Keeldumine ohutusnõude rikkumise tõttu: proportsionaalsus

Lühidalt. Ohutusnõude (hoolsuskohustuse) rikkumine on kindlustusandjate kõige sagedasem keeldumise põhjendus: auto ei olnud lukus, signalisatsioon ei töötanud, tuletõrjesüsteem oli hooldamata, maksejuhist ei kontrollitud teise kanali kaudu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 452 lg 2 järgi ei saa kindlustusandja aga vabanemisele tugineda, kui rikkumine ei olnud süüline või ei mõjutanud kahju tekkimist ega suurust, ega riski vähendamise kohustuse rikkumisel, kui see ei mõjutanud kindlustusjuhtumit ega täitmiskohustust.¹ Riigikohtu praktika järgi annab hoolsuskohustuse rikkumine eelkõige aluse hüvitist vähendada ulatuses, milles rikkumine suurendas kindlustusjuhtumi tõenäosust; täielikult vabaneb kindlustusandja üksnes siis, kui risk realiseerus ainuüksi rikkumise tõttu.² Rikkumist, süüd ja mõju tõendab kindlustusandja.³ Kui kindlustusandja teadis rikkumisest enne kahju ega öelnud lepingut ühe kuu jooksul üles, ei saa ta hiljem vabanemiskokkuleppele tugineda.⁴

1. Keeldumiskirja analüüs

Ohutusnõude rikkumisel põhinev keeldumiskiri sisaldab tavaliselt viidet tingimuse punktile ja lühikest faktikirjeldust. Kindlustusvõtja peaks seda analüüsima nelja küsimusega:

1. Kas nõue sai lepingu osaks ja on selge? Riigikohus on leidnud, et mõistlike ja elementaarsete hoiumeetmete nõue ei ole kindlustusvõtja jaoks üllatuslik, kuid tingimus peab olema arusaadav.⁵
2. Kas see on tõesti kohustus (mitte kaitse piir)? Kui kindlustusandja nimetab seda välistuseks, tuleb kontrollida, kas tingimus sõltub kindlustusvõtja käitumisest; kui jah, on see üldjuhul hoolsuskohustus.⁶
3. Kas rikkumine on tõendatud ja süüline?
4. Kas ja kui palju rikkumine mõjutas kindlustusjuhtumit?

2. Süü

Enne kindlustusjuhtumit täidetava kohustuse rikkumise korral ei saa kindlustusandja vabaneda, kui rikkumine ei olnud kindlustusvõtja süüline.⁷ Riigikohus on murdvarguskindlustuse asjas leidnud, et kui häiresüsteem oli välja lülitatud või rikkis kindlustusvõtja tahtluse või hooletuseta, ei ole keeldumine õigustatud.⁸ Süü puudub näiteks siis, kui:

• tehnilise süsteemi rike ei olnud kindlustusvõtjale äratuntav;
• kohustust rikkus kolmas isik, kelle eest kindlustusvõtja ei vastuta;
• kindlustusvõtja tegutses kindlustusandja või tema esindaja juhiste järgi;
• nõude täitmine oli objektiivselt võimatu (nt valvefirma lõpetas teenuse etteteatamata).

Süü hindamisel arvestatakse kindlustusvõtja olukorda: eraisikult ei oodata ettevõtte riskijuhi teadmisi.

3. Põhjuslik seos ja mõju ulatus

3.1. Põhimõte

Riski vähendamise kohustuse rikkumisel ei saa kindlustusandja tugineda vabanemisele, kui rikkumine ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ega kindlustusandja kohustust.⁹ Kohus peab tuvastama, kas ja kui palju rikkumine riski suurendas ja kindlustusjuhtumit mõjutas, ning sellest lähtudes otsustama vähendamise.¹⁰

3.2. Näited kohtupraktikast

• Haagise vargus: tingimuse puhul, mille järgi ei olnud kindlustusjuhtum haagise vargus ajal, mil see ei olnud vedukiga ühendatud ega valvega territooriumil, leidis Riigikohus, et kohtute tegelik etteheide oli eelkõige hoolsuskohustuse rikkumine; kui ringkonnakohus kvalifitseerib tingimuse uuel läbivaatamisel hoolsuskohustuseks, vabaneb kindlustusandja üksnes ulatuses, milles rikkumine suurendas varguse tõenäosust. Riigikohus andis eristamiseks kriteeriumi ja saatis asja uueks läbivaatamiseks; lõplik kvalifikatsioon jäi ringkonnakohtu otsustada.¹¹
• Mootoririke: tingimused, mis nõudsid välismaal esmaregistreeritud sõiduki tehnilise korrasoleku kinnitamist ja hooldamist tootja nõuete järgi, olid hoolsuskohustused; kindlustusandja pidi tõendama rikkumise põhjusliku seose riski suurenemisega.¹²
• Traktori hoiutingimused: tingimus sai lepingu osaks, kuid tuvastatud asjaoludel puudus alus jätta hüvitis täielikult välja mõistmata.¹³
• Sissemurdmisjäljed: tingimus, mis seob hüvitise sissemurdmisjälgedega, ei vasta seadusele, sest jälgede olemasolu ei mõjuta kindlustusjuhtumit.¹⁴
• Tööõnnetus: kindlustatu raske ettevaatamatus ei välista õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist täielikult; vabanemine on võimalik üksnes rikkumise mõju ulatuses.¹⁵

3.3. Kolmanda isiku osalus

Kui kahju põhjustas kolmas isik (sissemurdja, süütaja), ei saa üldjuhul järeldada, et risk realiseerus ainuüksi kindlustusvõtja rikkumise tõttu; täielik keeldumine on sel juhul üldjuhul välistatud.¹⁶

4. Tõendamiskoormis ja koostöö

Rikkumist ja selle mõju tõendab kindlustusandja, kes vabanemisele tugineb; kindlustusvõtja ei pea tõendama, et ta täitis kõik muud tingimused.¹⁷ Kindlustusvõtja peab siiski võimaldama asjaolude uurimist, näiteks andma kahjustatud mootori ekspertiisiks; vastasel juhul ei saaks kindlustusandja oma tõendamiskoormist täita.¹⁸ Kui kindlustusvõtja koostööd ei tee, võib see tema seisukohta vaidluses oluliselt nõrgendada.

5. VÕS § 470 lg 2: kindlustusandja teadis rikkumisest

Kui kindlustusvõtja rikub oluliselt lepingulist kohustust ja kindlustusandja ei ütle lepingut üles ühe kuu jooksul teadasaamisest, ei või ta hiljem tugineda vabanemiskokkuleppele selle rikkumise juhuks.¹⁹ Ohutusnõuete puhul on see sageli otsustav: kui kindlustusandja riskiülevaatusel tuvastas puuduliku tuleohutuse või andis soovituse puuduse kõrvaldamiseks, kuid jättis lepingu kehtima ja kogus makseid, ei saa ta pärast tulekahju samale puudusele tugineda. Kindlustusvõtja peaks seetõttu alati nõudma riskiülevaatuse aruandeid ja kirjavahetust.

Kas säte kohaldub ka siis, kui kindlustusandja saab rikkumisest teada alles pärast kindlustusjuhtumit, on lahtine.²⁰

6. Vähendamise arvutus

Seadus ei anna vähendamise valemit. Kindlustusandja peab vähendamise ulatust põhjendama; „raske rikkumine, seega 50%“ ei ole piisav. Kasutatavad meetodid:

• hüpoteetiline võrdlus: kas nõuetekohane meede oleks kahju ära hoidnud või vähendanud ja kui palju;
• põhjuslik panus: millise osa kahjust põhjustas rikkumine ja millise muud asjaolud;
• eksperdiarvamus (tuleohutus, turvatehnika, mehaanika).

Kui kindlustusandja ei suuda mõju ulatust tõendada, ei saa ta hüvitist vähendada. Kohus võib kahju suuruse hinnata oma siseveendumuse järgi, kui täpne suurus on raskesti kindlaks tehtav.²¹

7. Kindlustusvõtja vastuargumendid

1. Tingimus ei saanud lepingu osaks või on ebaselge.
2. Tegemist on hoolsuskohustusega, mitte välistusega; kohaldub proportsionaalsus.
3. Rikkumine ei olnud süüline.
4. Rikkumine ei mõjutanud kahju tekkimist ega suurust (kahju oleks tekkinud ka nõuetekohase meetme korral).
5. Kahju põhjustas kolmas isik; täielik keeldumine on sel juhul üldjuhul välistatud ning hinnata tuleb rikkumise tegelikku põhjuslikku mõju.
6. Kindlustusandja teadis rikkumisest ega öelnud lepingut üles (VÕS § 470 lg 2).
7. Tingimus, mis näeb ette täieliku vabanemise mõjust sõltumata, on selles osas tühine.²²

Seotud lehed

• Ohutusnõuded ja proportsionaalsus
• Välistus või ohutusnõue
• Hüvitise vähendamine
• Riigikohtu praktika: ohutusnõuded

Viited