt ega nõuet tagasi võtta, et see teisele esitada.10 Erand: kui oma kindlustusandja teatab 14 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest, et keeldub hüvitamisest LKindlS § 41 lg 3 alusel, võib kahjustatud isik esitada nõude kahju põhjustaja kindlustusandjale (§ 42 lg 1–2).

Valiku praktiline mõte on kiirus: oma kindlustusandjaga on lihtsam suhelda ja hüvitamine algab kohe. Kahjustatud isiku kindlustusandja nõuab makstu hiljem tagasi kahju põhjustaja kindlustusandjalt.11 Kui vastutuse jaotus on vaidlusalune, võib oma kindlustusandja siiski menetluse lõpetada ja kahjustatud isik peab pöörduma põhjustaja kindlustusandja poole.

Praktikas. Fondi selgituse järgi ei käsitle oma kindlustusandja nõuet ka siis, kui asjaolud on ebaselged (sh kui osapooled ei jõua kokkuleppele süüdlase osas); sel juhul tuleb nõue esitada kahju põhjustaja kindlustusandjale.12 Õnnetuse vormistamiseks on kõige lihtsam Liikluskindlustuse Fondi digitaalne liiklusõnnetuse teade; teise sõiduki kindlustusandja leiab kahju hüvitaja otsingust.

3.3. Liikluskindlustuse Fond

Fondi vastu on nõue eelkõige siis, kui kahju põhjustati kindlustamata või tuvastamata jäänud sõidukiga.13 Tuvastamata sõidukiga tekitatud kahju puhul on asjakahju hüvitamine piiratud. Fondi poole saab pöörduda ka siis, kui Eestis toimunud kindlustusjuhtumi korral on nõue selge ja vaidlus käib üksnes selle üle, milline Eestis tegutsev kindlustusandja peab maksma, või kui kindlustusandja ja fond vaidlevad sõiduki tuvastamise, lepingu kehtivuse või hüvitamiskohustuse üle.14 Viimane reegel kaitseb kahjustatud isikut olukorras, kus kindlustusandjad omavahel vaidlevad: kahjustatud isik ei pea ootama nende vaidluse lahendamist.

4. Menetlus ja tähtajad

  1. Teatamine. Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad kindlustusjuhtumist viivitamata teatama ühele kahest kindlustusandjast. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud teadet loetakse ühtlasi nõude esitamiseks.15
  2. Kahjustatud asja ettenäitamine. Kahjustatud sõiduk tuleb kindlustusandjale ülevaatamiseks esitada enne remonti; kindlustusandja võib nõuda ka kahjustatud asja üleandmist, kui ta hüvitab asja väärtuse.16
  3. Otsuse tähtaeg. Kindlustusandja peab tegema vajalikud toimingud mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval teatamisest. Kui see ei ole mõjuval põhjusel võimalik, peab ta põhjendama viivitust ja nimetama eeldatava tähtaja.17
  4. Keeldumine. Nõude rahuldamata jätmisest tuleb teavitada põhjendatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.18

Remondikulude üle vaieldakse sageli. Kahjustatud isik võib valida remondiettevõtja ja kindlustusandja kohustus hõlmab mõistlikke kulutusi kahjueelse olukorra taastamiseks.19 Riigikohus on leidnud, et kui kindlustusandja vaidleb kahjustatud isiku valitud remondi vajalikkusele vastu, peab ta tõendama, et tema pakutav remont taastab kindlustusjuhtumieelse olukorra vähemalt samaväärselt; kahjustatud isik ei pea valima odavaimat remonti.20

Liisingusõiduki kahju korral on nõudeõigus ka liisinguvõtjal, kelle valduses sõiduk oli; liisinguandjal on üksnes tagatishuvi.21

5. Isikukahju

Isikukahju korral hüvitatakse muu hulgas ravikulud, vajaduste suurenemisest tulenevad kulud, töövõimetusest tulenev saamata jäänud sissetulek, ülalpidamise kaotus ja mittevaraline kahju.22 Kindlustussumma on surma, tervise kahjustamise või kehavigastuse korral 6 450 000 eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta ja mittevaralise kahju hüvitis kuulub selle sisse.23 Mittevaralise kahju suurus määratakse VÕS-i ja LKindlS § 32 järgi konkreetse kahjustatud isiku asjaolusid arvestades; kahjustatud isikul on õigus nõuda arvutuse selgitamist ja vaidlustada pakkumist lepitusmenetluses või kohtus.

Pikaajalise töövõimetuse ja ülalpidamise kaotuse korral makstakse hüvitist sageli perioodiliste maksetena ning hüvitamiskohustus võib kesta aastaid.24 Isikukahju nõude puhul tasub kaasata advokaat juba varases staadiumis, sest töövõime languse ulatuse ja sissetuleku kaotuse tõendamine määrab hüvitise suuruse aastateks.

6. Kui kokkulepet ei saavutata

Kahjustatud isik võib pöörduda fondi juures tegutsevasse liikluskindlustuse lepitusorganisse või kohtusse. Kohtus on kostjaks kindlustusandja; vajaduse korral võib hagi esitada ka kahju põhjustaja vastu, sest LKindlS ei piira kahjustatud isiku õigust nõuda kahju hüvitamist kahju põhjustajalt muu seaduse alusel.7 Kahju põhjustaja ja kindlustusandja vastutavad sel juhul kahjustatud isiku ees solidaarselt.8

Liikluskindlustuse lepitusorgan on kahjustatud isikule tasuta; enne pöördumist tuleb kindlustusandjale esitada kirjalik vastuväide (vt kindlustuslepitus). Lepitusorganite 2025. aasta aruande järgi puudutas üle poole liikluskindlustuse vaidlustest kahjustatud isiku enda vastutuse osa õnnetuses ja umbes viiendik seda, milline asendussõiduk on hävinud sõidukiga samaväärne.25

Seotud lehed

Viited

  1. LKindlS § 8 lg 1 (RT I, 29.06.2024, 12; jõust. 01.01.2025). – https://www.riigiteataja.ee/akt/LKindlS ↩

  2. LKindlS § 33, § 44 lg 1 (viide 1). ↩

  3. LKindlS § 33 (viide 1). ↩

  4. LKindlS § 23 lg 1 ja 3 (viide 1). ↩↩

  5. VÕS § 1056, § 1057 (RT I, 20.06.2026, 18; jõust. 01.09.2026). – https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95S ↩

  6. RKTKo 19.03.2013, 3-2-1-7-13. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-7-13; RKTKo 26.11.2015, 3-2-1-64-15, p 11–12. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=3-2-1-64-15 ↩

  7. LKindlS § 24 (viide 1). ↩↩

  8. VÕS § 521 lg 1, 2 ja 5 (viide 5). ↩↩

  9. LKindlS § 41 lg 1–2 (viide 1). ↩↩

  10. LKindlS § 35 lg 1, 1¹ ja 2 (viide 1). ↩

  11. LKindlS § 58 lg 1–2 (viide 1). ↩

  12. Eesti Liikluskindlustuse Fond. Nõue oma kindlustusandjale. – https://lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/n%C3%B5ue-oma-kindlustusandjale ↩

  13. LKindlS § 45 lg 1, § 46 lg 1–2 (viide 1). ↩

  14. LKindlS § 43 (viide 1). ↩

  15. LKindlS § 37 (viide 1). ↩

  16. LKindlS § 38 ja § 26 lg 8 (viide 1). ↩

  17. LKindlS § 39 lg 1–4 (viide 1). ↩

  18. LKindlS § 40 (viide 1). ↩

  19. LKindlS § 26 lg 1–2 (viide 1). ↩

  20. RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-21-5187 ↩

  21. RKTKo 13.12.2017, 2-16-3600, p 9, 11.3–11.4. – https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-16-3600 ↩

  22. LKindlS § 24, §-d 28–30 ja § 32 (viide 1); VÕS §-d 129–130 ja § 134 (viide 5). ↩

  23. LKindlS § 25 lg 1 ja 3 (viide 1). ↩

  24. VÕS § 136 lg 2 (viide 5); LKindlS §-d 28–30 (viide 1). ↩

  25. Kindlustuslepitusorgan ja liikluskindlustuse lepitusorgan. 2025. aasta aruanne. – https://lkf.ee/sites/default/files/Lepitusorgan_aruanne_2025%286%29.pdf ↩

Märksõnad: Liikluskindlustus Kindlustusjuhtum Vastutuskindlustus Kindlustuslepitus Kaskokindlustus